30.05.2008, 00:00
Phoenix on laskunud
NASA kosmoselaev Phoenix saatis Maale esimesed üllatavad ülesvõtted Marsist – külmast ja kõledast polaartasandikust, mille väikesi kive täis puistatud pind on lõhenenud nurgelisteks plaadikesteks.
Umbes niisugust kärgjat pinda teadlased näha lootsidki, sest
aastaaegade vaheldudes paisuv ja kokku tõmbuv pinnaalune jää
tekitab just sellise mustri. Nii on lugu Maal, ja ammu on teada, et
jääd leidub ka Marsi polaaraladel.
Üllatuse
valmistasid plaadikeste väikesed mõõtmed: oodatud viie
meetri asemel umbes kaks.
See võib olla märgiks, et
jääkiht on pinnale lähemal kui arvatud. Peagi saadakse see
täpselt teada, sest Phoenixi tegevuskavas on järgmised kolm kuud ette
nähtud kaevetöödeks.
Kui pardainstrumentide
tehniline ülevaatus lähipäevil lõpule jõuab,
kaevub Phoenixi 2,3meetrine robotkäpp otsustavalt pinnasesse ning annab
teadlastele esimest korda võimaluse Marsi (jäätunud)
veevarusid sedavõrd vahetult uurida.
Võimalike
elusolendite või nende otseste jälgede avastamist ei söanda
teadlased Phoenixilt loota, aga arvatavasti saab selgemaks, kas Marsil on
kunagi võinud valitseda eluks soodsad tingimused. Suurem osa
spetsialiste on ses osas optimistid.
Robotkäpp haarab
mõne peotäie pinnasematerjali ning tõstab selle uurimisjaama
pardal sisse seatud automatiseeritud “keemialaborisse”, kus
proovile lisatakse vett; elektrokeemilised sensorid määravad
seejärel lahuses leiduvaid ioone. Teises laboris proove kuumutatakse ja
analüüsitakse eralduvaid gaase, lootuses leida neist ka orgaanilisi
aineid. Nii saadakse teada, kas pinnas võiks olla mikroorganismide eluks
sobilik paik.
Lisaks on Phoenixi pardal ilmajaam, mis
mõõdab tuulekiirust, õhurõhku ja -temperatuuri.
Eriline laserseade (lidar) uurib õhus hõljuvaid tolmuosakesi.
Lend Maalt Marsile võttis Phoenixil kümme kuud. 680 miljoni
kilomeetrise teekonna viimane etapp, pooluse lähistele laskumine, oli
kõige keerukam: selleks, et 20 000 kilomeetrit tunnis kihutav
kosmoselaev muunduks paikseks uurimisjaamaks, tuli sooritada terve rida
ülitäpseid manöövreid. Atmosfääri sisenedes
tõusis temperatuur Phoenixi pinnal kuni 1400 kraadini.
Insenerid hindasid maandumise eduväljavaateid kõigest
50protsendiliseks. Ettevaatlikuks hinnanguks oli põhjust, sest
üheteistkümnest varem üritatud marsindumisest on edu saatnud
vaid viit.
Minut pärast sujuvalt neljale jalale toetumist
lülitas Phoenix energia kokkuhoiuks sidesüsteemi välja, kuniks
ta oma päikesepaneelid tiibadena välja sirutas. Side taastudes
vallandus Californias, Pasadenas lennujuhtimiskeskuses aplaus ja juubeldamine.
Ehkki tõenäosus Marsil mõistusega elu kohata on
selgelt nullilähedane, võttis Phoenix punasele planeedile kaasa
DVD, kuhu on salvestatud meie kosmosenaabri kohta loodud kirjandus- ja
kunstiteoseid. Sealhulgas näiteks Herbert G. Wellsi “Maailmade
sõda” (ning selle kurikuulus raadioversioon aastast 1938) ja Ray
Bradbury “Marsi kroonikad”. Andmekandja on valmistatud eriti
vastupidavast klaasmaterjalist, et tulevased leidjad saaksid ta ka sadade
või tuhandete aastate pärast töökõlblikuna
kätte.
Marsi pinnal on Phoenixil seltsiks ees kaks NASA
kulgurit, Spirit ja Opportunity. Need veteranid on seal ringi liikunud juba
üle nelja aasta, kuid mitte polaar-, vaid ekvatoriaalaladel.