14. mai, Saksamaa, Kieli lähedane Schierensee mõis. Teist korda leiab aset esinduslik jututuba Läänemere koostööst - Schierensee Gespräche.

Kõnepulti sammub peaesineja, Euroopa Keskpanga (ECB) prantslasest president Jean-Claude Trichet (61). Teema on "Euro rahvusvaheline roll".

Järgnevaid lugusid ei loe te Trichet' kõne ametlikust tekstist (kättesaadav internetiaadressil http://www.ecb.int).

Esimene stoori

Briti peaminister John Major sõidab külla Nõukogude Liidu juhile. Toimuvad läbirääkimised ja Major palub, et võõrustajad võimalikult selgelt ja lihtsalt kirjeldaksid nõukogude majanduse olukorda.

Võibolla on seda võimalik isegi kirjeldada ainult ühe sõnaga?

Nõukogude juhtkond paneb pead kokku, arutab asja omavahel ja leiab lõpuks täpse vormeli, millega riigi majandusseis kokku võtta.

“Good!” (e.k. “hea”)

Majorile tundub see hinnang siiski liigne lihtsustamine. Võibolla oleks võimalik kirjeldada nõukogude majanduse olukorda küll lihtsalt ja arusaadavalt, ent mõnevõrra täpsemalt – ütleme näiteks kahe sõnaga?

Nõukogude juhtkond paneb jälle pead kokku.

No good!” (e.k “halb”)

Teine stoori

Oli see 1995. või 96. aastal, kui ühele Euroopa professorile tehti ettepanek sõita Ameerikasse pidama loengut tulevase Euroopa ühisraha kohta.

Professor tundis end meelitatuna, valmistas ette hulga slaide ja reisis üle ookeani.

Hommikul kell üheksa loengu pidamise paigas oli ta mõnevõrra üllatunud, kui auditooriumis ei olnud ainsatki inimest. Professor ootas veidi, veerand tundi hiljem üks inimene siiski saabus saali ja võttis istet.

Pettunud professor ootas veel sutike, ning otsustas siis, et vaid ühe kuulaja tarvis ta küll oma tähtsat loengut pidama ei hakka. Pakkis asjad kokku ja asutas minekule.

Saalis istuja hõikas: “Sir, sir! Palun teid, ärge lahkuge ruumist! Mina olen järgmine esineja!"

Tsaarinna pilgu all

Euroopa Keskpanga president Trichet hääldab oma ingliskeelse jutu nii selgelt välja, et sellest on hõlpsam aru saada, kui mõne natiivse kõneleja kuulipildujavalanguid.

Tema auditoorium pole seekord mitte tühi nagu anekdoodis, vaid pungil täis ja üpris eliitne. Kohal on Schleswig-Holsteini liidumaa peaminister Heide Simonis.Tema kõrval võtab istet Europarlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni esinaine dr. Christa Randzio-Plath (Eestis tuntud kui poliitik, kes andis eurovolinikukandidaat Siim Kallasele parlamendikuulamise järel ülivõrdes hinnangu).

Üle videokanali räägivad tähtsa jutu maha Hans-Dietrich Genscher ja Uffe Ellemann-Jensen.

Kõigi ettekannete kohal troonib väärikalt hiigelsuur Vene tsaarinna Katariina II portree, mille Taani kunstnik Vigilius Ericksen maalis kingiks Vene impeeriumi salanõunikule, kes mõisakoha 18. sajandi lõpus omandas.

Euroopa tähtsaima rahandusjuhi Trichet' halli- ja tumedasegused juuksed harmoneeruvad suurepäraselt samades toonides lipsuga. Selle taustale jäävad valge krae ja helesinise triibuga särk. Meelekohtadel on võimust võtnud kortsud.

Kõnesid pidada talle ilmselgelt meeldib. Sel päeval peab ta neid kolm tükki.

Esimese, kui on aeg ametlikuks ettekandeks (30 minutit, algab ja lõpeb anekdoodiga).

Teise, kui tuleb ürituse moderaatori, Deutsche Welle peatoimetaja Miodrag Sorici küsimus Euroopa stabiilsus- ja kasvupakti järgimisest eri maade poolt (vastus hõlmab poliitiliselt korrektset retoorikat, ent ei taha ega taha lõppeda).

Kolmanda, kui kõnelema peaks hoopis eurosaadik Randzio-Plath oma äsjailmunud raamatust. Trichet saab sõna sissejuhatuseks. See sõna ei lõpe ega lõpe.

Huviline Riiast

Kohvipausi ajal laekub paari eestlase juurde noormees, kes tutvustab end: "Tere, mina olen Lätist!"

"Tere-tere, meie oleme Eestist."

Rohelise särgiga noorsand, kes tundub olevat mõni agar lõunanaabrite ajakirjanik, uurib, millal siis Eesti kavatseb eurole üle minna. Kas on mõeldav, et see toimub kalendriaasta keskel, või ikka 1. jaanuarist? "Arvan, et oleks kasulik, kui kõik Balti riigid teeksid seda ühekorraga".

Veerand tundi hiljem võtab noormees istet saali "presiidiumis".

Ta on Läti keskpanga president Ilmars Rimsevics.

Argo Ideon külastas SchierenseeGespräche konverentsi korraldajate kulul.

Noppeid Jean Claude Trichet' 14. mai kõnest euro rahvusvahelise rolli kohta

* 50 maailma riiki seovad oma valuutat euroga (sh EL uued liikmed)

* 2002. aasta lõpul oli euro osakaal maailma riikie valuutareservidest 1/5.

* Eurodes nomineeritud võlakirjade osakaal on kasvanud 1999. aasta 20%-lt eelmise aasta 30%ni. Dollaris nomineeritud võlakirjade osatähtsus on sel ajal jäänud 45% tasemele.

* Valuutavahetuses osaleb euro igapäevaselt 20-25% maailma tehinguist. Dollar osaleb 40% tehinguist.

* 10% euro sularahast ringleb väljaspool eurotsooni riike.

* Kõik uued EL liikmesriigid võtavad euro kasutusele pärast majanduslike tingimuste täitmist.

* Esimene samm selleks on osalemine valuutakursimehhanismis ERM II.

* ERM IIs osalemine tähendab, et euro kasutamine riigi rahaühiku "ankurvaluutana" pole enam selle riigi ühepoolne otsus, vaid mitmepoolne kokkulepe selle riigi, eurotsooni liikmesriikide, Euroopa Keskpanga ja teiste ERM II liikmesmaade vahel.