Peeretajad parves
Põnevad uurimisteemad on teadlaste hulgas hinnas, sest aitavad kindlustada uuringute rahastamist. Uurimus peeretavatest heeringatest selle kategooria alla küll ei kuulu. Äärmisel juhul tekitab selline uurimisteema vestluspartnerile muige suunurka. Kaks aastat tagasi aga selgus, et heeringate peeretamise uurimine pole sugugi veidrike laborinurgas välja mõeldud nali. Selle teema uurimistulemuste ilmutamisel tekkis lausa võidujooks. Kõigile ootamatult uurisid heeringate kõhutuult kaks sõltumatut ja teineteise tööst mitte midagi teadvat uurimisrühma.
Teadusartiklite ilmutamise võidujooksu võitis Šoti-Kanada ühisuurimus Atlandi ja Vaikse ookeani heeringate kõhutuulest. Hinnalise teise koha said rootslased, kelle uurimus käsitles Läänemere heeringat, keda meil siin oleks mõistlik pigem koduselt räimeks nimetada.
Uuringutes selgitati välja, et heeringalistel on kombeks tekitada helisid, mida Šoti-Kanada rühm nimetas leidlikult Fast Repetitive Tick (FRT) ehk kiire korduvusega krõbin. Lühendile otsa vaadates mõistame, et see oli eelkõige mõeldud selgelt tähistama sõna fart ehk peer.
Üksikud kalad tekitavad seda heli üliharva. Väike parv krõbistab tihedalt ja hiidparves on helide teke ülimalt sage. Šoti- Kanada rühm hakkas asja uurima ühe juhusliku lindistuse põhjal. Tegemist oli kõige tavalisema teadusliku uudishimuga. Oma tulemustes, mis avaldati septembris 2003 Kanada ajakirjas Royal Society Biology Letters teatasid nad, et ainus võimalus, kuidas sellised helid tekivad, on heeringate ujupõie tühjendamine. Seega ei ole meil reaalselt tegu peeretamisega, kuigi heli seda veidi meenutab. Õigem olekski öelda kõhutuul.
Katsed näitasid, et kui kaladelt võtta võimalus tõusta pinnale õhupõide õhku neelama, väheneb kõhutuule helide sagedus otsustavalt. Ka suudeti jäädvustada helide sünkroonsus õhupõie avadest väljuva õhumullikeste joaga.
Lõpuks selgitati välja ka helide seos kellaajaga. Osutus, et krõbistamist oli rohkem öösiti. Sellest lähtuvalt töötati välja teooria, mille kohaselt helid aitavad öösel kalaparve koos hoida.
Rootsi kolleegide uurimusel oli hoopis tugevam toetaja. Nende töid ja tegemisi rahastas Rootsi merevägi. Nimelt olid kalade kõhutuule helid juba aastaid häirinud Rootsi mereväe sonareid, millega jälgitakse allveelaevade liikumist. Kardeti, et tegemist on mingi salapärase ja senitundmatu, võimalik, et Vene päritolu allveelaevaga.
Uurimus kinnitas, et krõbinaid tekitab Balti heeringas, kes käitub igati oma ookeanis elavate suguvendade kombel.
Heli saab kuulata http://www.zoology.ubc.ca/~bwilson/herring_sound.wav
IG Nobel
Heeringate peeretamise uurimise eest omistati mõlemale rühmale 2004. aasta IG Nobeli bioloogiapreemia. Ig Nobeli preemiat ei ole mõtet segi ajada päris Nobeli preemiaga. Tegemist on preemiatega, mida väljastatakse Harvardi Ülikoolis USAs. Preemia saamiseks peab teadlane olema uurinud või avaldanud töid teemadel, mis esimese asjana panevad lugeja naerma ja seejärel mõtlema. Koos heeringa peeretamise uurijatega said rahupreemia Daisuke Inoue – karaoke leiutaja, insenerilahenduse preemia Frank J. Smith kes patenteeris kiilaspäisuse varjamiseks juuste ülekammimise tehnika (postuumselt, preemia võttis vastu tema poeg) ja majanduses Coca-Cola Londoni esindus Thamesi jõe vee versiooni pudelisse panemise eest.
Tänavu jagatakse Ig Nobeli preemiaid 15ndat korda, tseremoonia toimub 6. oktoobril. Seni aga võib nautida 2004 aasta preemiate jagamise lindistust, kus päris nobelistide osavõtul saab palju nalja. http://www.improb.com/ig/2004/2004-live-webcast.html.
