Pankurihärra ja suurpere jagavad ühte autot
Kuidas panna selline äärmuslik ja kirju seltskond kõrgelt hindama ühte ja sama autot? Selleks on kaks võimalust: esiteks mitte pakkuda neile muud alternatiivi ning teiseks anda võimalus sõidukit igaühe maitse ja vajaduste järgi kombineerida. Samamoodi olid Nõukogude Liidu ajal parema puudumise tõttu Mustamäe korteri üle õnnelikud nii paljulapseline pereema, hipi kui ka parteiboss.
Mercedese V-klassil nõnda õnnis põli ei ole, sest turul leidub teisigi kaubikulaadseid esindusbusse ja kuhjaga väiksemaid mahtuniversaale. Konkurentsi pakuvad eelkõige Volkswagen Multivan ja Renault Trafic Passenger ning teised samalaadsed kuni üheksakohalised bussid. Esimene neist on aga tehniliselt veidi vananenud ja ootab mudelivärskendust. Traficu-sarnased tooted on jällegi olemuselt rohkem kaubikbussid ning märksa odavamast hinnaklassist.
Seega saab V-klass praegu hiilata oma pakutavate omaduste, võimekuse, luksuse ja - kõrgema hinnaga. Luksusbussi hind algab 37 000 eurost, soovi korral võib selle summa kahega korrutada. Tähtsate külaliste ja juhatuse liikmete vedamiseks ei ole kõnealune väljaminek äriklassi sõidukina ilmselt üle mõistuse kõrge. Masina ostmine suurpere sõiduvahendiks või katusetelgiga matkaautoks eeldab muidugi ühe pereliikme kuulumist eelnimetatud äriklassi.
Vippide transpordivahend ei saa aga endale kuidagi lubada samastumist kaubikuga. Mercedes Viano järglane üritabki kõigest väest oma sünnipärasest taustast vabaneda. Juba uus nimigi V-klass on varasemast peenema kõlaga. Eelkõige aga eristub uudismudel oma kaubik-väikebussist kaksikvennast Vitost sõiduautoliku armatuurlaua ja sõitjateruumi mugavuste poolest. Naeratuski meenutab kõige rohkem S-klassi. Hästi varustatult mõjub V-klass margile vääriliselt luksussõidukina. Lisavarustuse loetelu on kaks A4-lehekülge pikk.
Bussi trump on aga valiku mitmekülgsus, mis lubab muuta sõiduki igale tellijale sobivaks. Lahendused on olemas lasterikastele peredele, matkajatele (tulekul on nii telk katusele kui ka pliidi ja voodiga versioon) ning muidugi äriklassi reisijatele (mitmes luksusastmes versioonid kuni liikuva töökontorini välja).
V-klassi pakutakse kahes mõõdus teljevahega (3200 ja 3430 mm), kolmes pikkuses (4895-5370 mm) ja 6-8 istmega. Ruumipuudust selles autos küll ei ole. Kõrgustki on tervelt 1,88 m. Salongi istmeid võib tõsta üht- ja teistpidi (näiteks pöörata 180 kraadi) ning suurte esemete transportimisel ka kõik välja visata. Kaubikbusside miinuseks tavaliste mahtuniversaalide ees ongi see, et istmed ei ole põrandasse klapitavad, vaid need peab paigutama kuhugi garaaži või tuppa hoiule.
Sõidumugavust lisavad liigutatavad klapplauad koos pudelihoidikutega. Autosse sisenemist hõlbustavad suured lükanduksed (odavamatel versioonidel on olemas vaid parempoolne; elektriajam ühe ukse kohta maksab 799 lisaeurot!) ja tagaluuk avaneb nüüd kahes osas.
Toidukottide autosse asetamisel piisab vaid tagaklaasi avamisest.
Avantgarde-taseme puhul tuleb pagasiruumi kaasa kaanega varustatud paks vaheriiul (üles- ja väljatõstetav), milles omakorda on lahtipakitavad plastkorvid. Pere- ja reisiauto jaoks ideaalne lahendus. Pikema kerega versiooni mahub ilma istmeid eemaldamata ära ka reisijate suurem pagas.
Kuhu küll asetada kohvitops?
Juhi kohal on paraku panustatud rohkem disainile kui praktilisusele. Armatuurlaud näeb tõesti edev välja, sarnanedes uue C-klassi pakutavaga. Viimistlusmaterjalid ja nuppude disain on luksusautode väärilised. Silma küll rõõmustab mitmes värvitoonis armatuurlaua LED-valgustus, kuid juhil ja kaasreisijal pole kuhugi asetada oma kohvitopsi! Ma ei tea, kuidas Mercedes kavatseb müüa seda autot Ameerikas, kus elementaarseks peetakse neljas suuruses topsihoidikute olemasolu.
Mercedesel on juhi jaoks ainus hoidik ukse sees vastu põrandat, kuhu küündimiseks tuleb kummarduda peadpidi armatuurlaua alla. Kuidas seda sõidu ajal teha? Telefonile ja rahakotilegi on vaid üks hoiukoht - põrand või uksesahtel. Lisavarustusena pakutav istmetevaheline lisakast need puudused ilmselt lahendab.
Muus osas on juhi mugavused eelkäija Vianoga võrreldes tunduvalt suurenenud. Istmed pakuvad head tuge ning on mõnusalt pehmed. Kallimatel versioonidel ilutseb armatuurlaua keskel suure ekraaniga info- ja meelelahutuskeskus. Sellel on internetiühendus ning 360kraadine kaameravaade ümber auto. Pikema kerega V-klassi jaoks on kõnealune lisavarustus turvaliseks manööverdamiseks suisa hädavajalik. Mercedese uus tagurduskaamera pakub kõige kvaliteetsemat pilti, sest manööverdamisvälisel ajal on see peidetud auto tagaluugi sisse, sopapritsmete eest varju. Varustusest leiab nii tähelepanuassistendi, külgtuuleassistendi, sõidurajaassistendi, pimenurgaassistendi jpm.
Pehmem ja mugavam
Tänu automaatselt seaduvatele amortisaatoritele (162 eurot) sõidab esindusbuss varasemast pehmemalt ja mugavamalt. Rool tagab hea tunnetuse ja manööverdusvõime. Ka müratase on hästi summutatud. Maanteeasfaldil toimib tagaveoline buss esindusautolikult. Kruusal sõites tekib viimases reas reisijatel küll veidi kaubikuefekt, kuid selle vastu aitab nelikvedu, mis on sügisest mudelivalikus saadaval.
Jõuallikaks pakutakse 2,1l turbodiislit kolmes võimsuses: 136 hj (200 CDI), 163 hj (220 CDI) ja 190 hj (250 BlueTEC). Viimase varustusse kuulub seitsmekäiguline roolilt juhitav automaatkäigukast. Tegu on sobiva jõuallikaga rahulikuks ja ökonoomseks kulgemiseks, tagades vajadusel ka normaalse möödasõidukiirenduse. Keskkonnahoidliku BlueTECi mootoriga kaasneb teatavasti AdBlue paak, mida täidetakse iga korralise hoolduse ajal umbes 36 euro eest sisuliselt kusihappega. Kui see toiming tegemata jääb, keeldub auto ühel hetkel sõitmast.
