Lai avalikkus tunneb teda suhteliselt vähe: hoopis tuntumad on hr L ehk Hansapanga asutajaliikmete hulka kuulunud Rain Lõhmus ja hr H ehk Tõnis Haavel, keda rahvas tunneb näiteks filmihuvi kaudu. Kõik kolm töötasid enne LHV asutamist Hansapangas.


Viisemann on lõpetanud Tartu ülikoolis rahanduse eriala ja saanud MBA kraadi mainekas Prantsuse juhtimisalases kõrgkoolis INSEAD.


Mida pead pensionifondi juhi töö puhul kõige tähtsamaks?


Esiteks terviku nägemise oskust ning võimet eristada olulist ebaolulisest.


Teiseks alalhoidlikkust. Investeerimise matemaatika on selline, et juhul kui kaotad 50 protsenti investeeringust, tuleb algkapitali taastamiseks teenida tagasi 100 protsenti. Parem on karta kui kahetseda.


Kolmandaks juhuse jõu tajumist. Võimalikke võrdseid lahendusi on palju ja see, kuidas meil läheb ja millise tulemuse me saavutame, sõltub sageli rohkem neist teguritest, mida meie ise ei kontrolli.


Millised on olnud sinu viimase aja suurimad üllatused või pettumused selles töös?


Olen veidi pettunud, nähes, kui kiivas on rahvusvaheline ehk läänemaailma finantssüsteem. Tagajärgedest ei hoolita ning endiselt võimutseb oportunism.


Kui palju raputab meid praegu Lääne krediiditurgudel toimuv?


Me oleme teinud neidsamu vigu mida kõik teisedki. Nii et meid ei raputa maailma krediiditurgudel toimuv, vaid meie endi vead.


Ei maksa süüd teiste kaela veeretada ning eelnenud edu oma tarkusest sündinuks pidada. Ka eestlased on rahastanud pikaajalisi projekte (nii kodusid kui ka ettevõtteid) suures osas lühiajaliste ja muutuva intressiga laenudega. Väga paljud on võtnud laenu muus valuutas kui see, milles on nende sissetulekud. Need on riskid, mida mõned võtsid teadlikult, aga suurem osa tulenevalt teadmatusest või siis hoolimatusest.


Kas mõne äkilisema fondi valinud eestlastel tasuks mõelda rahulikuma fondi valimisele?


Mis puutub fondi vahetamisse, siis enne tasuks põhjalikult kaaluda, mille vastu vahetada. Võib juhtuda, et nii mõnigi nn rahulik fond osutub lõpuks vähem rahulikuks, kui algul arvati. Ma näen suuremaid võimalikke probleeme just kohalikul võlakirjaturul.


Kui palju aktsepteerid kriitikat, et Eesti fondijuhid on ahnemad kui Lääne omad?


Ma ei ole vaadanud, mida teised Eesti fondihaldurid (ettevõtted) teenivad, kuid meie pidime 2006. aasta lõpus uut kapitali juurde panema, et oma kulud ära katta. Loodan, et koos kasvuga tuleb kunagi ka kasum, muidu ma sellesse tegevusse ei oleks investeerinud. Aga see nõuab aega ja kannatust.


Varem tegeles LHV pensionifondide juhtimisega Tõnno Vähk, kes läks üle Gildi. Miks sa siis ise selle töö ette võtsid?


Fondijuhi rolli ei maksa üle tähtsustada. Varem langetasime investeerimisotsuseid koos Tõnno Vähi ja Rain ­Lõhmusega nüüd on lisaks minule veel meeskonnas Rait Kondor, ­Mihkel Oja ja Romet Enok.


See, et võtsin fondijuhi ametiga kaasas käiva vastutuse, peegeldas minu valikut pühenduda järjest rohkem investeerimisele ja vähem ettevõtte juhtimisele.



Kus sa oma “pensionisammast” hoiad ja mis on su enda parim investeering?


Oma teise samba raha olen investeerinud pensionifondi LHV Maailma A ktsiad. Arvan, et see on minu jaoks piisavalt konservatiivne valik.


Minu parimaks investeeringuks on siiani jäänud Hansapank. Mul oli võimalik osta mõned aktsiad Hansapanga töötajana ja hiljem esimesest aktsiate avalikust pakkumisest veel mõned nii endale kui oma emale.


Loodan, et ka LHVst kujuneb hea investeering. Meil on noor ja võimekas juhtkond ning tublid töötajad. Kuid see võtab veel aega. Aga mul on kannatust.