Tartu vanimaid, 19. sajandi vaateid eksponeerib näitusel Indrek Ilomets, postkaarte Tartu laevade ja lotjadega tutvustab Ants Linnard ja Tartu postiajaloost teeb ülevaate postimuuseum.

Peaminister jääb oma eksponaadi hindamisel tagasihoidlikuks. “See ei ole asi, mis võtaks silme eest kirjuks,” ütleb ta. Et Ansip näitusel osaleks, pani ette tema vana hea tuttav Indrek Ilomets, kellega koos Ansip tegi kümmekond aastat tagasi Eesti Televisioonile viieminutilisi juppe postkaartidest ja Tartu ajaloost.


Peaminister Andrus Ansip, kaua on teid kogumiskirg “vaevanud”?

Mingi kiiks on kogu aeg olnud, vanu asju alles hoida. See on inimesel kuidagi loomuses, muist viskavad vana asja ära ja teised nagu veeretavad peos ja ei taha midagi ära visata. Mina pigem kuulun nende teiste hulka, kellele vanad asjad tähendavad midagi. Kogunud olen kooliajast peale.

Siis olete ju vana kollektsionäär.

Kunagi poisikesena olid mündid, aga siis ükskord müüsin need maha ja ostsin omale jalgrattasadula. Nagu ikka see koolipoiste värk. Ja siis on keskmine koolipoisikogu ennesõjaaegsetest Eesti Vabariigi postmarkidest.

Tüki järgi on neid päris palju, aga ega see tüki järgi ei tähenda eriti midagi, sest neid kõige väärtuslikumaid, igasuguseid Mõisakülasid, Nõosid ja Otepääsid ei ole mul kunagi olnud. Ma neid ületrükke osta no ikka ei jaksa, 80 000 krooni maksab, ja nii innustunud kollektsionäär ma ka ei ole.

Ja postkaartidest kogute Tartu Tähetorni ja sammaste vaateid?

Kogun ikka Tartu vaateid. Et sinna näitusele läksid Tähetorn ja sambad, see on puhas Indrek Ilometsa ja proua Eve Aabi idee.

Kui suur teie kogu on?

Ega ta väga suur ei ole, nii umbes kolm tuhat. Ma isegi ei kujuta ette, kui palju neid Tartu vaadete erinevaid trükke ja nii edasi kokku võiks olla. See suurusjärk võiks ehk olla nii kümme tuhat. Kui postkaarte rahas mõõta, siis minu kogu kõige hinnalisemad on 5000 krooni.

Kas teil aega kogumisele ka praegu jagub?

Ega väga ei ole, aga suvepuhkuse ajal ikkagi käin mõnes antikvariaadis ja mõned antikvariaadipidajad panevad mulle midagi ka kõrvale.

Ja siis on niisugused korralikud kogujad, kes lihtsalt teavad, mis mul on, ning tulevad ja pakuvad mulle midagi. Kõige rohkem olen suhelnud Indrek Ilometsaga ja ka näitus on tema initsiatiivil.

Postkaart K. E. von Baeri mälestussamba pildiga.  (erakogu)