Suure tõenäosusega on teid sel juhul vallanud Macbethi efekti nimeline fenomen. See tähendab, et moraalselt või eetiliselt vastikute tegude sooritamine (või isegi nende jälgimine) kutsub isikus esile soovi füüsiliselt puhastuda, ning puhastusprotseduur omakorda aitab kaasa südametunnistuse rahustamisele ja kõlbelise minapildi taastamisele.

Füüsiline puhastumine kui hingelise puhastumise eeldus on tähtsal kohal paljudes suurtes religioonides, ka kristluses, islamis ja hinduismis. Kristlikud baptistid on ristitavate täieliku vettekastmise järgi saanud nimegi. 2001. aasta 11. septembri islamiterroristid pühendusid enne lennukitesse istumist põhjalikele hügieeniprotseduuridele, et alustada paradiisiteed igati puhtana nii füüsilises kui ka hingelises mõttes.

 

Poliitik ja mädamuna: üks okserefleks

Teadlased Toronto ülikoolist Kanadas ja Northwesterni ülikoolist Chicagos, USAs teostasid kolm uuringut, et selgitada, kas ka üksikisikute tasandil on võimalik tuvastada soovi keha puhastamise kaudu hingehaavu ravida. Teisisõnu: kas isikud, kes on eetilises või moraalses mõttes kaheldavate tegudega ohtu seadnud oma kõlbelise minapildi, püüavad algset minapilti taastada füüsiliste puhastumisprotseduuride abil.

Juba varem oli teada, et füüsiline vastikus, mida me tunneme näiteks reostatud käimlasse sattudes, ja kõlbeline vastikustunne, mille kutsub esile valeliku poliitiku esinemise jälgimine, on ühe ja sama psühholoogilise, füsioloogilise ja neuroloogilise tagapõhjaga. Algul oli vastikustunne siiski vaid maitsereaktsioon, mis pidi loomal aitama vältida potentsiaalselt ohtliku toidu söömist. Inimühiskonnas on vastikustunne laienenud ka ebameeldivatele sotsiaalsetele ja kultuurilistele nähtustele. Samas on vastikustunde tekkimise mehhanism jäänud endiseks: niihästi riknenud toidust kui ka jälgist käitumisest tingitud vastikus kutsub esile ühesuguse miimika, vallandab ühesuguse psühholoogilise reaktsiooni ning aktiveerib isegi suures osas samad ajupiirkonnad.

Seetõttu oletasidki teadlased, et füüsilise puhastumise aktid, mis leevendavad füüsilistest asjaoludest tingitud vastikustunnet, võivad vähendada ka kõlbelist vastikustunnet, kirjutas ajakiri Science. Nad nimetasid selle fenomeni Macbethi efektiks, andes mõista, et Shakespeare'i stseen oma kätelt kujuteldavaid verepritsmeid tulutult maha pesta üritava Macbethiga ei pruugi olla vaid kirjanduslik kujund, vaid võib hoopis peegeldada kirjaniku erakordset inimesetundmist.

 

Kes soovib seepi?

Esmalt uuriti, kas kõlbelises ohus viibimine suurendab inimese huvi puhtusega seotud mõistete vastu. Selleks paluti katsealustel meenutada oma minevikust detailselt kas mõnd eriti eetilist või ebaeetilist tegu ning kirjeldada sellega kaasnenud tundeid. Seejärel tuli neil täita lünktekstiharjutusi, kus sõnadest olid nähtaval vaid üksikud tähed. Pooled sellistest sõnadest andsid võimaluse tuletada nii puhtuseteemalisi mõisteid kui ka mingeid muid mõisteid (näiteks harjutuse S__P lahendusena on mõeldav nii SEEP kui ka SILP jm).

Selgus, et need katseisikud, kes olid oma minevikus t meenutanud mõnd ebaeetilist tegu, pakkusid harjutuse lahendusena tõepoolest rohkem puhtusega seonduvaid sõnu kui need, kes olid mõelnud eetilisele teole.

