Pesamunaga surfiparadiisis
Surfarist pereisa tuulenõuet ja pereema päikesesoovi
arvestades osutus valituks surfarite kuurort Dahab Egiptuses. Sooduspakkumine
lubas reisikaaslase eest tasuda vaid 60 protsenti täishinnast ja alla kahe
aasta vanune laps tasuta. Sellist pakkumist ei saanud jätta kasutamata.
Perega kaheks nädalaks Punase mere äärde minek
nõudis teatavat arvestust lubatud pagasi kokkupanekul. Lisaks
mähkmetele, piimale, kreemipotsikutele, trapetsitele-kalipsodele oli vaja
kaasa võtta vanker, mis omajagu kaalub. Pagasit kokku pakkides soovisime
lisamaksust pääseda ja püsida lubatud kaalulimiidi piires.
Lennujaamast uurides sain ebaleva vastuse, et üldjuhul lapsevankrit
pagasikaalu hulka ei arvestata, aga see oleneb letitöötajast. Lennule
registreerides sujus kõik libedalt, mahtusime oma pakkidega limiiti ja
meie 14kilost kiletatud vankrilahmakat tavapagasi hulka ei
arvestatud.
Pühapäeva varahommikul kella viie ajal
kitsukeses ülerahvastatud lennukis koos unise lapsega ei ole
rõõm tõdeda, et järjekordselt ei tulda imikuga
reisijale mitte mingisugusel viisil vastu. Ei paigutatud meid esiritta,
tagavara väljapääsude kõrvale või mõnele
pingireale, kus üksikud vabad istekohad. Ülejäänud
reisijate rahulolu arvestades võiks lennukompanii Estonian Air teada, et
sülelaps võib oma nügimisega eesolevat reisijat häirida
ning kuidagi ei ole võimalik mahutada end kolmel inimesel, padjal-tekil,
kaisuloomal ja kandikutäiel lennukieinel kahele kitsukesele istmele.
Lubasin endale, et järgmiseks reisiks võtan pisipojale eraldi
istekoha lisaks, aga õnneks nohistas poiss enamiku reisist magada ning
lennusõidust kangeid ihuliikmeid võttis juba viie tunni
pärast vastu mahe kõrbetuul ja lohutav päikesepaiste.
Dahab asub Sharm el Sheiki lennujaamast tunnise bussisõidu kaugusel.
Päike, rahu ja rohelus iseloomustasid meie valitud hotelli Coralia Club.
Punane meri, palmid, basseinid, lilleaed, kohvikud ja restoranid –
kõik ühel territooriumil. Merepiirini jäi napilt viissada
meetrit. Meid ümbritses suur muruala, kuhu olid rajatud teed jalutajatele,
tennise- ja võrkpalliväljakud, laste mänguväljak ning
jõusaal. Kõik see ja lisaks hotelli jõusaal oli meie
sportliku pere käsutuses tervelt kaheks nädalaks.
Lapse võidud
Tuba vaate ja
väljapääsuga aeda andis meie pojale võimaluse veeta
enamiku ajast õues paljast peput tuulutades ja mähkmetest loobumist
harjutades.
Väga mõnus oli aastasele lapsele
õuemurul söögikombeid ja kõrrega joomist harjutada, kui
ei pidanud igal törtsul lapiga järel käima. Melonite ja
maasikate söömine õues või rannas oli kergenduseks nii
mulle kui ka lapsele, sest plekkide tekkimise mure puudus. Muidugi oli
mõnus poega ritsikate laulu saatel kärus uinutada ning pikkadeks
soojadeks õhtuteks värske õhu kätte magama
jätta.
Siin suve pikendades sai laps soojakuudega tekkinud
harjumusi sujuvalt jätkata. Poja füüsiline areng oli paari
nädalaga märgatav. Sai ju ilma vammuseta ringi joosta, varbaid vette
kasta, kiikuda ja kõikjale ronida. Enne reisi ta vaid tatsas oma esimesi
samme, tagasi tulles oli kõnd selge ja samm sirge.
Toit turistile sobivaks
Hotellipaketis sisaldus nii
hommiku- kui ka õhtusöök Rootsi lauas. Toit oli vaheldusrikas
ja valikust leidus meelepäraseid palu ka aastasele. Rohkelt
köögivilju, suppe ja salateid sisaldav roogade valik ei olnud liialt
võõrapärane kellelegi meist.
Hoolimata sellest, et sõime julgelt kõike nii hotellis
kui ka väljas, ostsime tänavalt puuvilja ning poja maitses
aiakastmisvoolikust vett, ei leidnud kõhuhädad meid üles.
Pereisal oli küll ühel päeval veidi nigelam olemine, aga pole
kindel, kas see tulenes kohalikest batsillidest või ülepingutusest
purjega merel maadeldes.
Päikest saime rohkelt, õhusooja
oli keskmiselt 30 kraadi ja meri kosutas 24kraadise veega. Basseinivesi oli
küll ehmatavalt külm – vaid 21 kraadi. Last käisime paar
korda ujutamas naaberhotelli köetavas lastebasseinis. Meie väikesele
delfiinile meeldib meeletult sulistada, ujuda ja sukelduda, aga tingimuseks on
vähemalt 28kraadine vesi.
Hotellitöötajate lahkus ja
meie soovidele vastutulek oli ääretult meeldiv. Igal vajalikul hetkel
tundsime hoolitsust ja mõistmist. Tuuletutel päevadel, kui issi
merele ei läinud, togisime omavahel tennist. Õhtuti lastediskol oli
meie aastane kutt tõeline seltskonnalõvi, tantsides ja
plaksutades vanemate seltsis nagu võrdne.
Kaks nädalat
möödus nii ruttu, et hetkeks käis peast läbi mõte
jääda veel nädalakeseks, kuid lükkasime selle idee
järgmisesse aastasse. Koju sõites lennuki kitsad tingimused enam
eriti ei häirinudki.