Klikkisin hommikul ühel megasuurel reklaamibänneril, mis lubas jõululoosi ja sattusin firma „meil töötavad oma ala parimad professionaalid"-tüüpi firma üldtutvustusele. Pärast raadio Kuku hommikuprogrammis tähelepanu juhtimist on sinna siiski tekkinud mingi enda registreerimise võimalus, välja lubatakse loosida „hulga kingituse vana aasta ära saatmiseks". Väikesed kiirustamise jäljed on küljes, aga vähemalt kiire reaktsiooniga poisid...

Klikkisin siis järgmisel, pisemal reklaamil ning mind tervitas reklaamiostja kodulehel sisuliselt veateade „Selle lehekülje vaatamiseks palun lülitage välja oma brauseri hüpikakende blokeerija ja vajutage siia." Lülitan ma sul jee...

Ausalt öeldes olen ma sellest kõigest Tehnokrati tähe all jahunud juba aastaid, aga tulemust vähevõitu. Aga ühel hetkel sattus mulle ette lätikeelne link: Toms Baugis (kelle ajaveeb on http://www.pointless.lv/) otsustas minna piketeerima Dienas Biznessi maja ette, põhjuseks ka Eesti ajaveebinduses märgatavat suminat tekitanud kolmandikku ekraanist hõlmav megabänner „Läti Äripäeva" veebilehel. Koosolek Riia linnavalitsuses kenasti registreeritud ja puha. Sellel asjal on jumet, mõtlesin omaette ning otsustasin ettevõtmise laiendada ülebaltiliseks.

Kuidas muidu pääseda meediasse sõnumiga, et reklaamimüügi ja selle abil saadavate kontaktide väärtustamine on üks tähelepanumajanduse alustalasid? Algne postulaat kõlas nii:

  • Probleem: üle igasuguse mõistuse piiri vohav bännerlus.
  • Põhjus: usaldusväärsetest allikatest pärit info põhjal on netiväljaande ülalpidamiseks vaja raha ning reklaamiosakond oskab müüa bännerit, seejuures suuremat bännerit suurema raha eest.
  • Mida ette võtta: tõenäoliselt ei õnnestu meil Äripäeva veenda õhust ja armastusest elama, küll aga võiks uurida, kas annaks müüa midagi muud peale „generaalse bänneri". Minu vestlused "kasutajatega" annavad reeglina tulemuse, et suur "lugejasse" mitte puutuv reklaam + popupid jms ärritab, samas lugejat puudutav reklaam mõistlikus mahus teretulnud.
  • Kes võiksid aidata: reklaamimüüjad ja -ostjad.

Aga õnneks on mul palju sõpru, kes on panustanud oma 40 minutit mitte maja ees seismisele, vaid teemat edasi arendanud ja täiendanud. Olen katsunud nende kõigi arvamused oma http://www.tehnokratt.net/ ajaveebi kokku linkida-tsiteerida ja sealt tuleb välja palju huvitavat.

Mart Parve juhib tähelepanu iga ärimehe ainueesmärgile ehk rentaablusele ja ma olen nõus: tõepoolest, lisaks algselt välja käidud vajadusele mõelda bänneri kõrval muudele reklaamiviisidele tuleb tähelepanu pöörata ka reklaami tulususele ning seda saab ka tasuta vahenditega nagu analytics.google.com - hinnata oluliselt täpsemalt, kui lihtsalt võimalikult odava rahaga palju ühekordseid kontakte saades.

Jüri Kaljundi on korduvalt sõna võtnud ning toob välja oma reklaamiostudest genereeritud kontaktid ja hinna - tõsi küll, tema postitusest ilmneb üheselt ka see, et mingil põhjusel pole ta pidanud otstarbekaks kasutada ühtki nendest reklaamikanalitest mille põhjendamatu bänneriküllus kasutajaid ärritab.

Larko  kui informatsiooni heavyuser rõhutab, et tema jaoks on reklaamil kindel piir, millest alates ta lihtsalt kanalit vahetab: „hetkel jääb Ekspress napilt alla mu isikliku valukünnise, Postimees ja Päevaleht aga seda sama napilt ületavad."

Henrik Roonemaa toob välja meediakanali seisukoha „[...] mida vähem konkreetset infot reklaampinna ostja selle mõjukuse kohta saab, seda rohkem meeldib see reklaampinna omanikule ehk müüjale. Mitu telekat osteti meie veebis olnud bännerile klikkides? Oo, meile tegelikult meeldib mõõdetamatu kaugem, üldisem mõju sada korda rohkem." .. ning AP3.ee uudist kommenteerinud kodanikud väljendavad kahtlust meediavahendus-firmade suutlikkuse osas müüa edasi midagi muud kui klikkide arvu (omaette küsimus muidugi see mitut vahendusfirmat me internetis üldse vajama).

Hinnanguliselt kolmandik kommenteerijaid aga soovitab kasutada brauseriks Firefox'i ja selle juurde AdBlock Plus nimelist lisavidinat mis lihtsalt kogu reklaami lehtedelt eemaldab - nõudmata seejuures erilist friiklust, sest olles AdBlocki installinud võib minna selle eelistustesse ehk ctrl-shift-A ning võtta Filters menüüst Add Filter Subscription, mis lubab lisada mõne friiklikuma netikodaniku bän-listi, minul näiteks lemmikuks Sepp.

Reklaami blokeerimine pole lahendus 

Ma ei arva, et reklaami blokeerimine oleks lahenduseks, sest seeläbi kannatavad ka need väljaanded, kes oleksid muidu allpool valuläve. Pealegi mulle meeldib meedia ning see, et sisutootjad raha saaksid.

Mis siis teha? Ma usun, et ainus lahendus on aidata sisukanalitel veidi enda sisse vaadata ja mõelda, milleks nad seda kõike teevad. Kas kliendiks on lugeja, kellele sisu pakkumiseks ollakse sunnitud reklaami müüma või reklaamiklient, kelle teenindamiseks ollakse sunnitud ka sisu tootma? Kaja Pino toob minu piketti kajastades välja nimelt kohati ikka väga küündimatu sisu ja tõepoolest, ka temal on õigus.

Loomulikult ei saa välistada võimalust, et ma olen millelegi väga valesti pihta saanud ja seeläbi moonutan ka eelviidatud sõprade arvamusi. Aga tehke siis palun nii, et võtke ühte brauseriaknasse lahti näiteks http://www.nytimes.com/ või http://www.latimes.com/ või http://www.washingtonpost.com/ või kasvõi http://www.lenta.ru/ ja teise siis meie http://www.postimees.ee/ või http://www.ap3.ee/ või http://www.delfi.ee/ või http://www.epl.ee/ ning selgitage mulle, millest on tingitud erinevus. Äkki tõesti on nii, et meie reklaamikasutus ja turundustaip on oluliselt efektiivsem Ameerika omast ja me peaks seda eksportima hakkama?