Tegemist on samasuguse maksureeturiga nagu Indrek Neivelti juhtumi puhul, kus keegi tundmatu jättis Postimehe “lifti” paki tundliku maksuinfoga. Ainult et seekord on mastaap võrratult suurem. Praegu valenime all pagenduses elav ­Kieber müüs mitme riigi võimudele salainfot mustade investeeringute kohta, mille olemasolust teadis seni vaid käputäis hästi valitud juriste ja pangaametnikke. Tegemist on päritud summade, ettevõtete ja kinnisvara müügiraha ning kõikvõimalike keelatud laekumistega kogusummas 3,5 miljardit eurot, millelt on maksud maksmata.


Salajase teabe väljalekkimine ei kõrveta põrgutulena mitte ainult sadu Euroopa ja Ameerika ärimehi ning poliitikuid, vaid häirivat tõsiselt ka investorite sekka kuulunud Saudi kuningliku pere liikmeid, Indoneesia endise diktaatori Suharto käsilasi ning Balkani ja Vene suurkurjategijaid. Nood tegelased juba nalja ei mõista.


Pressiteade nagu seiklusjutt


Skandaal sai alguse Šveitsi ja Austria vahele surutud mägisest Liechtensteinist, mis on oma 160 km2 pindalaga üle kuue korra väiksem kui Hiiumaa. Kunagi hambaproteeside valmistajana tuntud pisiriik lööb viimasel ajal laineid maksuparadiisina. Eesti maksuamet ütleb, et “ettevõtted, mille äritegevus ei toimu Liechtensteinis, on tulumaksust, v.a kapitali maksust, vabastatud”. Maksude vältimine ei ole selles riigis kriminaalkuritegu – samamoodi nagu naabrite juures Šveitsis, kes ei anna samasuguse argumendiga siinsele kohtule välja Ilona Saarit.


Liechtenstein on ka üks vähestest riikidest, kes hoiab kümne küünega kinni “vanast heast pangasaladusest”. 35 000 elanikuga riigis töötab 16 panka.


Loomulikult on rahandusega tihedalt seotud riiki valitsev dünastia seotud pankadega. Ja õnnetul kombel algas skandaal just vürstlikust LGT pangast. Too asutus tegi Eesti iseseisvuspühal avalduse, mis meenutab kireva sisu poolest mõnd ­James Bondi seiklust, ainult et see toimus päriselus!


Muu hulgas avalikustas pank Kieberi nime – kuna olla üha selgem, et just tema müüs Saksa salaluurele salainfot.



Vürstlik kõrgus langes välja­pressimise ohvriks


Kieber töötas panga Vaduzi harus ­oktoobrist 1999 – esmalt IT-firma töötajana ja aprillist 2001 järgmise aasta ­novembrini juba panga enda teenistujana. Ta ­tegeles paberdokumentide elektroonilise ­arhiveerimisega.


LGT Pank väidab, et ei teadnud, et Kieber oli palkamise ajal rahvusvaheliselt tagaotsitav, sest kasutas kunagi Hispaanias tehtud kinnisvaraäris katteta tšekke (väidetavalt olla ta pärast seda põgenenud Argentinasse, kus aga võlakütid mehe kinni püüdsid, kümme päeva luku taga hoidsid ja teda sigarettidega põletasid).


Aga afäär tuli välja. Liechtensteini võimud hakkasid süüdistama meest suurejoonelises pettuses. Mispeale ta putkas novembris 2002 välismaale.


Kuid ta ei lahkunud tühjade kätega, vaid võttis kaasa nelja DVD-ketta peale kopeeritud salajase pangainfo Vaduzi harupanga klientide kohta. Kieber lubas prints Hans-Adamile salainfo tagastada, kui tema kohtuasi ära laheneb ja ta saab endale kaks uut passi. Vastasel juhul ähvardas ta teabe avalikustada.


Vürst saatis pakkumise pikalt. Kieber naasis siiski kodumaale ja tagastas disketid, kuid mõisteti tingimisi üheks aastaks vangi. Ta oli ju võltsinud tšekke, tegelenud printsi šantažeerimisega ja pangateabe varastamisega. Kieberi armuandmispalvele ütles vürst ei.


Ajakirja Spiegel teatel sai Saksa ­luure Bundesnachrichtendienst jaanuaris 2006

e-kirja, kus keegi tundmatu pakkus infot salajaste finantsinvesteeringute kohta.


Pärast prooviinfo saamist ostis luure DVD-kettad mehelt ligi viie miljoni euro eest. Maksmine käinud kolme tšeki abil, kusjuures ühega neist tekkisid pangas ­raskused – nii suur summa tundus kahtlane ja pangaametnikud palusid võimudel kontrollida, ega pole tegemist keelatud rahapesuga.


Lisaks müüs Kieber infot jänkidele ja pakkus brittidele.


BND andis mehele tunnistajakaitse raames uue identiteedi ja passi. LNG pank väidab, et Kieber elab kuuldavasti valenime all Austraalias. Tema fotot ei müü hetkel ükski tuntud fotoagentuur.


