See pole esimene kord, kus FIA kahtlustab keelatud süsteemi kasutamist. Juunis 1984 jäi Detroidis vahele seesama BAR, mis tollal kandis küll Tyrrelli nime. Tyrrelli piloot Martin Brundle tõusis esimest korda elus F1 poodiumile (sai teise koha), kuid varsti pärast tseremooniat selgus, et tema auto rikkus reegleid. Tookord oli kütuse tankimine sõidu ajal keelatud. Tyrrelli meeskond lisas aga boksipeatuste ajal autodesse vett, mida võis teha. Kohtunikud saatsid veeproovid Euroopasse analüüsidele ja avastasid, et vesi sisaldab süsivesikuid. Ehk Tyrrelli mehaanikud võisid vee sildi all autodesse valada hoopis kütust. Karistus oli karm: Tyrrellilt võeti ära kõik seni kogutud punktid ja tema masinad ei tohtinud enam aasta lõpuni kaasa võistelda.

Suuri segadusi on tekkinud aga ka siis, kui mõni meeskond tõi välja täiesti revolutsioonilise tehnilise lahenduse. Näiteks 1981. aastal lõi Colin Chapman kahekerelise Lotus 88. FIA keelas auto juba enne esimest starti. Ka kõik ülejäänud katsed masinat starti sokutada luhtusid ning Chapman kaalus isegi autospordist loobumist.

Teistpidi läks aga Bernie Ecclestone'ile kuulunud Brabhami meeskonnal, kes ilmus 1978. aastal Rootsi osavõistlusele autodega, mille pärades asusid tolmuimejate moodi seadmed. Meeskond seletas, et kasutab neid mootorite jahutamiseks. Tegelikult aga imesid need õhku, mis vähendas auto põhja all rõhku ja kleepis vormeli paremini tee külge.

Ülejäänud meeskonnad tõstsid lärmi. Väites, et tegemist on liikuvate ehk keelatud aerodünaamiliste osadega. Lisaks pildusid Brabhamid taga sõitvate autode pihta ohtlikult palju rajaäärseid kivikesi.

FIA lükkas protesti tagasi. Sõidu võitis ei keegi muu kui Niki Lauda Brabhamil. Järgmisest etapist alates aga ei tohtinud autod  enam selliseid tolmuimejaid kasutada.