Järgmiseks uuriti, kas oletatav oht kõlbelisele puhtusele kutsub esile füüsilist pesemissoovi. Katsealused, kes ise uskusid end osalevat käekirja ja isikuomaduste seoseid selgitavas uuringus, pidid käsitsi ümber kirjutama lühijutustused, millest pooled kirjeldasid eetilist, omakasupüüdmatut käitumist (kaastöölise aitamist), pooled aga ebaeetilist tegutsemist (kaastöölise saboteerimist). Koopiad tehtud, pidid katsealused hindama endis tekkinud huvi nende ette valikuks asetatud esemete suhtes. See valik sisaldas nii puhastusvahendeid (dušigeel, hambapasta, aknapuhasti, desinfitseerija, pesupulber) kui ka muid majapidamisvahendeid ja toiduaineid. Nagu võiski arvata, eelistasid katsealused, kes olid ümber kirjutanud ebaeetilist käitumist kirjeldava jutu, puhastusvahendeid.

Käed puhtad, hing puhas

Kolmandaks pidid katsealused taas meenutama oma minevikust mõnd eetilist või ebaeetilist sammu, misjärel neile pakuti tasuta kingitusena kas pliiatsit või antiseptilist puhastusvahendit. Jällegi valisid need, kes mõtlesid oma pattudele, reeglina puhastusvahendi.

Teadlased järeldasid, et kirjeldatud kolme katse käigus õnnestus neil veenvalt kirjeldada Macbethi efekti: kokkupuude iseenda või isegi kellegi teise moraalsete vigadega tekitab ohu isiku minapildi moraalsele puhtusele ning stimuleerib füüsilise puhastumise soovi.

Kuid sooritamist ootas veel üks katse, mis pidi selgitama, kas füüsiline puhastumine tõepoolest aitab hingehaavu ravida. Teadlased lähtusid eeldusest, et inimese kõlbelise minapildi ohtu sattumine kutsub esile terve rea kompensatoorseid käitumisi (näiteks valmiduse vabatahtlikult teisi aidata). Kui oma keha või lähiümbruse füüsiline puhastamine on üks neist, peaks vastavalt vähenema teiste asendustegevuste tähtsus.

Katsealused pidid jällegi meenutama mõnd ebaeetilist tegu oma minevikust ning seejärel anti neile võimalus käsi pesta (mida osa ka kasutas). Seejärel vastasid nad küsimustele oma emotsionaalse hetkeseisukorra kohta, mille lõppedes tehti neile justkui muuseas ettepanek osaleda veel ühes tasuta uuringus, mida teeb üks oma ajakavaga jänni jäänud magistrand. Selguski, et need katsealused, kes olid enne abipalve kuulmist käsi pesnud, tundsid vähem soovi magistrandi aidata kui pesemata kätega katsealused. Pesemine oli nende häbi maha pesnud ning taastanud kõlbeliselt mugava minapildi. Pesemata kätega inimestest pakkus abi tervelt 74 protsenti, pestud kätega katsealustest aga kõigest 41 protsenti.

"Rutiinne igapäevahügieen nagu näiteks käte pesemine, nii lihtne ja healoomuline kui see ka näib, võib pakkuda võimsat vastumürki ohtu sattunud moraalsele palgele, lubades inimestel oma patte sõna otseses mõttes maha pesta," kirjutasid uuringu autorid Chen-Bo Zhong ja Katie Liljenquist Science'is.

 

Saun ja eestlase moraal

Kuid kas selle uuringu valguses on võimalik teha järeldusi ka näiteks eestlaste ja soomlaste saunalembuse ning moraalse palge seoste kohta?

Tartu ülikooli psühhofüsioloogia õppetooli professor Jaanus Harro vastab, et pelgalt sauna põhjal soomeugrilaste moraali hindamine kuuluks huumori valda.

"Kuid kõnealused u urimistulemused on siiski väga huvitavad ning väärivad edasiarendamist. Aju-uurijana tahaksin teada, mis toimub sel ajal katsealuste ajus, kui nad valivad näiteks just puhtusega seotud sõnu."

Harro sõnul võib eestlaste saunatraditsioonis siiski näha hingeliste vajaduste andekat ühildamist pragmaatiliste hügieenivajadustega: ühelt poolt on saun tõesti hingetohter, teisalt aga märgib laupäevane saunaskäik pikema tööperioodi lõppu ning puhaste pühapäevariiete selgapanekut.

"Mis tahes pesemisrituaalil - mida põhjalikumal, seda parem - on vaimsele tervisele kasulik mõju," kinnitas Harro.