Pastor Edgar Aleksander Sermi juhtum
Kuumal augustipäeval kaks aastat tagasi võttis endine Avinurme kirikuõpetaja Edgar Aleksander Serm oma autoga suuna Rakverest pealinna. Siht oli samal õhtul Rootsi seilav laev ja reisi eesmärk lelle hauakivi pühitsemine Göteborgis. Et tema päevinäinud Lada salong kippus palavaks minema ja laevale jõudmiseks oli veel omajagu aega, peatus Serm hea supluskohana tuntud Viitna järve ääres.
Ajal, mil pastorihärra soojas järvevees solistas, kadus tema valge Lada Samara 08 koos isiklike asjadega nagu tina tuhka. Pensionil hingekarjane leidis ehmatusega end märjana metsa vahelt, kehakatteks kõigest ujumispüksid. Rootsi sõidul oli kriips peal. Lahkete möödasõitjate abiga seikles poolpaljas mees 30 kilomeetrit tagasi Rakverre ja kirjutas politseis avalduse.
Mundrimeeste lohutus, et küllap leitakse autoloks varsti üles, osutus õigeks. Kulus viis päeva ja politsei nägigi Rakvere linnas sarnast masinat. Rooli tagant hüppas välja mees, kes viskas võtmed puu otsa (!) ja pistis punuma. Jooksik (kes osutus politseile juba tuttavaks) tabati, võtmetel käidi tõstukiga puu otsas järel ja tuvastati, et vahetatud numbrimärkidega auto ongi Sermi kadunud sõiduk. Autost tuli lagedale veel ämbritäis auto registreerimismärke, aga pastori riided, dokumendid ja raha jäidki kadunuks. Serm hindab kahju 25 000 kroonile.
Kui pastor oma masinale järgi kutsuti, teatasid politseinikud, et tema Lada ajas Viitna metsast ära kohaliku suurettevõtja Oleg Grossi poeg Georg koos sõpradega. Pastorile isegi näidati koridoris ülekuulamisele toimetamise ajal suurt kasvu ja prillidega jõmmi. Tundus, et kuritöö lahenes alla nädalaga.
Pastori palk
Ent juba kolm kuud hiljem peatas uurija kriminaalasja menetluse “pimedana” ehk teisisõnu – kuna ärandajat ei suudetud kindlaks teha. Toimikust selgub: varastatud auto roolis tabatud ja vahistatud kahtlusalune väitis, et talle pakkus autot müüa tuttav. Sealt viis uurimine inimesteni, kes väitsid, et leidsid auto metsast, võtmed ees, ja toimetasid selle Rakverre, et oma sõnul kindlaks teha, kas auto pole ärandatud.
“Üks neist, kes nii oma kodanikukohust täitsid, oli kodanik Georg Gross,” nendib Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse ülemkomissar Lembit Kalda. “Nad väitsid, et neile jäi mulje, et tegu oli lihtsalt prügimäele lükatud autoga.” Hoolimata sellest, et uurimistoimik on paks nagu Kalevipoja köide, ei suutnud politsei vastupidist tõestada ja peatas menetluse.
Veider, et mitte öelda menetlusnormide rikkumine, on, et kannatanu Edgar Serm kuulis kriminaalasja peatamisest poolteist aastat hiljem ehk tänavu kevadel, kui ta uurijaga juhuslikult toidupoes kohtus. Nüüd on 67aastane vaimulik veendunud, et politsei ei taha mõjuka pere võsu pahategusid uurida. Sel teisipäeval viis Serm kohalikku prokuratuuri kaebuse, et riiulile pandud kriminaalasi uuesti töösse võetaks.
Üks episood veel. Aasta otsa käis Serm mööda Rakveret ja küsis tuttavatelt nõu, kuidas varastatud asju (s.h vaimulikurüüd ja kuldristi) tagasi saada, mainides vargana Grossi poega. Läinud aasta 11. augustil, Sermi pensionipäeva õhtul tungisid seni tabamata kurjategijad pastorile Rakveres kodu lähedal kallale, piserdasid talle gaasi näkku, lõid ja röövisid vanahärra paljaks. Serm ei söanda rünnet autovarguse looga seostada, kuid et usk politsei tegutsemisse on hääbunud, siis ametlikku avaldust juhtumi kohta ta ei teinudki. “Annan politseisse üles, saan veel hullemat klobi,” kardab pensionär.
