Kui olin seal korteris olnud umbes nädala, tõi Funny mulle 14 testimuna kontrollimaks, kas ma üldse suudan neid neelata. Tal olid kaasas viie- kuni kümne­grammised munad. Proovisin kümne-, kaheksa- ja seitsmegrammiseid, aga ainult seitsmegrammine läks alla. Neelasin neid neli tükki ja välja tulid nad mul järgmisel päeval.

Olin korteris veel kaks päeva, siis tuli keegi mustanahaline mees, keda ma polnud seni näinud, ja tõi 50 tk seitsmegrammiseid mune. Lisaks olid tal kaasas friikartulid.

Panime siis komöödiafilmi peale ja ma hakkasin neid mune sööma. Ta ütles, et pean need ära sööma, sest õhtul läheb lend Londonisse. Vahepeal andis ta mulle kaks kõhukinnistit ja okserefleksivastast tabletti. Kui olin need 50 muna alla neelanud, andis ta mulle lennukipiletid ja taskuraha 300 naela. Mulle muretseti takso, mis viis mind lennujaama. Londoni lennujaamas võttis politsei mind kõrvale, kes otsis mind ja mu varustuse täielikult läbi. Midagi nad ei leidnud ja soovisid mulle head reisi. Otsisin endale Londonis hotelli, kus oli omaette vannituba. Kui sain omale hotellitoa, siis lasin vanni ääre peal need munad endast välja. Esimese korraga lasin endast välja 15-17 muna. Igatahes järgmiseks õhtuks sain kõik munad enda seest kätte. Kui munad käes, helistasin Funnyle, et ma olen valmis. Siis helistati mulle ja küsiti, kus ma olen. Leppisime kokku suure rongijaama sildi juures. Munad pakkisin mahlapaki sisse, ostsin juurde krõpsu ja mingit õlut, et oleks nagu tavaline toidukott. Seal tuli vastu mustanahaline mees, andis mulle 1000 naela. Helistasin Funnyle, ütlesin, et sain tuhat naela, mis nüüd edasi.

Ta ütles, et osta selle raha eest kõige odavam pilet Amsterdami ja tule tagasi. Korjasin oma asjad hotellist kokku ja lendasin tagasi. Kui kohale jõudsin, andsin Funnyle ülejäänud raha. Olin seal korteris veel mõne päeva ja sain Funny käest oma teenitud raha, 20 eurot iga seitsmegrammise muna kohta. Seejärel sõitsin Amsterdami kesklinna ja ostsin endale uusi riideid.

Mõne aja möödudes tuli sinna korterisse uus poiss, kes polnud ka varem narkootikume vedanud. Tema nimi oli Mario või ­Maarius. Midagi M-tähega. praegu istub ta Iirimaal vanglas. Kohe, kui ta korterisse jõudis, hakkas ta Funnyga kanepit suitsetama. Mees rääkis, et ta elab Tallinnas. Vanemad pidid olema rikkad ja pidama antiigipoodi. Vanemad olid talle korteri ostnud ja suure džiibi, aga mehel pole korteriraha. Järgmine päev toodi talle testimunad. See poiss neelas neli kümnegrammist muna väga kergelt alla ja järgmine hommik Mike ütles talle, et homme Tenerifele. Mike tõi talle hommikul 80 kümnegrammist muna ja poiss sõi need poole tunniga endale sisse, auto tuli järele ja ta viidi lennujaama.

Järgmise päeva õhtul pidin uuesti Londonisse kokaiini viima. Kui õigesti mäletan, siis kell 21 läks lennuk ja Funny tõi mulle neli-viis tundi enne 70 seitsmegrammnist muna. Ära sõin 50-60 vahel. Kui Londonisse jõudsin, sõitsin rongiga Victoria rajooni ja võtsin hotelli. Hotellis sain munad kätte ja helistasin Amsterdami. Peitsin munad jälle mahlapakki ja andsin mustanahalisele mehele. Ma ei mäleta, kas tookord raha sain. Kui tagasi Amsterdami jõudsin, oli seal see Funny ja see M-tähega poiss. Funny läks minema. See Eesti poiss oli ühe kokaiinimuna ära kaotanud, selle lõikasime lahti ja tõmbasime ära.

Mõne päeva pärast tuli korteri peale veel üks Eesti poiss, kelle nimi oli Tarvo. Uuesti läksime mõne päeva pärast koos M-tähega poisiga Londonisse. Mina viisin 50-60 muna ja tema 80-90 muna. Londonis läksime hotelli, kus kordamööda lasime munad välja. Käisime poes, ostsime mahlapakid, krõpsu nagu ennegi ja andsime kordamööda mustanahalistele munad üle. Saime mõlemad 1000 eurot nende käest.

Läksime korterisse tagasi. Järgmine päev sõitsin Eestisse. Mike andis mulle 1500 eurot, kust läks maha lennukipilet. Naine oli see aeg rase ja suhteliselt pahane, et nii kaua kodust ära olin. Kui koju jõudsin, ostsin talle kinke, lilli jne.

Umbes kahe või kolme kuu pärast läksin uuesti Amsterdami ja samasse korterisse. Ka minu vend Steven tuli sinna. Kui kohale jõudsime, siis olid seal juba ees Tarvo ja Marius või Mario. Mäletan, et neelasin jälle 50-60 muna, ma ei mäleta, kummaga ma läksin.

Igatahes Tarvo neelas tavaliselt üle 100 kümnegrammise muna. Ta oli hull vend. Neelas 18 minutiga 100 või üle 100 muna. Minu teada istub ta nüüd Venezuelas kinni. Skeem oli ka seekord sama nagu eelmistel kordadel. Peale seda käisime Tarvoga veel linna peal pidu panemas.

Olen käinud kaks korda kokaiini oma kõhus vedamas Tenerifele, kui minuga olid kaasas ka mu naine ja laps.

Otseselt ma ei ole narkokullereid välisriikidesse organiseerinud. Ma olen ainult jaganud kontakte, kelle poole tuleb välisriigis pöörduda, et kokaiini saaks vedada. Tavaliselt hiljem see välisriigi kontaktisik helistas mulle ja küsis, kas see Eesti inimene on usaldusväärne, et teda lasta kokaiini vedama.

Mingeid kindlaid makse ma ei ole kokaiini vedajatele kehtestanud. Olen neile öelnud, et kui kellelgi on võimalik raha anda, siis oma südametunnistuse järgi andke mulle. Mulle on raha andnud Leenart, Joonas, Mati Tammekänd, Reimo, Rainar. Kelleltki ma üle 500 euro küsinud ei ole.