Päts ja lapsed

President Konstantin Pätsi külaskäik Hiiumaale augustis 1938 tegi üle Eesti kuulsaks 12-lapselise perekonna.

President Konstantin Pätsi visiiti Hiiumaale 28. augustil 1938 mäletatakse saarel tänaseni. Terves Eestis sai aga tuntuks toona saare lapserikkaim Piilide perekond Emmaste lähedalt, kellest avaldati ajakirjanduses rohkelt fotosid ja keda näidati kinolinal. Kahtlemata seisis selle populaarsuse taga Riiklik Propaganda Talitus, kus Pätsi visiit ette valmistati.
Lasterikka pere külastamine kui Hiiumaa-visiidi kõrghetk oli propagandistide jaoks kindla peale minek. Riigijuhi pildistamine koos lastega ja tema näitamine lastesõbrana oli vana läbiproovitud propagandanipp. Ja see toimis nüüdki, presidendi populaarsus rahva hulgas sellega vaid kasvas. Kuidas aga käis Piilide käsi hiljem, kui Pätsi nimegi polnud kasulik suhu võtta?

Päts kiitis hiidlaste silku
Sel pühapäeva hommikul oli Heltermaa sadamas rahvast kui murdu. Sadamasilla algusesse oli püstitatud tammelehis auvärav. Orkester ja kaitseliidu aukompanii seisid sealsamas ootevalmis. Kõigi pilgud olid suunatud merele. Kell 11 ilmuski nähtavale auriku suitsusaba ning peagi ka Meripoeg ise. Poole tunni pärast kinnitas laev juba otsad.

Esimesena astus presidendile vastu ja surus tal kätt Riikliku Propaganda Talituse juht Edgar Kigaste, kes oli juba päev varem Hiiumaale sõitnud vägesid korraldama. Siis pääsesid presidenti tervitama ka hiidlased, lühikese kõne pidas Pühalepa vallavanem. Ei puudunud ka lilled ja tervitused kodu­tütardelt.

Sadamasse kogunenud rahva elagu-hüüete saatel veeres presidendi limusiin Putkaste poole. “Juba siin jääb mulje, nagu Hiiumaal poleks kodukaunistamise aktsiooni vajagi: taluhooned on enamasti värvitud, õued ja aiad korrastatud ja puhtad, iga talu ees lehvib rahvuslipp,” kirjeldas Putkastesse sõitu Päevaleht.

Putkastes käis Päts Hiiumaa põllumajanduse ja kodukultuuri näitusel, kus teda eriti huvitas kalapüük. Presidendile räägiti, et hiidlastel pole korralikke püügiriistu, millega angerjaid kätte saada. Seetõttu ujus hulgaliselt angerjaid Eesti rannast Hiiumaa lähedalt mööda Rootsi, kus nad kinni püüti. “Need angerjad tuleb siis kinni püüda,” ütles selle peale Päts. Ja astus edasi Hiiu silgutünni juurde. Maitses soolasilku ja tunnistas: “Päris hea!”

“Aga kas teie ka Soome silguga võistelda võite?” küsis president kohalikelt kalameestelt.
“Äi saa mette, Soomes maksab riik palju juure,” vastasid kalamehed. Selle peale ei osanud Päts enam midagi kosta.

Näituse järel võttis president osa Hiiumaa lõikuspeost ja esines seal umbes viietuhandelisele rahvahulgale kõnega. “Saage jõukaks ja julgeks, olge ikka mererahvaks, kes valitseb merd ja harib oma ilusat saart,” soovis Päts hiidlastele. Ta lubas, et kui tal ikka elu ja tervist on, tuleb ta hiidlasi ükskord jälle vaatama. Seejärel istus Päts autosse ja sõit läks edasi Emmaste poole.

Lastele külla
Natuke maad enne Emmastet, Tilga männiku juures Prassi külas tegi Päts peatuse. Ta astus sisse Ainola väiketalusse, kus elas Hiiumaa lasterikkaim pere­kond. Talu õuel ootas presidenti kaksteist last ning peremees Joosep Piil ja pereema Marie.

“Palju teid kokku on siin?” küsis Päts pere vanimalt lapselt, 16aastaselt Leidalt.
“Isa-emaga kokku neliteist,” vastas tragi ja suurekasvuline tüdruk, “poisse on kolm, tüdrukuid üheksa...” Hiljem sündis perre veel kaks last, praegu elab neist üheksa.

Nagu Piilide peres m&aum l;letatakse, jalutas Päts üheskoos peremees Joosepiga ka viimase viljapõlde vaatama. Millest mehed omavahel rääkisid, seda kahjuks ei osata öelda.

Ajakirjanikele aga seletas Joosep, et tema talu on vaid 16 hektarit suur, millest põldu on 6 tiinu. Küsimuse peale, kas see põld suudab ära toita nii palju suid, vastas peremees rõõmsatujuliselt: “Küllap jõuab.”

