14.03.2008, 00:00
Paradiis muutus põrguks
Väikeriik Liechtenstein põeb ühe jultunud kelmi tõttu Merko-haigust: kunded pelgavad teda.
Maailma kõige vihatum mees pole islamiterroristide vaimne isa Osama
bin Laden, vaid Liechtensteini kodanik Heinrich Kieber (42).
Tegemist on samasuguse maksureeturiga nagu Indrek Neivelti juhtumi puhul, kus
keegi tundmatu jättis Postimehe “lifti” paki tundliku
maksuinfoga. Ainult et seekord on mastaap võrratult suurem. Praegu
valenime all pagenduses elav Kieber müüs mitme riigi
võimudele salainfot mustade investeeringute kohta, mille olemasolust
teadis seni vaid käputäis hästi valitud juriste ja
pangaametnikke. Tegemist on päritud summade, ettevõtete ja
kinnisvara müügiraha ning kõikvõimalike keelatud
laekumistega kogusummas 3,5 miljardit eurot, millelt on maksud maksmata.
Salajase teabe väljalekkimine ei kõrveta põrgutulena
mitte ainult sadu Euroopa ja Ameerika ärimehi ning poliitikuid, vaid
häirivat tõsiselt ka investorite sekka kuulunud Saudi kuningliku
pere liikmeid, Indoneesia endise diktaatori Suharto käsilasi ning Balkani
ja Vene suurkurjategijaid. Nood tegelased juba nalja ei mõista.
Pressiteade nagu seiklusjutt
Skandaal sai
alguse Šveitsi ja Austria vahele surutud mägisest Liechtensteinist,
mis on oma 160 km2 pindalaga üle kuue korra väiksem kui Hiiumaa.
Kunagi hambaproteeside valmistajana tuntud pisiriik lööb viimasel
ajal laineid maksuparadiisina. Eesti maksuamet ütleb, et
“ettevõtted, mille äritegevus ei toimu Liechtensteinis, on
tulumaksust, v.a kapitali maksust, vabastatud”. Maksude vältimine ei
ole selles riigis kriminaalkuritegu – samamoodi nagu naabrite juures
Šveitsis, kes ei anna samasuguse argumendiga siinsele kohtule välja
Ilona Saarit.
Liechtenstein on ka üks vähestest
riikidest, kes hoiab kümne küünega kinni “vanast heast
pangasaladusest”. 35 000 elanikuga riigis töötab 16 panka.
Loomulikult on rahandusega tihedalt seotud riiki valitsev dünastia
seotud pankadega. Ja õnnetul kombel algas skandaal just vürstlikust
LGT pangast. Too asutus tegi Eesti iseseisvuspühal avalduse, mis meenutab
kireva sisu poolest mõnd James Bondi seiklust, ainult et see toimus
päriselus!
Muu hulgas avalikustas pank Kieberi nime –
kuna olla üha selgem, et just tema müüs Saksa salaluurele
salainfot.
Vürstlik kõrgus langes
väljapressimise ohvriks
Kieber töötas
panga Vaduzi harus oktoobrist 1999 – esmalt IT-firma
töötajana ja aprillist 2001 järgmise aasta novembrini juba
panga enda teenistujana. Ta tegeles paberdokumentide elektroonilise
arhiveerimisega.
LGT Pank väidab, et ei teadnud, et Kieber
oli palkamise ajal rahvusvaheliselt tagaotsitav, sest kasutas kunagi Hispaanias
tehtud kinnisvaraäris katteta tšekke (väidetavalt olla ta
pärast seda põgenenud Argentinasse, kus aga võlakütid
mehe kinni püüdsid, kümme päeva luku taga hoidsid ja teda
sigarettidega põletasid).
Aga afäär tuli
välja. Liechtensteini võimud hakkasid süüdistama meest
suurejoonelises pettuses. Mispeale ta putkas novembris 2002
välismaale.
Kuid ta ei lahkunud tühjade kätega, vaid
võttis kaasa nelja DVD-ketta peale kopeeritud salajase pangainfo Vaduzi
harupanga klientide kohta. Kieber lubas prints Hans-Adamile salainfo tagastada,
kui tema kohtuasi ära laheneb ja ta saab endale kaks uut passi. Vastasel
juhul ähvardas ta teabe avalikustada.
Vürst saatis
pakkumise pikalt. Kieber naasis siiski kodumaale ja tagastas disketid, kuid
mõisteti tingimisi üheks aastaks vangi. Ta oli ju võltsinud
tšekke, tegelenud
printsi šantažeerimisega ja pangateabe varastamisega. Kieberi
armuandmispalvele ütles vürst ei.
Ajakirja Spiegel teatel
sai Saksa luure Bundesnachrichtendienst jaanuaris 2006
e-kirja, kus
keegi tundmatu pakkus infot salajaste finantsinvesteeringute
kohta.
Pärast prooviinfo saamist ostis luure
DVD-kettad mehelt ligi viie miljoni euro eest. Maksmine käinud kolme
tšeki abil, kusjuures ühega neist tekkisid pangas raskused
– nii suur summa tundus kahtlane ja pangaametnikud palusid
võimudel kontrollida, ega pole tegemist keelatud rahapesuga.
Lisaks müüs Kieber infot jänkidele ja pakkus brittidele.
BND andis mehele tunnistajakaitse raames uue identiteedi ja passi. LNG
pank väidab, et Kieber elab kuuldavasti valenime all Austraalias.
Tema fotot ei müü hetkel ükski tuntud fotoagentuur.
