Pidu algab, pidu algab
Kui Ford 1976. aastal esimese Fiesta turule tõi, oli see kõva sõna. Ford oli 1973. aasta naftakriisist tõsiseid ja õigeid järeldusi teinud ning sai ootamatult trendiloojaks. Kunagi varem polnud Fordil väikeautot valikus olnud, ka oli Fiesta esimene esiveoline Ford üldse. Fiesta (hispaania keeles pidu) lõigi platsi puhtaks. Ent ka konkurendid kogusid end peagi ja iga järgmine põlvkond jäi moest üha rohkem maha. Üheksakümnendatel aastatel peegeldas Fiesta viletsus üsna täpselt kogu Euroopa Fordi õnnetut seisu. Uskumatu, aga eelmine Fiesta püsis tootmises 1989. aastast saadik. Vahepeal tehti küll kaks põhjalikku noorenduskuuri, aga auto põhimõttelisi hädasid need varjata ei suutnud. Pidu oli juba tükk aega läbi ja Fiesta asemel võis kasutada pigem kõlaliselt sarnast sõna fiasko.
Focuse väike vend
Nüüd peaks pidu jälle pihta hakkama. Uus Fiesta on püütud teha nagu Focus – ainult parim on küllalt hea. Ja sarnasust Focusega rõhutatakse pidevalt.
Väline sarnasus ei ole siiski põhiline. Jah, mingisugused jooned tulevad küll tuttavad ette. Üldiselt on Fiesta siiski Focusest märksa tavapärasem. Kunagine sildu põletav new edge-disain on taltunud turvaliseks, ehkki moodsajooneliseks põhivooluks. Sujuva ja lennuka Focuse kõrval paistab Fiesta lootusetult pontsakas. Aga pole midagi parata, väiksema sõiduki proportsioonid on paratamatult kehvemad. Auto pikkus võib ju väheneda, aga kõrgust- laiust-teljevahet samavõrra vähendada pole võimalik.
Focuse puhul rõhutati kõigepealt tema head teelpüsivust ja juhitavust, sel alal kujunes Focus oma klassi priimuseks. Ka Fiesta vedrustuse kallal on sama head tööd tehtud ja sarnasus Focusega tõesti olemas. Mida tähendab hea töö? Fiesta käitub igas olukorras ettearvatavalt. Annab juhile aegsasti märku, kui hoog kipub liiga suureks minema. Ei õõtsuta liialt, aga pole ka ülearu jäik. Igapäevakasutuses ei pane seda kõike tähelegi, aga just nii peabki asi olema.
Ainult lihtne on odav
Fiestas sees istudes hakkavad erinevused Focusega aga väga teravalt silma. Kõigepealt kujundus – Focuse futuristlikust armatuurlauast-keskkonsoolist pole jälgegi, Fiesta juhi pilgu ette jääb hoopis harjumuspärasem pilt. Ka viimistlusmaterjalide tase jääb tublisti Focuse standarditele alla. Mõnes mõttes on see ka loomulik. Fiesta on ikkagi klass madalam sõiduk ja tulevased ostjad hinna suhtes hoopis tundlikumad. Aga miks on autost välja ratsitud käepidemed uste kohal? Juhi kõrval või taga istudes tunneb neist kohe puudust. Eesti teed on suhteliselt siledad ja sirged, aga mismoodi Ford end mõnel mägisemal maal välja vabandab? Esiistmete padjad on tehtud nii väikesed, et need jalgu altpoolt peaaegu ei toeta. Jälle kokkuhoid? Hea juhitavus on küll väga oluline omadus, aga kes tõesti on selle saavutamiseks niipalju raha magama pandud, et nüüd tuleb mujal lausa koonerdada?
Fiesta on suurem kui Escort
Siseruumi poolest ei anna Fiestat mõistagi Focusega kõrvutada. Ford aga rõhutab, et viimase Escorti kabiini mõõtmed olid vastse Fiestaga täiesti võrreldavad. Mis tähendab, et lausa kitsas seal pole, aga väga vabalt end ka tunda ei saa. See-eest vanade kitsukeste Fiestadega pole enam midagi võrrelda.
Mootorivalikus hakkab kohe silma, et midagi on siiski ka eelmiselt põlvkonnalt üle võetud. Puruvana 1,3liitrine jõuallikas leidis veelkord kasutust, ilmselt kulude kokkuhoiu nimel – odavam osta ja bensiini võtab kah vähe. Selle mootoriga auto jäi küll (õnneks) proovimata. Aga vaevalt see millegagi silma paistab. Isegi sada enamkuubikut ei anna Fiestale erilist temperamenti, korraliku keskmise dünaamika aga küll. Siiski võib eeldada, et enamik ostjaid tulevikus just 1,4 liitrist eelistab, sest 1,6liitrine jõuallikas mõjub rahakotile väga halvasti. Sama kehtib ka 1,4liitrise diisli kohta. Kütusekulu poolest on diisel muidugi klass omaette, aga see-eest on ta ka harukordselt tuim tükk.
Focuse ja Mondeo baasil on valmis tehtud ka kiiremaks ja lõbusamaks sõiduks mõeldud ST-versioonid. Ilmselt tehakse midagi sellist ka Fiestast, kuulujutud räägivad mudelist nimega ST150.
