EESTI KUULSAIM POLIITPAAR: Letti takseerivad Keskerakonna juhid Vilja ja Edgar Savisaar. Arhiiv

Viimase nädala üks enam osundatud lauseid kuulub Keskerakonna juhatuse liikmele Sven Mikserile. Ta ütles, et astus ikkagi erakonda, mitte perekonda. Kui Vilja Savisaar tsentripartei parlamendifraktsiooni esimehe valimistel Mikserit edestas, tõdes üks esimesi internetti ilmunud kommentaare: "Welcome to Argentina!"

Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja Keskerakonna parlamendifraktsiooni esimees Vilja Savisaar võivad ju kellelegi tunduda nagu Argentiina omaaegne president Juan Domingo Perón ja tema teine naine Eva Duarte de Perón. Paralleel hajub, kui vaadata lähemalt Juan Peróni (1895-1974) kaht valitsusaega, millest esimene ja kuulsam oli aastail 1946-1955.

Eva Perón (1919-1952) oli raadiokuuldemängude ja seebiooperite näitleja, kes abiellus tulevase presidendiga 1945. aastal. Talle maitsesid väga maasikad. Ise üsna jõukas, kuid pärit lihtsast perekonnast, pidas naine juba valimiskampaanias sütitavaid kõnesid vaeste õigustest.

Riigijuhtimises tal vormilist rolli polnud, ometi kulus tema aeg peamiselt ametiühingu- ja sotsiaalküsimustega tegeldes. Oma kabinetis võttis ta vastu inimesi, ning "tööpäevad" venisid väljakannatamatult pikaks. Populaarsus kasvas peadpööritava kiirusega, varsti omandas ta rahvalt hellitusnime "Evita". Peagi oli Evita mõju juba tohutu ning kippus ületama presidendi oma. Naisest sai kultusobjekt.

Ta juhtis omanimelist fondi ja peronistide partei naisliikumist. 1951. aastal oleks temast peaaegu saanud asepresident. Miljoniline rahvakogunemine nõudis seda. Kuid Evital oli tekkinud ka mõjukaid vastaseid ning presidendipaar pidi mõttest loobuma. Samuti oli teda tabanud haigus. Eva Perón suri vähki vaid 33aastasena.

Ametlik teade ütles, et lahkunud on "rahva vaimne juht". Lapsi sellest abielust ei jäänud. Hiljem on Evita põrmu korduvalt riigist riiki ümber maetud. Ka kindral Perón pidi 1955. aastal sõjaväelise riigipöörde tõttu eksiili minema, algul Paraguaisse ja siis Hispaaniasse.

Peroni kolmas naine sai presidendiks

Sellega polnud Perónide poliitpere saaga kaugeltki otsas. 1961. aastal abiellus ekspresident ööklubi lauljatari ja tantsijanna Isabel Martineziga, kellega tutvus Paraguais. Argentiinas võtsid hoogu uued segadused. Kui 1973. aasta kevadel veel ei lastud Juan Perónil riigijuhiks kandideerida, siis aasta hiljem kanti ta peaaegu kätel jälle presidendiks. Asepresidendiks sai tema kolmas naine Isabel Martinez de Perón.

1974. aasta suvel Juan Perón suri. Tema naisest sai uus Argentiina president. Kuid tema oli hoopis teisest puust kui Evita. Poliitikat jagas Isabel märksa vähem, ta oli ka nõrga iseloomuga. Peagi sattus naine Rasputini-sarnase tegelase, ennustaja ning filosoofi José López Rega mõju alla. 1976. aastal võttis tal võimu käest sõjaväeline hunta, ning Isabel pidi aastaid istuma koduarestis.

Ehkki Peronide võim näis vahetult pärast Teist maailmasõda välismaalt vaadatuna kahtlaselt sarnane fašišmiga, levis legend "heast Evitast" üle maailma ning on jäädvustatud näiteks Tim Rice'i ning Andrew Lloyd Webberi muusikalis "Evita." Vahest tuntuim laul sellest on "Don´t Cry For Me, Argentina". Filmiversioonis pidi Evitat algul mängima Barbra Streisand, kuid plaanid venisid niikaua, kuni rolli tõusis hoopis Madonna.

Poliitperede traagika

Vähemalt sama kuulus on Nehrude-Gandhide dünastia Indias. Jawaharlal Nehru oli peaminister 1947-1964, tema tütar Indira Gandhi 1966-1977 ja 1980-1984. Indira Gandhi mõrvasid tema sikhidest ihukaitsjad kättemaksuks nende olulisima pühamu, Amritsari Kuldse Templi ründamise eest sõjaväega (seal varjasid end sikhi radikaalid). Peaministriks sai Indira poeg Rajiv Gandhi, kelle omakorda tappis 1991. aastal tamili suitsiidimõrvar. Rajivi lesest, itaallannast Sonia Gandhist sai 1998. aastal India Kongressipartei juht.

Kurikuulus oli Ceaucescude pere kommunistlikus Rumeenias. Kui Nicolae Ceaucescu sai 1966. aastal Rumeenia parteijuhiks, töötas tema naine Elena silmapaistmatul sekretärikohal välisministeeriumis. Siis algas peadpööritav karjäär. Elena Ceaucescu sai 1972. aastal kompartei keskkomitee liikmeks. Hiljem nimetati paari ametlikult “kõige armastatum Rumeenia rahva poeg ja tütar". Elena töötas partei ja riikliku kaadrikomitee juhina, kuid tal oli ka näiteks rahvusliku kultuurinõukogu president ja rahvusliku teadus- ja tehnikanõukogu president. Nicolae ja Elena Ceaucescu nimed tuli kirjutada alati ühele joonele. Ja kui nende nimed esinesid ajaleheartiklis, siis oli parem seal mitte teisi nimesid ära trükkida. 1989. detsembris mõisteti abikaasade üle kiirkorras kohut. Nad hukati.