Prominendi ristilöömine
Lääne-Viru tuntuim ettevõtja Oleg Gross vastupidi kurdab ebatervet huvi nende pere vastu, öeldes Sermi loo kohta “imetud ja ülevõimendatud”. “See on täielik jama,” resümeerib ärimees. “Rakveres oleks Georgile juba kümme korda ära tehtud, kui oleks andnud teha,” näeb Gross-seenior juhtumi taga labast kadedust.
Georg Grossi jutt liigub samu radu mööda – tuntud inimese kiusamine. “Kuna mu isa on nii kaugele jõudnud, siis on minu vastu eriline huvi. Tahetakse väänata,” kommenteerib 21aastane noorsand, kes lõpetas kevadel Tallinna Majanduskooli esmakursuse ja töötab isa alluvuses.
“Sel haigel inimesel on vist luulud,” tõrvab ta Sermi enda seostamise eest vargusega. Oma sõnul nägi Georg kurikuulsat valget Ladat vaid “korra ja vilksamisi”, kui ta kaks suve tagasi sõbraga ATVdel metsa vahel sõitis. Pärast mälus sobramist meenub Gross-juuniorile, et linnas rääkis ta sõpradele metsas konutanud masinast. Mis edasi sai, sellest pole tal aimu. Sama rääkis ta ka politseile, kes kriminaalasja peatas.
Kohalik folkloorikangelane
Endisest maadlejast ja maaparandajast piirkonna suurimaks tööandjaks tõusnud 52aastane Oleg Gross on koloriitne tegelane, keda liigne tagasihoidlikkus pole iial iseloomustanud. Kümne aastaga ehitas Gross üles impeeriumi, mis rajaneb odavatel tarbekaupadel ning sea- ja kanakasvatusel. Samal ajal, kui Olegi alluvad teenivad valdavalt miinimumpalka, tervitab lihakuninga ujumisbasseinide ja isikliku neljahektarilise järvega luksuselamu iga provintsipealinna suundujat. Peremees ise sõidab ringi jõulise Hummeri maasturiga.
Kohalikul folklooril (mis, nagu väikeses kohas ikka, on mahlane) on öelda mõndagi ka Grossi mantlipärija kohta. Alates sellest, kuidas mehehakatis väidetavalt koolis raha eest teistel oma kotti tassida lasi või isa poest tasuta jäätist võtmas käis, kuni selleni, kuidas Georg võmme kartmata Mercedese kabrioletiga joobes ringi kihutas. Tema pummeldamise Võsul märkis ära isegi Kroonika.
Viimastel aastatel on Georg Gross uudiskünnise (ka üleriigilise) ületanud juba täiesti iseseisvalt. Peamiselt tänu liiklusrikkumistele. Noore Grossi personaalküsimust korduvalt käsitlenud Virumaa Teataja sai tunda ärituusa raevu. Oleg Gross, kes on veendunud, et meedia püüab tema poega paharetina portreteerides isa hävitada, arutas pärast järjekordse Georgiga seotud intsidendi käsitlemist juristidega võimalust ajakirjanikule hagi esitada.
Vastasseis on Virumaa Teataja vastutava väljaandja Peep Kala sõnul viinud hinnasõjani Rakvere reklaamiturul. Grossile kuuluv tasuta jagatav reklaamileht Kuulutaja püüab peremehe karmil käsul dumpinghindade ja jõuliste võtetega kliente üle meelitada ning konkurenti niiviisi majanduslikult hävitada, väidavad kohaliku meediaäri tundjad.
Kaks meest ühes roolis
Mitte kõik lood pole siiski ainult ülevõimendatud legendid. Aastatel 2001-2002 karistati Georg Grossi liiklusrikkumiste (peamiselt purjuspäi juhtimise) eest kolmel korral. Neljas intsident, mis toimus 15. veebruaril 2003, pälvis juba üleriigilise pressi tähelepanu. Kõmu tekitas fakt, et Georg Gross pääses napilt vanglakaristusest ja seda just politsei apsaka tõttu.
Kui politseipatrull tol saatuslikul veebruariööl kahtlase sõidustiiliga silma torganud Volkswagen Golfi kontrollis, jõudis juht tahaistmele hüpata. Politseinike meelest oli roolis Georg Gross, kellele koostati samas väärteo protokoll.
Kahtlusalune toimetati haiglasse joobeekspertiisi, aga sealt kõndis ta politsei ja arstide tähelepanematust kasutades lihtsalt minema. Gross lõi oma sõnul kartma, sest teel ekspertiisi olevat politsei teda ähvardanud: “Täna öösel, tattnokk, me sind veel korralikult koolitame.”
