Patriarhi suguvõsa saladused
Artikkel ilmus Eesti Ekspressis 4.02.2003
"Ei ole siin mingit saladust," vastas patriarh Aleksius II hiljuti Izvestija ajakirjaniku küsimusele oma päritolu kohta. "Meie suguvõsa oli nõukogude võimu eelsel Venemaal päris tuntud."
Patriarhi ametlik elulugu annab teada järgmist: "Katariina II valitsemise ajal astus Kuramaa aadlik Friedrich Wilhelm von Rüdiger õigeusku. Fjodor Ivanovitši nime all pani ta aluse tuntud Vene aadlisuguvõsale. Abielust Darja Fjodorovna Jeržembskajaga sündis seitse last, sealhulgas patriarhi vanavanavanaisa Georgi."
Eesti ajaloolast Aarne Veedlat nii napp seletus ei rahuldanud. Regionaalministri nõuniku hobi on maailma valitsejate päritolu uurimine. Kes olid Friedrich Wilhelmi esivanemad ja millega nad silma paistsid? Kust nad tulid?
Veedla ei kahelnud, et 18. sajandi lõpus usku vahetanud Friedrich Wilhelm peab olema kirjas baltisaksa sugupuudes.
1791. aastal said Saksa riigiaadliks Kuramaalt pärit Rüdigerid. Loogiline oli pidada just neid Aleksius II esiisadeks.
Rüdigeride sugupuu uurimine valmistas Veedlale üllatuse. "Nende seas pole olnud ühtegi Friedrich Wilhelmit, kes oleks olnud abielus Jeržembska-nimelise naisega."
Siinkohal ei osanud aidata ka patriarhi sugulane ja liivakastimängukaaslane sõjaeelses Tallinnas Alexander Rüdiger. Praegu Saksamaal elav pensionär kirjutas Veedlale: "Meie perekonna ja Kuramaa krahvide Rüdigeride vahel pole ühendust leitud. Kuskil kaob kõik genealoogilisse Bermuuda kolmnurka."
Veedlal tuli mõte, et äkki tekkis kahesaja aasta eest viga perekonnanime ümberpanekul slaavi tähtedesse. "Võibolla ei olegi tegemist Rüdigeridega?"
Edasine oli juba lihtne. 1935. aastal ilmunud Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust leidis ta von Rüdingeride suguvõsa. Nende sugupuus on Friedrich Wilhelm ja tema naine Jeržembska ilusti olemas!
"Järelikult pidi rüütelkonna genealoogia koostajal von Stackelbergil olema vastav asitõend," arutleb Veedla. "Miski dokument pidi tõestama, et Friedrich Wilhelmi isa oli kindralmajor Karl Magnus von Rüdinger. On kaks võimalust. Tegemist oli kas Karl Magnuse enda poolt rüütelkonnale esitet tunnistusega või väljavõttega Peterburi luteri kiriku arhiivist."
On küll väikesi erinevusi. Balti genealoogid annavad Friedrich Wilhelmile kolm last, tegelikult oli neid seitse. "Aga need on tavalised eksimused, mida tuleb ette usuvahetamisega," seletab Veedla.
Alexander Rüdiger saatis Veedlale e-kirjaga ümberkirjutised vähestest dokumentidest, mis tema esiisa kohta on Peterburi arhiividest leitud. Need otsiti välja 1990ndate algul Aleksiuse palvel seoses tema valimisega Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks.
Friedrich Wilhelmit ümbritsev salapära ei haihtu, vaid tiheneb veelgi. 1803. aastal kirjeldab 7. klassi riigiametnik Bibikov teda järgnevalt: "Räägib vene, saksa ja prantsuse keelt, oskab joonistada, tunneb aritmeetikat, geograafiat ning oskab lugeda ja kirjutada." Päritolult nimetatakse Friedrich Wilhelmit Poola aadlikuks.
Kummalisel kombel on ta kantud Peterburi kubermangu aadlimatrikli teise ossa. Sinna kanti Venemaal ainult need aadlikud, kes olid aadliseisuse teeninud välja sõjaväelise teenistuse eest. Ohvitserina oli Rüdigeril selleks ka õigus.
"Imelik on see, et ta ei taotlenud enda tunnistamist aadlikuks, kuna tema esivanemad olid aadlikud. Väga võimalik, et peeti liiga koormavaks vastavate tõendite hankimist, mida Venemaal alati nõuti. Või oli probleem selles, et Friedrich Wilhelm oli sündinud vallaslapsena?" esitab Veedla uue hüpoteesi.
Veel 1821. aastal ajas Friedrich Wilhelm osasid asju luteri kirikus. Sellest ajast on säilinud Peterburi Püha Peetri kiriku pastori Folborti märkmed tema poja kohta.
Viimased andmed pärinevad aastast 1832, kui 57aastane Friedrich Wilhelm teenis Preobraženski ihukaardiväerügemendi kasarmuinspektorina. Seega sündis ta viis aastat varem kui von Stackelbergi koostatud rüütelkonna genealoogia järgi. Too annab mehe sünnipäevaks 2. novembri 1780.
Teistest paberitest selgub, et 1796. aastal heideti Friedrich Wilhelm välja Vene armee Soome jäägrikorpusest. Noor leitnant naasis teenistusse alles rohkem kui kaks kuud pärast puhkuse lõppu. Dokumentidest nähtub, et mees oli ka kohtu all. Kus, millal ja millega asi lõppes? Selle kohta andmed puuduvad.
Veedla peab just seda ammust pahandust Aleksius II suguvõsa salapärase päritolu võimalikuks lahenduseks: "Kas mitte see ei saanud põhjuseks, et mitte heita varju oma kindralist isale ja kindralist vennale, nii nimevahetusele... kui usuvahetusele?"
Aleksius II sugupuu
Venemaa patriarh pärineb silmapaistvast baltisaksa suguvõsast.
V
V
V
V
V
V
V
V
|
Allikas: Patriarhi täditütre Helene Kamzoli valduses olev Rüdigeride sugupuu, onupoja Alexander Rüdigeri ja ajaloolase Aarne Veedla kogutud andmed.
