Peresõbralik sportlane
See peab olema vandenõu! Sest miks muidu kõik (olgu-olgu, peaaegu kõik) autoajakirjanikud taassünnist ja legendi naasmisest räägivad. Ning tavaliselt toonis, mida võiks iseloomustada kui vaimustusest huilgamist. On’s auto tõesti seda väärt?
Paremat ei tea tahtagi
Pean alustama sellest, et Volkswagen vedas ajakirjanikud viienda põlvkonna Golf GTI-ga tutvuma Lõuna-Prantsusmaale, Paul Ricardi ringrajale. Samasse, kus omal ajal (viimati 1990) peeti vormel-1 Prantsuse GP-d. Mõne aasta eest ehitati trass ümber ja on nüüd ilmselt moodsaim testirada maailmas. Tohutud triibuliseks värvitud asfaldiga kaetud turvaalad teevad raja äärmiselt ohutuks. Just seetõttu kasutatakse Paul Ricardi tihti ka kõiksugu pressi- ja VIP-ürituste tarvis: ka ebaprofessionaalsel juhil on seal raske sõidukit põhjalikult ära lõhkuda. Ainus juhend, mis meilegi anti: kui välja sõidate, ärge pidurit vajutamast unustage!
Mina igatahes ei näinud, et keegi eestlastest või meiega samal ajal kohal olnud kreeklastest rajalt oleks lennanud. Ehkki võimalused olid olemas. Näiteks pika sirge lõpul lauges pimedas paremkurvis, mida julgemad läbisid pidurdamata. Hetkeks gaasipedaali kergitades mahtus kurvist “lahedasti” läbi, spidomeetriosuti väreles kuskil 170 kandis. Kuna tegemist oli ikkagi tänavasõiduks mõeldud seeriaautoga, kippus kere ka omajagu kalduma. Kurvisisemiste rehvide kontakt asfaldiga halvenes sedavõrd, et esiratas kippus puksima (väljalülitatud ESP korral, muidugi), tagumine aga üldse õhku kerkima.
Tehnikaimed teevad imet
GTI-d edasiviiv ultramoodne T-FSI jõuallikas on tõeline maiustükk. Jõuline iseloom meenutab pigem head diislit kui kõrgetel pööretel huilgavat sportmootorit. 200 hobujõudu kulmu kergitama ei pane, turbolaadimisega saavutatud ülimalt ühtlane pöördemomendi jaotus aga küll. Praktilises elus oli siiski tunda, kuidas teatud sõidurežiimis jõudu äkki juurde voolama hakkas. Ent kõige muljetavaldavam oli turboviite täielik puudumine – nii kui gaasipedaali vajutad, nii ka mootor reageerib. FSI-mootor on tuntud ka väikese kütusekulu poolest. Tehas lubab, et GTI saab keskmiselt hakkama 8 liitri bensiiniga 100 kilomeetri peale. Teoreetiliselt. FSI ökonoomia vaid avaldub osalise koormuse puhul, sellist sõiduviisi aga võib nimetad GTI ebasihipäraseks kasutamiseks. Pealegi, kes suudab hoiduda kiusatusest T-FSI võlusid täiel rinnal nautida. Kasvõi vahetevahel.
Paljureklaamitud DSG-käigukast valmistas ringrajal pisukese pettumuse. Nagu lubatud, toimusid käiguvahetused ultrasujuvalt ja megakiirelt. Häiris aga see, et isegi käsitsi käike lülitades püüdis sohvri käske vahendav elektroonika juhist targem olla. Ent tasub taas meenutada – tegemist on ikkagi mugavaks (ja/või kiireks) tänavasõiduks mõeldud agregaadiga. Pealegi rehabiliteeris DSG end maanteel täielikult. Juhtprogramm haaras sohvri plaane lausa lennult ning õige käik oli alati kui varnast võtta. Kiirusehuvilistele veel niipalju, et vaatamata 19 enamkilole jõuab DSG-ga GTI paigalt “sajani” kolm kümnendiksekundit kiiremini kui kuueastmelise manuaalkäigukastiga sõsar. Saladus: katkematu jõuülekanne ratastele pluss veidi lühemad ülekanded.
Hambaarsti pole vaja karta
Ringrajal pehmevõitu vedrustus osutus maanteesõidu tarvis ideaalilähedaselt tasakaalus olevaks. Isegi rehvimõõt 225/45 R 17 ei tee kulgemist ebamugavaks. Spordihuviline pereisa võib oma peret rahulikult GTIga transportida. Hambaid lahti põrutavaid “sõiduelamusi” karta ei ole. Ka praktilist kasutamisväärtust iseloomustavad arvud ei erine tava-Golfist: kabiini mõõtmed on samad, pakiruumi maht (350 – 1305 liitrit) samuti. Võimatu on märkamata jätta GTI kandevõimet – kolmeukselisel 564, viieukselisel 528 kilo. Mõnigi “peresõbralik” mahtuniversaal peaks neid arve nähes punastama.
Ka sisemiste mugavustega on kõik korras. Nime (ja peatugede arvu) poolest viiekohaline, pakub GTI head äraolemist siiski vaid neljale. Esiistmete kuju lubab head küljetuge ning täidab lubadused. Ka tagaistujad võivad end tunda kui mõnusas pesas, eriti tagauste puudumise korral. Põhivarustuses auto istmepõhjad kaetakse originaal-GTI-d meenutava ruudulise kangaga, ka must lagi on klassikult laenatud tsitaat.
Terasemalt GTI välimust uurides hakkab silma, et kirja “Golf” auto küljest ei leiagi. Muid eritunnuseid aga küll: kapoti servast peaaegu maani ulatuv kärgmustriga radiaatorivõre, spetsiaalselt GTI jaoks loodud 17tollised rattad, punaseks värvitud pidurisadulad, küljekarbilaiendid, tagaspoiler, kaks väljalasketoru. Hundiga lambanahas just tegemist pole, ent erakordset dünaamikat reetvaid väliseid märke jagub.
Nagu 1976. aasta esimesel GTI-l. Legend on taas loodud, originaalist veel paremanagi.
Volkswagen Golf GTI
Disain | 3 |
Tehnika | 5 |
Kiirus | 5 |
Nauding | 5 |
Praktilisus | 3 |
Hind | 4 |
Mulje: Vahepeal devalveerunud lühend GTI sai oma sisu tagasi.