Järgmisel hommikul ilmus Georg politseisse koos sõbraga, kes esines puhtsüdamliku ülestunnistusega, et hoopis tema juhtis napsisena autot. Pikema jututa koostas politsei ka talle väärteo protokolli. Alles tagantjärele mõisteti, et see oli viga.
Ehkki teine väärteo protokoll läks kriminaalasja toimikust salapäraselt kaduma, oli sõbral alles koopia. Ka prokurör pidi käed tõstma ja möönma, et pole võimalik, et kaks inimest samal ajal sama autot korraga juhtisid.
“Ma poleks ise selle peale tulnudki, et küsida, kas kellelegi autosolijaist on veel protokoll tehtud. Sellise lolluse peale lihtsalt ei tule,” edastas Eesti Päevaleht prokurör Aita Ploomi sõnu. Oleks Gross varasema karistuse kehtides süüdi jäänud, ähvardanuks teda reaalne vanglakaristus.
Uuesti andis noor Gross kõneainet mullu sügisel, jäädes 17. septembri hommikul purjus peaga roolis vahele Harju liikluspolitseile. Enda sõnutsi trotsist selle vastu, et temasse on nii negatiivselt suhtuma hakatud (võmm olevat teda tervitanud: “Tere, lehekangelane!”), keeldus Georg joobeekspertiisist. Politsei määras talle 13 200 krooni trahvi lubatud sõidukiiruse ületamise ja joobe tuvastamisest kõrvalehoidmise eest. Jälle andis Gross asja kohtusse, aga õigus jäi seekord politseile.
Mängukaaslase surm
Oleg Gross loodab pojast oma impeeriumi pärijat. Ta püüdis saata poega Ameerikasse õppima, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Esimesel katsel sai Georg puudumiste tõttu eksmati isegi Tallinna Majanduskoolist. Nüüd on üks aasta õppimist selja taga. Gross püüab poega ka oma äridesse kaasata. Äriregistri andmetel on Georg firmade OG Elektra (2002. aasta käive üle 395 miljoni), OG Elektra Tootmine (2002. a käive 82 miljonit) ja AveC Kirjastuse AS (2002. a käive 1,6 miljonit) nõukogus. Lisaks on Georg Grossi nimel Tallinnas kolm korterit.
Oleg Gross möönab, et poeg on mõned korrad eksinud. “Ma ei õigusta oma poja seaduserikkumisi. Ta on täiskasvanud noormees ja vastutab oma tegude eest ise,” nentis ta avalikus kirjas Virumaa Teatajas, süüdistades lehte enda ja poja avalikus ristilöömises. “Edukaid püütakse ikka maha tõmmata,” pole Oleg Gross oma seisukohta muutnud. “Kui üks puu on teistest kõrgem ja midagi ei ole teha - ma olen Lääne-Virumaal teistest kõrgem.”
On üks tragöödia, mille meenutamine mõjub Grossidele nagu punane rätik härjale. 1995. aasta augustis sai tollal 12aastane Georg kätte isa püstoli, kogemata läks relv lahti ja mängukaaslane Indrek suri saadud vigastustesse. Et Georg oli alaealine, siis teda kriminaalvastutusele ei võetud.
Kohtu alla läks aga Oleg Gross, keda süüdistati oma püstoli Taurus lohakas hoidmises. “Nägime, et tõendeid süüdimõistmiseks oli peaaegu olematult,” meenutab prokurör Sirje Merilo. “Kuid otsustasime selle asja siiski igal juhul kohtuni viia, sest ükskõik mis moodi me selle oleks lõpetanud, oleks hakatud süüdistama, et me mätsime kinni.”
Kohus leidis, et Oleg Gross hoidis relva korrektselt. “Relvakapi võti oli ära peidetud, aga poiss nuhkis selle välja. Kohus mõistis Oleg Grossi õigeks,” räägib Merilo. Kas ja kui palju Gross ohvri perele rahalist kompensatsiooni maksis, ta ei tea.
Vabandus
Ajalehe Eesti Ekspress 15.07.2004.a. artiklis "Pastor Edgar Aleksander Sermi juhtum" esitatud väited, nagu oleks pastor Sermi auto ja selles olnud isiklike asjade varguse toime pannud Georg Gross, osutusid ebaõigeteks. Artikli avaldamise järgselt uuendatud kriminaalmenetluses tehti kindlaks, et pastor Sermi vara varguse pani toime teine isik, s.o. mitte Georg Gross.