Väikeriigil Merko mure
Praegu pole
küsimus enam Kieberis ja selles, kas mõni vihane inimene on
inimkütid tema jahile saatnud. Tegelikult on asi läinud riiklikule
tasandile.
Mäletate, mis juhtus siis, kui Eesti politsei
puistas viis aastat tagasi maksuvabasid kompaniisid müünud Raivo Karu
kontorit ja sai kätte kuulsuste musta raamatupidamise? Siinsed
ärimehed asusid ringkaitsesse ja seletasid, et offshore-firmade
kasutamine ja maksuameti petmine oli üleüldine tava.
Saksamaa ühiskond on seevastu päris vapustatud uudistest, kui
suures ulatuses nende rikkad riiki petavad. Kõige kuulsam ohver on
suurärimees Klaus Zumwinkel, kelle politsei viis kodust
ülekuulamisele telekaamerate ees. Järgmisel päeval loobus
ta suure postifirma tegevjuhi ja telekomi nõukogu liikme kohast.
Poliitikud eesotsas kantsler Angela Merkeliga omakorda on
rünnanud Liechtensteini ja nõudnud sealse pangapraktika muutmist.
Ja see mõjub. Möödunud nädalal esitles LGT grupi juhataja
Max von und zu Liechtenstein Zürichis panga majandustulemusi. Esinemine
meenutas mõneti Toomas Annuse hiljutist sõnavõttu
Merko üldkoosolekul. Suurärimees teatas seal, et firma kaotab
maadevahetuse tõttu tellimusi. Sama lugu on Liechtensteini pangaga.
Pärast skandaali peatus uue raha sissevool. Veebruari kahel viimasel
nädalal võeti hoopis 100 miljonit franki välja...
Sellise trendi jätkumine võiks anda päris valusa laksu
Liechtensteinile, kus finantssektor annab ametlikel andmetel umbes 30 protsenti
SKTst.
Liechtenstein lekib
Ühtlasi
on löögi alla sattunud ka teised maksuparadiisid, nagu Monako, kus
resideerib Eesti üks rikkamaid mehi, kinnisvarakuningas Toomas Tool.
Suur küsimärk on kerkinud ka pangasaladuse kohale. Kui palju
saab seda kaitsta, kui pangatöötaja osutub lurjuseks, kopeerib info
vaid mõne hiireklikiga DVD-kettale või mälupulgale ja viib
teabe kas või oma elu hinnaga turule, peaasi, et hästi makstaks?
Sest LGT Panga juhtum pole ainus. Väidetavalt on Saksa luure
ostnud infot ka Liechtensteini Landebanki kundede
kohta... Niisiis on lekkimine terav probleem mitte ainult arenevas
Eestis, vaid ka vanas ja väärikas Läänes.
Miks on maksuparadiisid head?
- Maksuparadiise peetakse tihti parasiitideks, kes elavad "pärismajanduste" kukil. Neisse suunduvad rahavood, mida vananeva elanikkonnaga "pärisriigid" vajavad näiteks oma pensioni- ja sotsiaalsüsteemi tarbeks.
- Lisaks tarvitavad maksuparadiise pahatihti rahapesijad, maksupetturid ja muud kurjategijad.
- Maksuparadiiside kasuks räägib aga asjaolu, et seal kasutatakse kõige moodsamaid ja eesrindlikumaid pangandus- ja rahandustehnoloogiaid, mis aitavad kaasa ettevõtluse arengule. Tegemist on äärmiselt globaliseerunud äriga.
- Detsembris 2006 avaldasid Michigani ülikooli teadlased uurimuse 209 riigi ja piirkonna, sh 33 maksuparadiisi maksusüsteemide kohta. Selgus, et paradiisiks saamiseks ei piisa ainult maksude väiksusest või puudumisest. Korralikud maksuparadiisid on hästi juhitud, vähe korrumpeerunud ning stabiilsete seadustega.
Kõige rikkamad riigid ja maksuparadiisid
SKP elaniku kohta jooksevhindades 2005. a, USA dollarites
Allikad: ÜRO, EMTA maksuvabade ja madala maksumääraga territooriumide nimekiri
SKP elaniku kohta jooksevhindades 2005. a, USA dollarites
koht | riik | SKT/in kohta | märkused |
1 | Liechtenstein | 100 860 | maksuparadiis |
2 | Luksemburg | 78 442 | |
3 | Norra | 63 960 | |
4 | Bermuda | 63 731 | maksuparadiis |
5 | Island | 53 687 | |
6 | Katar | 51 809 | maksuparadiis |
7 | Šveits | 50 451 | |
8 | Iirimaa | 48 642 | |
9 | Taani | 47 641 | |
12 | Briti Neitsisaared | 44 150 | maksuparadiis |
21 | Kaimanisaared | 35 381 | maksuparadiis |
25 | Monako | 34 128 | maksuparadiis |
Allikad: ÜRO, EMTA maksuvabade ja madala maksumääraga territooriumide nimekiri
Liechtensteini pangaäri kasvab hoogsalt ...
Allikas: Liechtensteinischer Bankenverband
Aasta | Töötajaid | Vara | Puhaskasum, miljonit Šveitsi franki |
2006 | 1730 | 43 377 | 627 |
2000 | 1758 | 36 963 | 549 |
1990 | 1144 | 17 348 | 59 |
1980 | 485 | 4364 | 20 |
1970 | 272 | 1479 | 9 |
1960 | 96 | 244 | 2 |
1950 | 24 | 68 | 0,4 |
1940 | 21 | 21 | 0,3 |
Allikas: Liechtensteinischer Bankenverband