MÖLL METSAS: Veebi lekkinud video näitab, kuidas abivallavanema poeg koos sõpradega lõhub metsas ATVd, mis väidetavasti kuulub vallale.

Videoid vahendaval veebisaidil www.toru.ee ripub klipp pealkirjaga "ATV rets". Kahe ja poole minutilises lõigus kaabib kamp noorukeid Vääna metsateel ­ATVga kummi ning lõpuks põrkab vastu puud. Erinevalt jõmpsikatest see süžee Harku vallamajas nalja ei valmistanud: tegemist oli väidetavasti valla ATVga, mis pidanuks rajama ja hooldama kohalikke terviseradasid.

Video on üks paljudest pikantsetest seikadest sel teisipäeval Harku vallavalitsusele esitatud revisjonikomisjoni aktis. Advokaadibüroolt tellitud audit võib viia vähemasti ühe kriminaalasja algatamiseni ja kubiseb kõnekatest detailidest, kuidas Eesti üht jõukamat omavalitsust tegelikult juhiti - ametnikud käsutasid väidetavasti valla kassat nagu oma rahakotti ja rikkusid seadusi, mille täitmist ise valvama pidid.

Mullu sügisel rikastas Harku vallavalitsus Eesti poliitajalugu pretsedendiga, algatades iseenda suhtes umbusalduse, sest kohalikud reformikad pöörasid tülli. Ligi pool aastat väldanud revisjon algatatigi tulise võimuvõitluse päevil erakonnakaaslaste(!) poolt üksteise kohta kokku tassitud kompra põhjal.

Ehkki põhipurelejad olid endine vallavanem Ott Kasuri ja volikogu esimees Allan Kiil, paljastab revisjoniakt peamiselt abivallavanem Deiw Rahumägi kohati lapsikuid sekeldusi ja vassimisi. Kuulates vaenupoolte süüdistusi, jääb mulje, nagu oleks Harku juhtimine korruptiivne mülgas, mida katab vaid õhuke administratiivne koorik. "See on puhtalt poliitiline farss, mis on välja mõeldud!" hüüatab löögi alla sattunud Rahumägi. "See algatati sügisel selleks, et kompromiteerida vallavalitsust. See oli tõsine klaperjaht."

Ehkki rahaline kahju on väike, on ATV episood ilmekas näide, kuidas võimurid Harkus asju ajasid. Nimelt sõlmisid Haridus- ja Kultuuriministeerium ning Harku vald 2006. ­aasta lõpus lepingu, millega riik andis vallale 400 000 krooni. Ehkki lepingus oli juttu terviseradade ehitamisest, kulutas vald üle poole rahast 2007. aasta märtsis hoopis ATV-le. Neljarattaline mootorratas maksis peagu uue auto hinna - koos lisavarustusega 265 000 krooni.

Muljet, et ATV soetati tegelikult abivallavanema isiklikuks mänguasjaks, süvendab tõik, et vallamajas teadsid masinast vähesed. "Me ei teadnudki, et ATV olemas on, kuni tulid rahvajutud," räägib üks anonüümsust palunud vallaametnik. "Siis selgus, et see on Deiwi käes." Lisaks ilmnes, et vaid paari kuuga läbiti masinaga 1000 kilomeetrit, ning loole lisas vürtsi, et abivallavanem tegi tööülesandeid täites masinaga segastel asjaoludel avarii.

Revisjoniakti väitel paljastab veebivideo Rahumägi vale. Kui abivallavanem rääkis reostajate tabamisest ning valla territooriumi kaardistamisest, siis videos jäädvustatud episoodis on masina lõhkujate seas abivallavanema poeg Ott Rahumägi. Pealegi nägid kohalikud suvel masinat tihti Vääna-Jõesuu rannas düünidel kimamas. Revisjon nimetabki Rahumägi versiooni ATV avarii kohta "tahtlikult eksitavaks".

Rahumägi vastus on üllatav - tema sõnul on küll klipis tema poeg, aga hoopis üks teine ATV. "See on puhtalt laim! Mul oli kodus vahepeal neli ATVd, ega see ei tähenda, et poisid valla ATVga sõitsid." Fakt on, et vaid paar kuud pärast soetamist vajas ATV põhjalikku remonti. Algul maksis 21 000 kroonise arve vald terviseraja korrastamise kuludest, aga hiljem hüvitas enamiku sellest Rahumägi. Mullu augustis anti skandaalne ATV pidulikult üle kohalikule politseile. Pole teada, kas masin iial terviseradade rajamise või hooldamisega tegelikult kokku puutus.

Kui ATV-afäär (vastaste pandud nimetus - toim.) on pigem naljakas, siis revisjoniakti andmetel võib Rahumägi loodusearmastus talle siiski kriminaalasja kaela tuua. Jutt on Vääna Jahiseltsi maja väidetavasti ebaseaduslikust ehitusest. Korruptsioonivastase seaduse rikkumine võib seisneda selles, et detailplaneeringu algatas vallaametnikuna Rahumägi, kes ise kulub jahiseltsi juhatusse. "Dokumentidest ei nähtu, et Rahumägi oleks teavitanud vallavalitsust huvide konfliktist ning taandanud end MTÜ Vääna Jahiselts taotlusega seotud küsimuste otsustamisest või arutelust (veelgi enam - istungi protokollis on abivallavanem märgitud kui sõna võtnud valitsuse liige)," nendib revisjoniakt.

"See on valskus. Välja otsitud teema," eitab Rahumägi süüd. Aga veel veidram on, et kogu Jahiseltsi uue maja projekt rajaneb tegelikult valel. Nimelt, kui 2006. aastal arutati Harku vallavalitsuse istungil uue hoone rajamist, põhjendati asja sellega, et vana maja omanik Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) soovib selle maha müüa ning üle 70 jahimehe jäävad taeva alla. Nende seas on mõned vägagi väärikad jahientusiastid, nagu prokurör Jüri ­Kasesalu, endine prefekt Helmut Paabo ja tuntud meditsiiniametnik Peeter Mardna. Tegelikkuses polnud RMK-l Vääna Jahiseltsi hoonega mingit pistmist. "Kuidas see lause sinna sisse sai, ma ei tea," räägib Rahumägi, kelle oletuse kohaselt võis vea teha istungi protokollija.

Sellega siiski anomaaliad ei lõpe. Selgub, et jahiselts asus maja püstitama väidetavasti võõrale maale ja ilma ehitusloata. Kusjuures vallas kureeris seda valdkonda Rahumägi ise, vastutades muuhulgas selle eest, et ebaseaduslikke ehitusi ei toimuks. "Jah, see on jahiseltsi apsakas," möönab seltsi juhatuse liige, raiudes samas, et kuulis ehituse alustamisest alles tagantjärele. Hetkel on krundil, kus asub ebaseaduslik vundament, tööd peatatud. Jahiseltsile tellitud palkmaja on lao­platsil juba hallikaks tõmbunud.