Peeglike, peeglike seina peal...

Riias toimub maikuus jäähoki MM, novembris NATO tippkohtumine. Venemaa saadik Lätis Viktor Kaljužnõi ütles viimase suursündmuse kommentaariks, et Riiale langes valik parema puudumisel ja et NATO tippkohtumisel polegi teab mis tähtsust. Lätlastel endil on muret aga küllaga, sest tähtsaid üritusi tuleb turvata, turvata ja veel kord turvata. Riias luusib äärmuslikku rahvast. Erinevalt ülejäänud Balti riikidest tegutseb Lätis aktiivne Venemaa natsionaalbolševike parteirakuke. Hetkel on prominentseim natsionaalbolševik mulatt Beness Aijo. Venelase ja ugandalase noor järeltulija andis äsja põhjust endast rääkida, sest lubas teda süüdi mõistnud kohtunikule pommi alla panna.

***

Leedulased võivad öelda, et Baltimaade esimene al-Qaida peavalu on neile langenud. Leedu kodanik Viktorija Zakurko, 19aastane tüdruk, peab sõprust Suurbritannias vahistatud Mohammed Benhammediga, keda kahtlustatakse al-Qaida rahastamises ja terroriaktide ettevalmistamises. Leedu salapolitsei suhtub kahe inimese sõprusesse väga tõsiselt: nimelt on Viktorija isa juhtumisi Ignalina tuumajaamas julgeolekutöötaja.

Leedulastel on olemas ka Vene vürstinna tiitlit kandev tipp-poliitik. Endine peaminister Kazimira Prunskiene, kes oli selle kõrge tiitli saamise hetkel 2005. aastal Leedu põlumajandusminister. Tiitli annetamine oli kurbnaljakas. Esiteks andis selle Sankt-Peterburgis resideeriv organisatsioon, kellel puuduvad selleks õigus ja volitused. 2005. aasta mais pakuti sellist siniverestumist ka peaminister Algirdas Brazauskasele, kes sai Leedu konsulaadi abil siiski teada, et seda au on targem mitte vastu võtta. Prunskiene kas ei küsinud konsulaartöötajatelt nõu või sai temast võitu edevus; ta nõustus olema Vene vürstinna.

Järgnes midagi inetut: diplomaatilise postiga Peterburist Prunskiene nimele saadetud pakk avati Leedu välisministeeriumis, kusjuures kohal olid ka teleajakirjanikud, kes tutvustasid Leedu rahvale operatiivselt paki sisu. Metallkarp sisaldas vürstlikke regaale mitte ainult Prunskienele, vaid ka kõigile tema perekonnaliikmetele. Üldrahvaliku naeru ja parastamise ohvriks langenud põllumajandusminister ei suutnudki selgitada, kes ja miks andis korralduse tema nimele tulnud pakk avada. Võib-olla tuleb skandaali tagamaid otsida asjaolust, et Prunskiene on Leedus üks tuntumaid Vene orientatsiooni esindajaid. Venemaa on tema arvates endist viisi Leedule esmatähtis suhtluspartner.

***

Baltimaade tõeline täht on kahtlemata Läti president Vaira Vi?e-Freiberga, kelle äsjane Ameerika Ühendriikide külastus annab talle põhjust oma tulevastesse memuaaridesse lisada asepresident Dick Cheney ning kaitseminister Donald Rumsfeld. Arutati Riias toimuvat NATO tippkohtumist ja muid ettetulnud asju. Kui Eesti presidendi USAsse (San Franciscosse?) sõidu tulemustest ega tähendusest ei tea keegi midagi, siis Läti president jätab alati endast erksa jälje. Ka Iisraelis, kus ta tänavu 20. veebruaril tunnistas oma rahva osaliseks holokaustis, paludes Iisraeli armee auvahtkonnale kindlalt otsa vaadates selle eest vabandust.

Kas see lätlasi 16. märtsi tormi eest päästab, pole siiski päris kindel. 16. märts on me lõunanaabreil nimetatud leegionäride päevaks. Riia südames toimub siis kuulus, või ka kurikuulus, leegionäride marss – vanad võitlejad lätlaste mõlemast SS-diviisist viivad Vabaduse samba juurde lilli. Paralleelselt toimub vangiroobadesse riietatud antifašistide meeleavaldus, peetakse meeleolukaid kaklusi, Moskva meediaväljaannetel on käed-jalad tööd täis, Venemaa välisministeerium avaldab märgukirja "ametlik Riia mahitab natse" ning rahvusvaheline üldsus ohkab, et mis asi see jälle on…

16. märtsi on lõunanaabrite juures hakatud nimetama äärmuslaste päevaks. Jama on Lätis möödunud sõja hindamise ja ümberhindamisega olnud alati rohkem kui rubla eest.

Mõõdukad lätlased ei jäänud halbade sündmuste ärahoidmisel lootma ainult Freiberga andekspalumisele Iisraelis: lõunanaabrite kultuuriminister Helena Demakova teatas äsja, et Vabaduse sammast on vaja kõpitseda, sest seal on praod ja sammalt – tuleb remont ja platsile tõmmatakse tara ümber. Takistuste püstitamine alaku hiljemalt 9. märtsil. Kas see eksitab leegionäre traditsiooni murdma, pole muidugi kindel.

