Pankurid Eesti riigi teenistuses. I Rahutute näppudega Raasuke
Hansapanga endine finantspealik Erkki Raasuke (41) töötab minister Juhan Partsi nõunikuna tänavu aprillist. Kui esimesed kuud oli tema tegevusvaldkonnaks peamiselt Maanteeametile uue juhtkonna otsimine, siis suve keskel – Estonian Airi trööstitu majandusolukorra paljastudes – liikus tema raskuskese aina enam riikliku lennufirmaga seonduvale. 27. juunil sai 17aastase panganduskogemusega Raasukesest Estonian Airi nõukogu esimees.
See intervjuu toimub oktoobri algul. Tero Taskila – imede tegemise käigus oma trikkide subjekti rahaveenid läbi saaginud mustkunstnik – seisab veel tardunult rambivalguses, hiigelpalk tiksumas ja kõver irve suul. Estonian Airi värskeimat kahjunumbrit – 20 miljonit eurot aastas – pole veel avaldatud. Kuid meeleolu Raasukese kabinetis on tume mis tume. Muidugi aitab selle mulje tekkimisele kaasa asjaolu, et kabinet on üsnagi kongilaadne – väike ja maja varjupoolses küljes –, kuid teisalt pole Raasuke ka ilmselt Eesti parim teeskleja. “Ma arvan küll, et nii ei saa öelda, päästmise või mittepäästmise roll on hetkel tegevjuhi käes,” tõrjub ta rabedalt, kui küsin, kas tema missiooni võib pidada ühtaegu Estonian Airi ja minister Partsi poliitilise portfelli päästmise katseteks. “Nõukogu töö on teha strateegilisi valikuid. Ma neid küll kuidagi ettevõtte päästmiseks ei nimetaks hetkel.”
Raasuke on rahutu. Pilk kiire ja pisut vilav, kehakeel reedab, et ta ei tunne end hästi. Sõrmede vahel lendleb edasi-tagasi mingi tume tükike, millele ma esialgu nime anda ei oska (on see ehk stressipall?). Rabedal ja kärsitul toonil, intervjuuga kiiresti hakkama saada püüdes, räägib Raasuke taustaks, et näeb hetkel olevat esmaolulise hoida paljude riigi omanduses olevate ettevõtete puhul pilku peal kuludel, eriti sellistel kuludel, mis kaasnevad üliambitsioonikate plaanidega, rõhutades hetk hiljem seda, kui oluline on püüda – Inglismaalt palgatud nõustajate abil, kelle palganumbrit keeldub Raasuke avalikustamast – tuua välja “võimalikult palju nõrkasid kohti” Estonian Airi strateegias, et ei tekiks jälle soovmõtlemist.
Raasuke näib uskuvat (enesekindlalt teadvat), et pangandusest tulnuna, ühena “mootori lähedal” olnutest, on ta, nagu teisedki tipptasemele jõudnud pangandus- ja kindlustustegelased, “üsna karastunud keerukuse ja komplekssuse osas”, suuteline hoomama asju käigu pealt.
Erinevalt imemees Taskilast on Raasukese palk ministeeriumis pangandusinimeste jaoks otsekui üksik makirull tühjal lõunasöögitaldrikul – ta teenib kuus tuhat eurot, nimetades seda summat “suuresti sümboolseks” ja “pisikeseks ümmarguseks numbriks”.
Kuivõrd kuni eeloleva aasta veebruarini rahastab Raasukest seoses konkurentsikeeluga veel kogu vajalikus väärikuses Swedbank – ikka selleks, et Raasuke sel ajal mõnda teise panka tööle ei läheks –, võib ta lubada endale luksust “olla saadaval” (“Olin saadaval,” kohmab ta enda palkamise kohta) ka sellise summa eest.
Enda ja minister Partsi läbisaamise kirjeldamisel Raasuke detailidesse ei lasku. “Töötan ennekõike vastu kantslerit,” ütleb ekspankur, mõistes siis, et tegu pole ehk kõige õnnestunuma sõnavalikuga: hetk hiljem nimetab Raasuke kantsler Marika Prisket oma peamiseks diskussioonipartneriks. Priske oli ka see, kes Raasukese ametisse rääkis; kes toimetas Raasukesele lohutuseks kongi pudeli piima ja suure Mesikäpa šokolaadi (mis tänase päevani alles) “siis, kui olin saanud hirmsa nohu siin sellest külmast kabinetist”.