Väikeriigil Merko mure


Praegu pole küsimus enam Kieberis ja selles, kas mõni vihane inimene on inimkütid tema jahile saatnud. Tegelikult on asi läinud riiklikule tasandile.


Mäletate, mis juhtus siis, kui Eesti politsei puistas viis aastat tagasi maksuvabasid kompaniisid müünud Raivo Karu kontorit ja sai kätte kuulsuste musta raamatupidamise? Siinsed ärimehed asusid ringkaitsesse ja seletasid, et off­shore-firmade kasutamine ja maksuameti petmine oli üleüldine tava.


Saksamaa ühiskond on seevastu päris vapustatud uudistest, kui suures ulatuses nende rikkad riiki petavad. Kõige kuulsam ohver on suurärimees Klaus Zumwinkel, kelle politsei viis kodust ülekuulamisele telekaamerate ees. ­Järgmisel päeval loobus ta suure postifirma tegevjuhi ja telekomi nõukogu liikme kohast.


Poliitikud eesotsas kantsler ­Angela Merkeliga omakorda on rünnanud Liechtensteini ja nõudnud sealse pangapraktika muutmist. Ja see mõjub. Möödunud nädalal esitles LGT grupi juhataja Max von und zu Liechtenstein Zürichis panga majandustulemusi. Esinemine meenutas mõneti Toomas ­Annuse hiljutist sõnavõttu Merko üldkoosolekul. Suurärimees teatas seal, et firma kaotab maadevahetuse tõttu tellimusi. Sama lugu on Liechtensteini pangaga. Pärast skandaali peatus uue raha sissevool. Veebruari kahel viimasel nädalal võeti hoopis 100 miljonit franki välja...


Sellise trendi jätkumine võiks anda päris valusa laksu Liechtensteinile, kus finantssektor annab ametlikel andmetel umbes 30 protsenti SKTst.


Liechtenstein lekib


Ühtlasi on löögi alla sattunud ka teised maksuparadiisid, nagu Monako, kus resideerib Eesti üks rikkamaid mehi, kinnisvarakuningas Toomas Tool.


Suur küsimärk on kerkinud ka pangasaladuse kohale. Kui palju saab seda kaitsta, kui pangatöötaja osutub lurjuseks, kopeerib info vaid mõne hiireklikiga DVD-kettale või mälupulgale ja viib teabe kas või oma elu hinnaga turule, peaasi, et hästi makstaks?


Sest LGT Panga juhtum pole ainus. Väidetavalt on Saksa luure ostnud infot ka Liechten­steini Landebanki kundede kohta... Niisiis on lekkimine terav ­probleem mitte ainult arenevas Eestis, vaid ka vanas ja väärikas Läänes.

Miks on maksuparadiisid head?

  • Maksuparadiise peetakse tihti parasiitideks, kes elavad "pärismajanduste" kukil. Neisse suunduvad rahavood, mida vananeva elanikkonnaga "pärisriigid" vajavad näiteks oma pensioni- ja sotsiaalsüsteemi tarbeks.
  • Lisaks tarvitavad maksuparadiise pahatihti rahapesijad, maksupetturid ja muud kurjategijad.
  • Maksuparadiiside kasuks räägib aga asjaolu, et seal kasutatakse kõige moodsamaid ja eesrindlikumaid pangandus- ja rahandustehnoloogiaid, mis aitavad kaasa ettevõtluse arengule. Tegemist on äärmiselt globaliseerunud äriga.
  • Detsembris 2006 avaldasid Michigani ülikooli teadlased uurimuse 209 riigi ja piirkonna, sh 33 maksuparadiisi maksusüsteemide kohta. Selgus, et paradiisiks saamiseks ei piisa ainult maksude väiksusest või puudumisest. Korralikud maksuparadiisid on hästi juhitud, vähe korrumpeerunud ning stabiilsete seadustega.
Kõige rikkamad riigid ja maksuparadiisid
SKP elaniku kohta jooksevhindades 2005. a, USA dollarites

 koht  riik
 SKT/in kohta  märkused
 1 Liechtenstein
 100 860 maksuparadiis
 2 Luksemburg78 442  
 3 Norra63 960  
 4 Bermuda63 731  maksuparadiis
 5 Island53 687  
 6 Katar51 809  maksuparadiis
 7 Šveits50 451  
 8 Iirimaa48 642  
 9 Taani47 641  
 12 Briti Neitsisaared
44 150
 maksuparadiis
 21 Kaimanisaared35 381  maksuparadiis
 25 Monako34 128  maksuparadiis

Allikad: ÜRO, EMTA maksuvabade ja madala maksumääraga territooriumide nimekiri
Liechtensteini pangaäri kasvab hoogsalt ...

 Aasta  Töötajaid  Vara  Puhaskasum, miljonit Šveitsi franki
 2006 1730
 43 377
 627
 20001758  36 963
 549
 19901144  17 348
 59
 1980485  4364
 20
 1970272  1479
 9
 196096  244
 2
 195024  68
 0,4
 194021  21
 0,3

Allikas: Liechtensteinischer Bankenverband