***

Kui Eestil on Teises maailmasõjas osalenud omamaiste sõduritega natuke vähem probleeme kui lätlastel, siis leedulastel puuduvad need hoopis. Leedulased, vastupidi, said läinud aastal valmis omaenda koonduslaagrifilmi, kus ohvrid on leedulased ja timukad sakslased SS-mundrites. Film "Jumalate mets" põhineb Balys Sruoga samanimelisel romaanil. Leedulased võiksid selle filmiga olla ka Moskva meelest teretulnud "tsiviliseeritud rahvaste perre".

Ent võta näpust. Moskvat see võibolla väga ei häiri, aga Lääne meelest on Leedus võimalik täheldada antisemiitlust. Leedu suuruselt teises päevalehehes Respublika ilmus 2004. aastal artiklisari kurjakuulutava pealkirja all "Kes valitseb maailma?". Vitas Tomkus, kes on juhtumisi ajalehe omanik, andis küsimusele Leedu juudikogukonna kihama pannud vastuse. Asi läks kohtusse ning Tomkus mõistetigi rahvusliku ja usulise viha õhutamises süüdi. Karistus piirdus rahatrahviga 3000 litti.

Lätlastel ega eestlastel sellist skandaali pole olnud, küll aga ühendab meie lõunanaabreid lätlasi veel kaugemate naabrite leedulastega umbusaldus George Sorosi loodud fondi vastu. Soros kui Ungari päritolu juut sai Tomkuse artiklis süüdistuse Leedu asjadesse pahatahtlikus sekkumises. Ka Lätis on selline kahtlus tema kohta välja öeldud. Naftalinna Ventspilsi linnapea Aivars Lembergs teatas veebruaris ühes telesaates, et ta ei taha näha, kuidas Läti muutub Nõukogude kolooniast Sorosi omaks. Temaga üht meelt paistab olevat transpordiminster Ainars Slesers, kes tegi jaanuaris ettepaneku muuta MTÜde seadust nii, et see keelaks välisosalusega valitsusvälistel organisatsioonidel (loe: Sorosi rahastatutel) tegelda valimiseelsete uuringutega. Selle sammuga on Läti asunud kahtlaselt sarnasele rajale, kus on me suur idanaabergi; ka Vene Föderatsioonis on võetud MTÜd range kontrolli alla, et välismaine vaenulik element ei pääseks õõnestama emakest Venemaad.

***

Lätil on ainukesena Balti riikidest prominentne persona non grata – paguluses viibiv Vene oligarh Boriss Berezovski. Londonis redutav Berezovski käis mullu kaks korda Lätis, kasutades seejuures varjunime, aga pahandusest see teda ei päästnud. Septembri lõpus otsustas Läti julgeolekunõukogu, et pagulasest oligarh "ohustab Läti julgeolekut" ning edaspidi on ta ebasoovitav isik. Berezovski kinnitab, et tema vaenamise taga on Moskva ja… George Soros, tema vana vingamees, kes tahab Berezovskit Läti asjadest välja tõrjuda. Kuulsa londonlase non grata’ks kuulutamise järel astus Läti siseminister Eriks Jekabsons tagasi. Riias mõistatati kõvasti ja tagajärjetult põhjuse üle.

***

Kui Lätis ja Eestis on olnud viimasel ajal rohkesti skandaale, siis Leedu rahvas on oma võimuladviku musta pesu pesemisest lihtsalt närvutatud. Isegi Leedu president Valdas Adamkus tunnistas läinud aastal jõulude ajal rahvale peetud kõnes, et ta kustutaks 2005. aasta oma elust hea meelega ära. Prunskiene vürstinnatiitliga juhtunu kõrval oli tõsisemaidki asju: välisminister Antanas Valionis tunnistas, et oli kunagi KGB kapten, astudes häbiga ametist tagasi; majandusminister Viktor Uspaskihh loobus ametist, sest tal olid hämarad ärisuhted Venemaal; peaminister Algirdas Brazauskas on kõrvuni sees mingis hotelli erastamise loos, Vilniuse linnapea Arturas Zuokas tõrjub miljonitesse ulatuva korrputsiooni kahtlust. Isegi Venemaa saadik Vilniuses Boriss Tsepov lubas endale mullu suvel avaliku märkuse, et Leedu on skandalistide riik.      

Lõunanaabrid elavad väga rajult. Mis on Eestil pakkuda? Umbkeelne president, kelle ametikorteris peavad noored pidu; Marimaal ja ka oma otseses haldusalas fopaasid tegev haridusminister; naftareostuse süü veeretamine üksteise kaela, arutlused tillukeste haakristide pärast kellegi neiu ehtelaekas; Villu Reiljani luulud mingitest kõrvadest, mis talle seoses presidendi ahistamisega "paistavad"; Keila-Joa suvilad ja kohukesed…

Läti ja Leedu murede kõrval on see kammerlik ja isegi nunnu.