Selle humoorika detaili juures saab intervjuu läbi. Kuid head ja kindlat tulevikutunnet mul Estonian Airiga seoses ei teki.
Raasuke vihjab üsna ausalt, et kui peaks juhtuma halvim, on Eestis ju olemas tarbijakaitse, kes seisab selle eest, et piletiomanike huvid “kaitstud oleksid”.
Kogu usutluse aja on ta oma sõrmede vahel keerutanud kustukummi.
Kolm endist pangajuhti on tõtanud appi minister Partsile, kelle valitsusala logiseb igast kandist.
Suur juht slaavi kastmes
Kui mitu kilomeetrit kuulub Eesti Raudteele rööpaid?
“Ma peast ei tea seda numbrit!”
Aga kui palju jaamahooneid on?
“Seda ma ka peast ei tea!”
“Nii et te tegelete rohkem … “makrotasandil juhtimisega”?”
Kuigi mu küsimused ei pruugi tunduda eriti sõbralikud, ei koba Eesti Raudtee (EVR) uus juht Ahti Asmann (39) lipsusõlme lõdvemaks lasta. Midagi polekski võimalik lõdvemaks lasta, sest veel hiljuti Ukrainas SEB Panka juhtinud Asmann kaelasidet ei kanna, vaid hoiab kraenööpi lahti nagu aus rööpaseadja. “Noh, eks need numbrid kuluvad mingi hetkel pähe, aga praegu on ju sisseelamise aeg,” teatab ta enesekindlalt. “Eks neid probleeme, mida lahendada, ole siin küll ja veel – tegeleme näiteks ääriveeri järgmise aasta eelarve koostamisega.”
Eesti Raudtee majanduslik seis on keeruline. Idast saabuva vedelkütuse transiit on tunduvalt kahanenud, tekitades raudtee eelarvesse augu. Ka söetransiit on hakanud eelistama Lätit – “Söeterminal on Eestis täiesti tühi,” möönab Asmann – ning kuigi konteinerite ja puistekaupade vedu läheb veel hästi, ei taha raudteejuht prognoosida, milliseks EVRi järgmise aasta eelarve kujuneb (“Me ei ole veel numbreid kokku löönud, aga eks me teeme vähemasti kaks stsenaariumi, optimistlikuma ja pessimistlikuma”). Igatahes on käes olukord, kus, nagu Asmann ettevaatlikult sõnastab, “tuleb hakata tegema rohkem valikuid”. Kui uurida, mida arvab Asmann näiteks Tallinn-Helsingi tunneli ideest, näitab ta kogu olekuga välja, et ennemini kasvavad Sahara kõrbes kapsad, kui selline miljardeid maksev ulme tema silmis heakskiidu saaks.
Veel hiljuti kodulinnaks olnud Kiiev Asmannile väga ei meeldinud. “Ilus koht, mäed-jõed, aga kodanikuühiskond pole võib-olla kõige kaugemale arenenud,” avaldab ta. “Sporti seal üldiselt ei tehta, piiratud võimalused on midagi huvitavat teha.” Ka ettevõtte juhi seisukohast olla Ukraina Eestist ses mõttes ebameeldivam keskkond (nagu märgib Asmann), et “tööjõu kvaliteet seal on pigem madalam kui siin, aga tööjõu hind on pigem kõrgem. Konkurents on pigem suur ja eks ma olin ka sunnitud võtma tööle inimesi palgaga, mis nii-öelda hinge kriipis.”
Eesti Raudtee keskmine töötasu oli mullu 1001 eurot kuus. Küllap kriibib nii mõnegi raudtee töötaja hinge ka Asmanni palk – 8800 eurot kuus –, küllap on see purustanud südame mõnelgi madalamalt makstud Eesti tippjuhil. Ka sellist kabinetti nagu temal – ühest küljest avaneb hiiglaslikest klaasakendest vaade sügiseselt kargele Pelgulinnale, teiselt poolt aga Toompeale – on vastu panna vähestel soojale kohale jõudnutest. Kuid teisi temasuguseid on vähe.
Kui küsida, mis muudab just Asmanni parimaks valikuks Eesti Raudtee jaoks, ohkab ta korraks nagu lummetuisanud lagendikule kinnijäänud auruvedur, kuid saab siis vapralt hakkama lausega, et “ühest küljest peaks seda nõukogu käest küsima – nõukogu on need otsused teinud –, aga mul on nagu suure ettevõtte juhtimise kogemus ja slaavi kogemus ja ma ise arvan, et ma olen suhteliselt tugev tooma ühe laua taha erinevad huvid ja leidma lahendusi nii, et ka ärilised aspektid päeva lõpuks nagu kaetud oleksid”.