Timuka käe läbi sai 1979. aastal otsa ka Pakistani president 1970-1973 ja peaminister aastatel 1973-1977 Zulfikar Ali Bhutto. Ta poodi, süüdistatuna oma poliitiliste vastaste mõrvas. Tema tütar Benazir Bhutto oli hiljem riigi peaminister aastatel 1988-1990 ja 1993-1996. Naine sai kaela korruptsioonisüüdistused ja on nüüd ise eksiilis Araabia Ühendemiraatides.

Mõnikord ulatuvad poliitperekonnad üle riigipiiride - ning mitte ainult kuninglikes dünastiates. Näiteks Mandelade perekond Lõuna-Aafrikas. President ja kuulus endine poliitvang Nelson Mandela nais 1989. aastal endise Mosambiigi presidendi Samora Macheli lese Graça Macheli. Seega õnnestus naisel olla esileedi kahes riigis. Prantsusmaa presidendi Charles de Gaulle´i tütremees Moktar Ould Daddah aga asus 1960. aastal iseseisvunud Mauretaania presidendi kohale.

Nelson Mandela puhul pakub huvi veel teinegi poliitikust naine. 1996. aastani oli mees abielus Winnie Mandelaga. Too pidas lühikest aega LAV asekultuuriministri ametit, kuid kaotas koha süüdistatuna korruptsioonis. 1991. aastal süüdistati naist kaasabis mõrvale, mille panid toime tema ihukaitsjad. Winnie Mandela pääses trahviga. 2003. aasta aprillis mõistis kohus aga ta neljaks aastaks vangi keerulise kindlustuspettuse skeemi eest.

Väisasid Eestit

USA abielupaar, ekspresident Bill Clinton ja hiljem senaatoriks valitud Hillary Rodham Clinton pälvivad huvi sellega, et mõlemad on käinud Eestis. Küll mitte korraga, vaid Hillary oma abikaasa ametiajal 1996. aasta suvel ning Bill Clinton juba ekspresidendina 2002. aastal, esinemas kõrge osavõtutasuga Äripäeva ja IBMi majanduskonverentsil.

Samuti on Tallinnas käinud India naispeaminister Indira Gandhi – see juhtus tema teisel ametiperioodil, sügaval nõukogude ajal.

Kasutatud allikaid: Wikipedia, www.evitaperon.org, Kings College Womens History Resource Site, Eesti Ekspress.

Poliitperekonnad üle ilma

* Armeenia - Vazgen Sarkisjan (peaminister 1999) ja tema vend Aram Sarkisjan (peaminister 1999-2000).

* Aserbaidžaan - 1993. aastast peaaegu surmani mullu oli president Heydar Alijev, nüüd on president tema poeg Ilham Alijev.

* Kuuba - diktaator Fidel Castro ja tema vend, asepresident Raúl Castro.

* Põhja-Korea - "Suure juhi" Kim Il Sungi vahetas 1994. aastal välja poeg Kim Jong Il, ning järjekorras on ootamas viimase poeg Kim Jong Nam.

* Haiiti - diktaatorid olid järjest François Duvalier (1957-71) ja tema poeg Jean-Claude Duvalier (1971-86).

* Prantsusmaa - äärmusparempoolse Rahvusrinde partei juht Jean-Marie Le Pen ja tema tütar, sama partei aseesimees Marine Le Pen.

* Kreeka -  Peaminister Eleftherios Venizelose (1864-1936) pojast Sofoklis Venizelosest sai samuti peaminister. 1990. aastal sai peaministrikoha esimese onupoeg Konstantinos Mitsotakis. Viimase tütar Dora Bakoyannis (sünd 1954) on praegu Ateena linnapea. Kaks peaministrit on andnud Kreekale Karamanliste perekond ja mitu ministrit on tulnud Papandreoude perest.

* Indoneesia - aastail 1945-67 oli president Sukarno, tema tütar Megawati Sukarnoputri sai presidendiks 2001. aastal.

* Itaalia - Teise maailmasõja aegse diktaatori Benito Mussolini lapselaps Alessandra Mussolini on Itaalia parlamendisaadik.

* Läti - ennesõjaaegse presidendi Karlis Ulmanise lähisugulane kolmandast põlvest Guntis Ulmanis oli Läti president aastatel 1993-1999.

* Eesti - Toivo Jürgenson oli teede- ja sideminister ajal, kui tema vend Kalle Jürgenson juhtis parlamendis rahanduskomisjoni (mõlemad Isamaaliit). Keskkonnaminister Villu Reiljani vend Janno Reiljan on parlamendisaadik (mõlemad Rahvaliit). Vennad Toivo ja Ülo Tootsen (Keskerakond) olid eelmise parlamendikoosseisu saadikud. Praeguses keskfraktsioonis tegutsevad vend Heimar Lenk ja õde Marika Tuus. Lühikest aega oli 1990. aastate keskel Keskerakonna esimees Andra Veidemann, praegu aga on Keskerakonna aseesimees tema vend Enn Eesmaa. Rahvasaadik Jaak Alliku (Rahvaliit) õde Marju Lauristin (SDE) viimastel Riigikogu valimistel ei kandideerinud.