28.03.2008, 00:00
Parima tootlusega pensionifonde juhib LHV mees Viisemann
Andres Viisemann (39) on investeerimispanga LHV suuromanik ja pensionifondide
valitseja. Täht V lühendis LHV tähistab just Viisemanni.
Lai avalikkus tunneb teda suhteliselt vähe: hoopis tuntumad on hr
L ehk Hansapanga asutajaliikmete hulka kuulunud Rain Lõhmus ja hr H ehk
Tõnis Haavel, keda rahvas tunneb näiteks filmihuvi kaudu.
Kõik kolm töötasid enne LHV asutamist Hansapangas.
Viisemann on lõpetanud Tartu ülikoolis rahanduse eriala ja saanud
MBA kraadi mainekas Prantsuse juhtimisalases kõrgkoolis INSEAD.
Mida pead pensionifondi juhi töö puhul kõige
tähtsamaks?
Esiteks terviku nägemise oskust ning
võimet eristada olulist ebaolulisest.
Teiseks
alalhoidlikkust. Investeerimise matemaatika on selline, et juhul kui kaotad 50
protsenti investeeringust, tuleb algkapitali taastamiseks teenida tagasi
100 protsenti. Parem on karta kui kahetseda.
Kolmandaks juhuse
jõu tajumist. Võimalikke võrdseid lahendusi on palju ja
see, kuidas meil läheb ja millise tulemuse me saavutame, sõltub
sageli rohkem neist teguritest, mida meie ise ei kontrolli.
Millised on olnud sinu viimase aja suurimad üllatused või
pettumused selles töös?
Olen veidi pettunud,
nähes, kui kiivas on rahvusvaheline ehk läänemaailma
finantssüsteem. Tagajärgedest ei hoolita ning endiselt
võimutseb oportunism.
Kui palju raputab meid
praegu Lääne krediiditurgudel toimuv?
Me oleme
teinud neidsamu vigu mida kõik teisedki. Nii et meid ei
raputa maailma krediiditurgudel toimuv, vaid meie endi vead.
Ei maksa süüd teiste kaela veeretada ning eelnenud edu oma
tarkusest sündinuks pidada. Ka eestlased on rahastanud pikaajalisi
projekte (nii kodusid kui ka ettevõtteid) suures osas lühiajaliste
ja muutuva intressiga laenudega. Väga paljud on võtnud laenu muus
valuutas kui see, milles on nende sissetulekud. Need on riskid, mida
mõned võtsid teadlikult, aga suurem osa tulenevalt teadmatusest
või siis hoolimatusest.
Kas mõne
äkilisema fondi valinud eestlastel tasuks mõelda rahulikuma fondi
valimisele?
Mis puutub fondi vahetamisse, siis enne tasuks
põhjalikult kaaluda, mille vastu vahetada. Võib juhtuda, et nii
mõnigi nn rahulik fond osutub lõpuks vähem rahulikuks, kui
algul arvati. Ma näen suuremaid võimalikke probleeme just kohalikul
võlakirjaturul.
Kui palju aktsepteerid kriitikat, et
Eesti fondijuhid on ahnemad kui Lääne omad?
Ma ei
ole vaadanud, mida teised Eesti fondihaldurid (ettevõtted) teenivad,
kuid meie pidime 2006. aasta lõpus uut kapitali juurde panema, et oma
kulud ära katta. Loodan, et koos kasvuga tuleb kunagi ka kasum, muidu ma
sellesse tegevusse ei oleks investeerinud. Aga see nõuab aega ja
kannatust.
Varem tegeles LHV pensionifondide juhtimisega
Tõnno Vähk, kes läks üle Gildi. Miks sa siis ise selle
töö ette võtsid?
Fondijuhi rolli ei maksa
üle tähtsustada. Varem langetasime investeerimisotsuseid koos
Tõnno Vähi ja Rain Lõhmusega nüüd on lisaks
minule veel meeskonnas Rait Kondor, Mihkel Oja ja Romet Enok.
See, et võtsin fondijuhi ametiga kaasas käiva vastutuse,
peegeldas minu valikut pühenduda järjest rohkem investeerimisele ja
vähem ettevõtte juhtimisele.
Kus sa oma
“pensionisammast” hoiad ja mis on su enda parim investeering?
Oma teise samba raha olen investeerinud pensionifondi LHV
Maailma A
ktsiad. Arvan, et see on minu jaoks piisavalt konservatiivne valik.
Minu parimaks investeeringuks on siiani jäänud Hansapank. Mul oli
võimalik osta mõned aktsiad Hansapanga töötajana ja
hiljem esimesest aktsiate avalikust pakkumisest veel mõned nii endale
kui oma emale.
Loodan, et ka LHVst kujuneb hea investeering. Meil on
noor ja võimekas juhtkond ning tublid töötajad. Kuid see
võtab veel aega. Aga mul on kannatust.