Eestis viivad kõik teed suvel Pärnu ja seal… loomulikult randa. Nii on promenaadi ehitusega linn loonud soodsad tingimused, et suvitaja, meri ja rand omavahel aktiivselt suhtleks. Sest kui pruuniks saab põleda vaid päikeselise ilmaga, siis promeneerida saab ka natuke vihmasema ja pilvisema ilmaga.

Kersti Lootus on kujundanud Rannahoonest Terviseparadiisini vägagi meeleoluka kulgemise. Vahelduvad erinevad pinnad ja struktuurid – betoonkivi ja munakivi asenduvad liivaluidete vahel laudteega, mis annab promenaadile vahemereliku ilme. Eriti võiks kiita asjaolu, et muidu tikksirgele promenaadile on antud volüümi ja tee kulgeb oma sihtpunktide vahel lainjalt. Sama joont järgib promenaadi ääristav betoonmüüritis. Suletud vaated vahelduvad avatud platvormidega, kus võimalik jäätist limpsida või keha kosutada. Laiad puitpingid, mida võib ka lesimiseks kasutada, on paigutatud kibuvitsapõõsaste vahele, nii et mõne aasta pärast, kui taimed juba suuremad, tekivad eraldatud istumiskohad. 16. juunil ametlikult avatud promenaadi on pärnakad ja Pärnu külalised vägagi omaks hakanud pidama. Ja põhjusega.

Uus promenaad meelitab rahvast nagu Viru keskuse allahindlused. Ilusa rannailmaga on keeruline kiirel tempol ühest promenaadi otsast teise jõuda. Lihtsam on promeneerijate hulgas ühtlase aeglase kiirusega jalutada kui inimeste vahel endale teed teha. Ja milleks kiirustada? Promenaad ei ole kiirtoit, promeneerida tuleb aeglaselt, mõnuga, naudiskledes.

Ja nautimiseks on loodud nii üht kui teist. Kõigepealt loomulikult purskkaevud. Eesti oludes atraktiivseiks, kuid vägagi ebarentaabliks peetavad fontäänid ei piirdu siin pelgalt purskkaevuks olemise rolliga. Interaktiivne veemäng ei lepi sellega, et teda vaid kaugelt vaadatakse ja ehk näpp jahedasse vette pistetakse. Ei. Siinkohal on vesi kasutamiseks, jahutamiseks, mängimiseks. Purskuva vee vahel on võimalik kõndida, selle peale pikali heita ja niisama hullata. Ja eriti agarad on seda võimalust ära kasutama lapsed.

Oleme seekord ebaeestlaslikult rõõmsameelsed ja optimistlikud, nii et pisiasjade ja ehitusvigade kallal virisema ei hakka. Eks talvel pimedas ja külmas saab teist eestlast puretud küll, suvel tulebki ju ainult positiivseid elamusi koguda.

Eks eestlane elabki talvekuud üle suve ootuses. Ja võib õndsalt ohates öelda küll, et Jah! Sellist promenaadi me tahtsimegi!