Transiidiäri õlitamiseks kavatseb Asmann intervjuujärgseil nädalail (usutlus leidis aset oktoobris) võtta ette ärireisi Moskvasse, oma selle karjääri esimese. Nagu raudteetsaarile kohane, reisib Asmann Venemaa pealinna Eesti Raudtee erivaguniga.
Kolm endist pangajuhti on tõtanud appi minister Partsile, kelle valitsusala logiseb igast kandist.
Riiklik teedevalitsejaAivo Adamsoni (47) senine karjäär on olnud tihedalt seotud Swedbankiga. Ta oli pangagrupi IT-direktor Baltikumis ning juhtis Stockholmis Swedbank Grupi infrastruktuuride ja operatsioonide üksust. Teekond kuninglikust Rootsist tema uue ametikohani – Maanteeameti peahoonesse Laagris, sisuliselt Tallinna linna piiril – on sedavõrd pikk, et seda võiks nimetada tagasituleku kõrval ka peaaegu tagasilanguseks.
Kuid sellest, et Adamson riigitööle tulles sissetulekus kaotas, endine pankur saladust ei teegi. Pole kindel, kuivõrd palju hindab taolisi arenguid Maanteeameti senine juht, oma väikest palka avalikult kurtnud Tamur Tsäkko, kuid pärast seda, kui minister Juhan Parts riikliku teedevalitseja töötasu 5000 euroni suurendas, sai sellest Adamsonile esimene summa, mis “taluvuspiirile” alla ei jäänud.
Miks Adamson uut ametit tahtis? Ta põhjendab arusaadavalt ja pealtnäha avameelselt, et süda kutsus koju ning lisaks “ei arenenud” ta senises töös enam. Sellised südamlikud ülestunnistused – nagu ka ootamatu komme kutsuda vestluskaaslast aegajalt eesnime pidi – viitab sellele, et võetud on suhtlemiskoolitusi; fakt, mida Adamson ei varja. Kolmest pankurist on Adamson ainus, kes žongleerib soravalt arvudega – ta teab näiteks peast, kui palju kilomeetreid Eesti teedest on riigi hallata; 16 500 on see arv, – ja kõneleb püüdliku kirglikkusega sellest, kuidas plaanib käivitada laborid, mis püüaks leiutada selliseid teekattematerjale, mis pikendaks asfaldi eluiga 20 aastale. Pabertahvel tema kabinetis tunnistaks samuti justkui mingit äsjast ajurünnakut – PRAOD, AUK, MURENEMINE on sellele sirgeldatud –, kuid samas taipab Adamson oma auto kontekstis (Lexus, pangalaen alles poole peal) öelda, et ei karda seda ära lõhkuda ühelgi Eesti teel, “kui just sohu sõitma ei pea.”
Lühidalt: ta suudab öelda õigeid asju, kanda seljas õigeid riideid (sinine lips, must ülikond, valge särk) ja avaldada muljet viiepallisüsteemis vähemasti neljale; vahel koguni nalja teha. Sest justkui viitena Adamsoni eellase Tamur Tsäkkot tabanud kevadskandaalile, mis vallandus töölähetuse raames suusatamas käimisest, on Adamson pannud oma kabinetti ehtima Tartu Maratoni 30. aastapäevale pühendatud suusa. Adamson ütleb, et ta on rohkem mägisuusatamise ja murdmaasõidu huviline.Varasemad “riigi-pankurid”Mitu tuntud pankurit asus avalikku sektorit teenima ka sajandivahetuse paiku.
■Jüri Mõis
Pärast Hansapanga juhtimist töötas Mart Laari teises valitsuses siseministrina (1999) ja Tallinna linnapeana, praegu ettevõtja
■Olari Taal
Hoiupanga endine juhatuse esimees, töötas Mart Siimanni valitsuses siseministrina (1998–1999), oli Riigikogu liige (2003–2007), praegu ettevõtja
■Aivar Rehe
Hoiupanga ja Hansapanga juhatuse liige, töötas 2002–2006 esmalt tolliameti ja seejärel maksu- ja tolliameti juhina, praegu Sampo Panga president
■Juta Maar
Hoiupanga juhatuse liige, töötab rahandusministeeriumis riigi pearaamatupidajana