Nüüd kogunes terve Piilide pere kollaseks värvitud maja trepile. Pereema Marie hoidis süles pesamuna, nelja­nädalast tütart Lehtet. Järgmine tütar, pisike Pilve, oli Leida süles. “President asub fotograafide palvel suure perekonna keskele, pildistatakse, filmitakse. “Nüüd tulete kõik kinolinale,” sõnab K. Päts naeratades ja silitab väikemeeste ja tüdrukukeste päid,” kirjeldab ajaleht Uus Eesti.

Pärast pildistamist ja filmimist jättis president Piilidega hüvasti ning kinkis neile tšeki 300 kroonile. Pesamunale Lehtele hambarahaks. Lahkudes kutsus Päts kaks Piilide tüdrukut ja kaks poissi lühikesele autosõidule. “Jooksin autole järele, tõin lapsed tagasi,” meenutab praegu Luidjal elav Leida Tõnismaa. Perekonna legend räägib, et Päts teinuks lastele pikemagi sõidu, ent ühel rübli­kul tulnud kange pissihäda peale. Ja nii jäänudki autosõit mõnesaja meetri pikkuseks.

Kohaliku rahva huvi presidendi vastu oli väga suur. “Tilga männik oli inimesi täis,” meenutab Leida. Nii polnudki tal palju mahti presidenti ja tema tegemisi uudistada. “Pidin Tilga männikust lapsi kokku korjama, et keegi kaduma ei läheks.” Nali naljaks, aga suurest rahvasummast polnud tõepoolest lihtne oma pere jõnglasi kätte leida.

President Päts aga sõitis Emmastesse, sealsesse algkooli. Hiiumaa-visiidi viimases peatuskohas lauldi presidendile “Ta elagu” ja ta külvati lilledega üle. “Hiiumaal olen näinud ühte lagunenud katust, mööda Narva maan­teed sõites võib aga niisuguseid asju näha palju enam,” ütles Päts oma lõpukõnes. Hiiumaalt lahkus Päts kell veerand üheksa õhtul.

Rahvalemmikuist põlu alla
1940. aasta suvel saabusid Hiiumaale uued, punased ajad. Pätsi propaganda poolt üle maa tuntuks tehtud Piilide perekond sattus iseenesestmõistetavalt põlu alla. Ent nad pääsesid üle noatera palju hullemast kui uute võimude põlgus. Juunis 1941 toimus Eestis esimene suurküüditamine, millest ei jäänud puutumata Hiiumaagi. Nagu ühe kohaliku parteilase jutust hiljem selgus, oli ka Piilide paljulapseline pere algul nimekirjas. Kui seda nimekirja Käinas arutati, tõmmatud nende nimed maha. Keegi heatahtlik inimene oli seletanud, et Piilide Ainola talu on väike ja pole nad mingid kurnajad ega rikkad.

Pärast sõda sattusid Piilid taas musta nimekirja, õnneks küüditatavate nimestikesse nad 1949. aastal enam ei juhtunud. Taga kiusati neid aga küll. “Ma sain töölt lahti,” meenutab sõjajärgseil aastail Emmaste sidejaoskonnas töötanud Leida. “Ja mu õde sai Kärdlas sidest lahti,” lisab ta juurde. “Ema algul ei aidanud isegi nõudepesijaks,” täiendab Leida tütar Helgi Põllo, Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja.

Tõsisematest repressioonidest Piilide paljulapseline pere siiski pääses. Suurim löök tabas lapsi 1944. aastal, kui nende ema suri. Kõigest 22aastasel Leidal tuli hakata nooremate ­õdede-vendade eest hoolt kandma. Raskel sõjajärgsel ajal oli kõigest puudus – et lapsed koolis saaksid käia, õmbles Leida neile riideid isegi tekkidest. Aga hakkama saadi.

Aastakümneid hiljem, juunis 1993 külastas Hiiumaad järgmine Eesti president Lennart Meri. Juba Hiiumaal olles oli Meri kuskilt teada saanud, et Päts käis Emmastes Piilide perel külas. Ta andis oma alluvatele käsu välja uurida, kas ja kus Piilide pere praegu on. Tema tahab neid näha. Kohe helistati Hiiumaa Muuseumi, ehk seal teatakse. Õnneks oli Helgi Põllo sel hetkel majas.

“Meid emaga aeti ruttu välja, Tilga männikusse. Panin rahvariided selga. Jutustasime Merile seda lugu,” meenutab Põllo.

Hiiumaal käis kahel korral ka president Arnold Rüütel, kuid siis Piile enam üles ei otsitud. Ei kohtunud nendega samuti president Toomas Hendrik Ilves, kes oli Hiiumaal vähem kui kaks kuud tagasi. Kuigi sellest võinuks kujuneda omamoodi huvitav traditsioon.