Pärn pakub soomlastele istet
Eestlased võivad varsti, rind kummis, Soomes ringi tatsata. Nimelt valiti eesti ettevõtte Frog ID kaubamärgi Extery pinkide kollektsioon Klaar võitjaks Helsingi avaliku ruumi mööbli hanke konkursil. Žürii leidis, et pinkide, pollarite ja piirete asjalik, karge, ent sõbralik disain haakub suurepäraselt linna kuvandiga. Nüüd kasutatakse neid kahe aasta jooksul Helsingi uute elamurajoonide ja parkide sisustamisel. Klaari tähtsust kergitab seegi, et Helsingi on valitud 2012. aastal maailma disainipealinnaks. Äsja esitleti tooteid Habitare sisustusmessil. Tänavamööbli kujundas vastne disainibüroo Iseasi, mille juhtivdisainer on Martin Pärn. Verisulis, ent suurte arendusplaanidega firmas löövad kaasa teisedki tuntud nimed: Edina Dufala-Pärn, Sven Sõrmus ja Pent Talvet.
Soomes, Iirimaal ning Eestis tootedisaini tudeerinud Pärn on saanud preemiaid varemgi. Näiteks pälvis tema klapplaud Martin Saksamaal 1998. aastal kui parimatest parim ja innovaatiline toode kuulsa Red Doti auhinna ning Saksa mööblidisainiajakiri MD valis selle 20. sajandi 200 parima mööblieseme hulka. Koos ungarlannast kaasa Edina Dufala-Pärnaga Jalaxile tehtud toolist Liblik (1998) on kujunenud omamoodi kultusiste ja seda on pärjanud ka sisearhitektid. Pärna tegemiste sisse mahub nii kontorimööbel soomlaste Martelale ja eesti Thulemale, Pauligile espressotassid, lihaste toonust mõõtvad müomeetrid kui ka Stenbocki maja istungitesaali eelmised arvutikorpused ehk siis visionäärne kujundus, millega meie “e-valitsus” välismaalaste ees edvistada armastas. “Rabav selgus ja üllatav iseenesestmõistetavus on see, mille poole püüdlen. Nii võiks neil asjadel olla “oht” muutuda ajatuks. Me ei tohi liiga palju tegeleda probleemidega nagu stiil või turu “nõudlus”,” selgitab ta enesele püstitatud eesmärke. Martin Pärn võib ju olla Eesti parim disainer, aga ega teda sellest hoolimata suurt keegi ei tea. Kas selles reserveerituses ning meediast kõrvale hoidmises on süüdi loomeinimestele omane arusaam, et tööd ise peavad enda eest rääkima, tagasihoidlikkus, uhkus, või on põhjuseks hoopis see, et karismaatilise multifilmitegija Priit Pärna pojana on Martini enesekriitika määr kõrge, ei oska kõrvaltvaatajana öelda.
Pärn pole pinke teinud mitte ainult Helsingisse, vaid ka Tallinna tehnikaülikooli ette. Seal on oranži kummikattega ning sestap külma ilmagagi mõnusad soojad konteinerhaljastusega boheemlaslikult elegantsed istmed. Laias plaanis on Pärn kodulinna avaliku ruumi suhtes kriitiline: “Tallinna linnamööblit pole olemas. Praktilised asjad, nagu igasugu piirded, postid, prügikastid, on justkui õmblused, mis jäävad näha. Helsingis tegeletakse selle valdkonnaga juba aastaid süsteemselt.” Ta ütleb, et pole mõtet teha ka avalikke konkursse (olgu selleks mööbel või münt) ja raisata hulga raha, kui žürii ise ei tunne mängureegleid.
Praktilisi kogemusi on aga Pärn õppejõuna lahkelt jaganud teistelegi. Eelmisel nädalal alustas tööd Pärna eestvõttel kunstiakadeemia ja tehnikaülikooli uus ühine magistriõppekava, kuhu võivad tulla nii disaini kui insenerliku taustaga noored. Neist võiksid saada näiteks avarapilgulised spetsialistid või miks mitte ka ettevõtete arendusjuhid.
Mida võiks tavalised inimesed disaini kohta teada? “Disain on valdkond, mis võib meid kõiki aidata. Kui disaini usaldatakse, saab seda rakendada näiteks koolikeskkonna parandamiseks, haiglasüsteemi toimimise hõlbustamiseks,” arvab Pärn.
