„Ideaalilähedase lahendusena kerkib esile Lennusadam, eriti selle territooriumil säilinud Euroopas unikaalsed vesilennukite angaarid, mis nii ajalooliselt kui ka olemuslikult sobivad sõja- ja mereajaloolise muuseumi südameks. Läheduses paiknevad ka omaaegsed Lennuväe kasarmud, kus saaks suurepäraselt eksponeerida muud mere- ja sõjaajalukku puutuvat."

Arvestuslikult läheks kogu kompleksi arendamine maksma 600 miljonit krooni. Euroopa Liidu struktuurifondide kaasamisel oleks omafinantseering vaid 120 miljonit krooni, mis tuleks ministeeriumide eelarvetest.

Visiooni realiseerimiseks kirjutasid Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ja Eesti Sõjamuuseum-kindral Laidoneri Muuseumi direktor Indrek Tarand juba mullu septembris alla ühiste kavatsuste deklaratsiooni.

Keskus peaks idee järgi endas ühendama muuseumi ja sõja- ja tehnikaajaloo uurimiskeskuse, huvialaringide ja täiendõppe võimalused, huvi- ja vaba aja veetmise funktsioonid. Meremuuseum peaks teiste riikide eeskujul omama sadamat või olema vahetus kokkupuutes veega. Meremuuseumi peaatraktsiooniks paigutataks angaaridesse allveelaev „Lembit". Sadamas seisaks muuseumilaevad (praegugi on seal maailma suurim säilinud jäämurdja „Suur Tõll").

Muuseumikompleksi integreeritaks kultuurikeskusena ka Patarei merekindlus. Endistest sõjaväekasarmutest saaks külastuskeskus, kus eksponeeritaks kergrelvastust ja muud sõjaajalukku puutuvat.

„Ülejäänud väeliikide ajaloo ja tänapäeva ekspositsioon harmoneerub ideaalselt selle paigaga, võimaldades välja töötada tervikliku ja intrigeeriva programmi nii välisturistile kui kodumaisele huvilisele. Lisaks annab kompleks võimalused ka riigikaitse õpetamiseks ja isamaalise kasvatustöö läbiviimiseks koolides," kirjutavad autorid.

Ekspositsiooni rikastamiseks tahavad muuseumid tuua sõjatehnikat Põhjamaade, Poola, Tšehhi ja Ungari kolleegidelt, samuti toodaks siia maapõuest leitud relvad ja kaitseväe poolt „reservi" arvatud relvastusega.

Koostööd kavatsetakse teha kaitse-, kultuuri- ning haridus- ja teadusministeeriumitega, maksu- ja tolliametiga, Energiakeskuse ja Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskusega, SA-ga Lootsi Koda ja Mereturismi Arenguagentuuriga. Lisaks võib loodavasse keskusesse integreeruda ka Politseimuuseum, Tuletõrjemuuseum ja Piirivalvemuuseum. Keskuse peahooneks on plaanitud alale püstitada endise Suurbritannia laevandusbörsi Baltic Exchange peahoone.

Riigi Kinnisvara AS on Patarei kaks korda ebaõnnestunult müüki pannud, viimati septembri alguses, kui kompleksist loodeti saada vähemalt 100 miljonit krooni.