Üllatuse valmistasid plaadikeste väikesed mõõtmed: oodatud viie meetri asemel umbes kaks.


See võib olla märgiks, et jääkiht on pinnale lähemal kui arvatud. Peagi saadakse see täpselt teada, sest Phoenixi tegevuskavas on järgmised kolm kuud ette nähtud kaevetöödeks.


Kui pardainstrumentide tehniline ülevaatus lähipäevil lõpule jõuab, kaevub Phoenixi 2,3meetrine robotkäpp otsustavalt pinnasesse ning annab teadlastele esimest korda võimaluse Marsi (jäätunud) veevarusid sedavõrd vahetult uurida.


Võimalike elusolendite või nende otseste jälgede avastamist ei söanda teadlased Phoenixilt loota, aga arvatavasti saab selgemaks, kas Marsil on kunagi võinud valitseda eluks soodsad tingimused. Suurem osa spetsialiste on ses osas optimistid.


Robotkäpp haarab mõne peotäie pinnasematerjali ning tõstab selle uurimisjaama pardal sisse seatud automatiseeritud “keemialaborisse”, kus proovile lisatakse vett; elektrokeemilised sensorid määravad seejärel lahuses leiduvaid ioone. Teises laboris proove kuumutatakse ja analüüsitakse eralduvaid gaase, lootuses leida neist ka orgaanilisi aineid. Nii saadakse teada, kas pinnas võiks olla mikroorganismide eluks sobilik paik.


Lisaks on Phoenixi pardal ilmajaam, mis mõõdab tuulekiirust, õhurõhku ja -temperatuuri. Eriline laserseade (lidar) uurib õhus hõljuvaid tolmuosakesi.


Lend Maalt Marsile võttis Phoenixil kümme kuud. 680 miljoni kilomeetrise teekonna viimane etapp, pooluse lähistele laskumine, oli kõige keerukam: selleks, et 20 000 kilomeetrit tunnis kihutav kosmoselaev muunduks paikseks uurimisjaamaks, tuli sooritada terve rida ülitäpseid manöövreid. Atmosfääri sisenedes tõusis temperatuur Phoenixi pinnal kuni 1400 kraadini.


Insenerid hindasid maandumise eduväljavaateid kõigest 50protsendiliseks. Ettevaatlikuks hinnanguks oli põhjust, sest üheteistkümnest varem üritatud marsindumisest on edu saatnud vaid viit.


Minut pärast sujuvalt neljale jalale toetumist lülitas Phoenix energia kokkuhoiuks sidesüsteemi välja, kuniks ta oma päikesepaneelid tiibadena välja sirutas. Side taastudes vallandus Californias, Pasadenas lennujuhtimiskeskuses aplaus ja juubeldamine.


Ehkki tõenäosus Marsil mõistusega elu kohata on selgelt nullilähedane, võttis Phoenix punasele planeedile kaasa DVD, kuhu on salvestatud meie kosmosenaabri kohta loodud kirjandus- ja kunstiteoseid. Sealhulgas näiteks Herbert G. Wellsi “Maailmade sõda” (ning selle kurikuulus raadioversioon aastast 1938) ja Ray Bradbury “Marsi kroonikad”. Andmekandja on valmistatud eriti vastupidavast klaasmaterjalist, et tulevased leidjad saaksid ta ka sadade või tuhandete aastate pärast töökõlblikuna kätte.


Marsi pinnal on Phoenixil seltsiks ees kaks NASA kulgurit, Spirit ja Opportunity. Need veteranid on seal ringi liikunud juba üle nelja aasta, kuid mitte polaar-, vaid ekvatoriaalaladel.