Peipsi võrgutüli Inimõiguste kohtus
Euroopa Inimõiguste kohus (mitte segi ajada Euroopa Kohtuga) võttis augusti lõpus vastu Vasknarvas tegutseva OÜ Peipuse hagi Eesti riigi vastu. Peipsiäärne kalurifirma nõuab 4,3 miljoni krooni suurust hüvitist saamata jäänud tulu eest.
Tüli algas sellest, et 1995. aastal jättis Ida-Viru maavalitsuse keskkonnaamet kalapüügifirma Peipus võrgupüügiload pikendamata. "Erinevaid põhjendusi ette tuues jõudis 1995. aastal kätte olukord, kus tal oli 70 võrgupüügiloast saanud null," räägib Peipust esindav vandeadvokaat Jüri Leppik.
Firma juhataja Vadim Ivanov, kes nägi ahistamise taga konkurentide vandenõu, palkas pealinnast kõva advokaadi ning alustas kohtusõda.
Alguses läks kõik hiilgavalt. Esimese astme kohus mõistis kaluritele hüvitiseks 4,3 miljonit krooni. Otsus jäi jõusse ka ringkonnakohtus. Neli aastat pärast protsessi algust, 1999. aasta mais ei võtnud Riigikohus võrgulubade vaidlust oma menetlusse, mis tähendas, et Ivanov võis juba mõttes võidetud miljoneid jagada.
Toompeale istungile kogunenud valitsus seisis silmitsi kurva faktiga, et tulebki miljonid maksukroonid kellegi Peipsi-äärse ametniku väikese vea tõttu välja maksta. Otsustati siiski veelkord ühe taotlusega õnne proovida – äkki muudab Riigikohus meelt. Ja ime sündis!
Kohtukadalipp algas otsast peale. Vähetuntud kalafirma kohtuasjast sai advokaatide ja juristide hulgas kuum teema, sest juhuseid, mil Riigikohus ümber mõtleb, võib aastas loendada ühe käe sõrmedel. "Tõsi. Esimesel korral ei antud menetlusluba, mis on iseenesest kahetsusväärne, kuid hea on see, et viga parandati ja teisel korral menetlusluba anti," eitab Riigikohtu esimees Uno Lõhmus riigipoolset mõjutamist.
"Vigade paranduse" käigus hekseldati kalafirma kahjunõue madalama astme kohtutes uuesti läbi. Kaluritele jäi küll endiselt õigus, kuid ootamatult avastas kohus, et terve see aeg oldi hüvitist arvestatud vale metoodika järgi! Uus kahjude kalkulatsioon andis kohtuotsuseks vaid 300 000 krooni.
Kaks aastat ja pool tosinat kohtuistungit hiljem jõudis tüütu võrgulubade vaidlus jälle Riigikohtu ette, kes leidis, et ka see, varasemast üle kümne korra väiksem hüvitis on hea ja õiglane.
Kuid gospodin Ivanov Vasknarvast, kes oli juba kohtuskäimisele kulutanud rohkem, kui Eesti kohtusüsteem talle kahjusid välja mõistis, ei jätnud jonni ja laskis advokaadil koostada kaebuse Euroopa Inimõiguste kohtule. "Üks osa on riigi sekkumine õigusemõistmisesse, teine võrgulubade naljakas andmine ja ettevõtlusvabaduse piiramine," avab Leppik hagi sisu. Tegelik iva on aga rahas – ka selles hagis on Eesti riigilt nõutava hüvitise suuruseks märgitud 4,3 miljonit krooni.
Ehkki materjal võeti augusti lõpus vastu, ei ole veel langetatud ametlikku otsust, kas kaebust hakatakse menetlema või mitte. Riigikohutu esimehe Uno Lõhmuse arvates oleks kaebuse täpsemat sisu teadmata kommentaari anda ennatlik.
Üht- või teistpidi saab Peipuse kohtusaaga nüüd oma lõpu. Kui Strasbourgis asuv kohus lugu töösse ei võta või langetab kalafirma suhtes negatiivse otsuse, siis pole edasi kaevata enam kusagile, kinnitab advokaat Leppik.
"Rongaema" protsessi jälgedes
- Ehkki eestlased on varemgi korduvalt oma riigi vastu abi saamiseks inimõiguste kohtusse pöördunud, on Peipuse hagi pärast kurikuulsat Enno Tammeri "rongaema" protsessi esimene avalikkuses laiemat käsitlemist leidnud kaebus, mis Strasbourgi jõuab.
- Inimõiguste kohtusse laekunud kaebused läbivad kokku kuus etappi, enne kui asi jõuab tegeliku kohtupidamiseni. Peipuse hagi on alles teises ringis.
- Kokku on Inimõiguste kohus alates 1998. aastast teinud lõpliku otsuse 57 Eestist laekunud asja kohta, neist 55 kuulutati vastuvõetamatuks. Kohtupidamiseni on seni ainsana jõudnud vaid ajakirjanik Enno Tammeri kaebus, kes kaotas.
- Sama kaugele jõudis mõrvas karistatud Vitali Slavgorodski kaebus seoses faktiga, et Murru vangla administratsioon avas loata ning pidas kinni tema kirjavahetust. Selles vaidluses saavutati kokkulepe ja Eesti riik maksis endisele vangile üle 60 000 krooni hüvitist.
