Pihela kavatseb näitused mere äärest minema kolida ning ehitada vabaks jäävale maatükile suurejoonelise tornmajade kompleksi, mis muudab Tallinna kaldajoone sarnasemaks Miami või Monte Carlo omaga.

"Kolm aastat tagasi saime aru, et seda olukorda, kus Eesti Näitused asuvad, tuleb revideerida," ütles Pihela Ekspressile. "Me teeme vales kohas valet asja. See kant ei ole messide arendamiseks perspektiivne. Trendid näitavad, et mujal maailmas otsitakse võimalusi vabanemiseks messidest linnaruumides. Näiteks Moskvas läheb Ekspotsentr kohalikust city'st välja. Ka Vilniuses arutatakse, kuhu messikeskus viia."

Pihela pöördus arhitekt Irina Raua büroo poole, kes kavandas messikeskuse alale neli kuni 20korruselist kõrghoonet, ühe kümnekorruselise maja ning ühe viiekorruselise hoone, mis koosneb neljast üksteisega seotud majadeplokist.

Kokku mahub uutesse majadesse 364 korterit. Hoonete brutopind on 67 000 m2. Parkimiskohti on 576.

Majade vahele on planeeritud laste mänguväljakud ning veesilm. Ümber kompleksi kulgeb poolkaarekujuline puiestee.

Irina Raua nägemuses peaksid kõrghooned ühendama ruumiliseks tervikuks praegu juba ehitatava 11korruselise maja (vt kõrvallugu) ning messikompleksi taga asuva 16korruselise maja, mida Eesti rahvas tunneb seal toimunud ärimees Jaan Tootsi pealtkuulamisskandaali tõttu.

Kuid see on esialgne nägemus. "Ma ei ole veel neid linnale esitlenud ja ei taha enne kaagutada, kui muna on valmis," ütles Irina Raud.

Pomm auto all

Nõukogudeaegne peaminister Bruno Saul andis kord Ekspressile usutluse, kus rääkis näituseäri ohtlikkusest. Tema poeg Eduard Saul oli üks favoriite Eesti Näituste erastamisel, kuid leidis oma auto alt pommi. "Meil põletati isegi suvila ära. Järgnes rünnak poja aadressil, šantaaž, väljapressimine, pomm," rääkis Bruno Saul.

Eduard Saul märgib nüüd tagasihoidlikult, et neid juhtumeid ei saa seostada erastamisega: "Tõsi, nad langesid ajaliselt samasse perioodi ja see võis olla põhjus, miks isa seda oletas, kuid igasugused tõendused selle seotuse kohta puuduvad (vähemalt minul)."

Kurikaelad jäid leidmata.

Erastamiskonkursi võitis Igor Pihela. Ta maksis 51 protsendi aktsiate eest 19 miljonit krooni. Pärast näituste mõneaastast börsil viibimist koondus tema kätte peaaegu kogu ettevõte.

Pihela sai tuntuks nõukogude aja lõpul, kui ta valiti kaubandus- ja tööstuskoja asepresidendiks. Tema vend Oleg Ljadov ajas kütuseäri. Kahepeale oli neil skandaalne firma, mis tõi Kõrgõzstanist Eestisse kaheksa miljonit Kalašnikovi automaadi padrunit, mida üritati mitu aastat nii Eestis kui ka välismaal maha müüa, ning võimud pelgasid, et need võivad sattuda mõnda sõjapiirkonda.

Põhiliselt oli Pihela seotud näitusteäriga, mida ta alustas juba aprillis 1988, kui asutas väikeettevõtte Expodisain. Ta tõi esimesena Eestisse metallraami, millega riputatakse reklaami elektripostide külge. Saabus Helsingist laevaga, raam õlal, ning pälvis Nõ ukogude tolli imestuse, et mis asi see veel on.

Näituseeksponaatidest villad

Pärast erastamist olid Pihela plaanid seotud eeskätt messide korraldamisega. Ta tellis arhitekt Raine Karbilt detailplaneeringu, mis nägi ette näitusehallide laiendamise ning 11korruselise hotelli ehitamise. Ikka messikülastajate tarvis.

Pihela rääkis, et kaugemas tulevikus võiks näitusekompleks kokku sulada lauluväljakuga.

Näituste kinnisvaraprojektiks kujunemine sai alguse kaheksa aastat tagasi, kui Lasnamäe nõlva alla sigines kaheksa lahmakat eramaja. Sinna kolisid teada-tuntud tegelased, näiteks vandeadvokaat Viktor Kaasik ja mööblivabriku Standard suuromanik Enn Veskimägi. Ka Pihela ise.

Villadega polnud mingit tüli - kuni firma Onix Invest hakkas kõrvalkrundile Pirita tee 26f ehitama 16korruselist elumaja, mille korterid olid pealinna kõige kallimad.

Privaatsust nautinud villaomanikele ei meeldinud sugugi, et uue maja elanikud hakkavad ülevalt nende õue kiikama. Kaasik tahtis hagi esitada ning pöördus Pihela poole, sest seda sai teha vaid otsene naaber ehk Eesti Näitused.

Teise poole advokaat Mikk Lõhmus teatas seepeale, et sikku teeb hoopis Pihela. "Uhkete villade asemel peaksid olema püsieksponaadid - valmismaja ehitusnäidised -, mille privaatsust kõrghoone kuidagi segada ei saaks," rääkis ta Ekspressile.

Pihela tunnistas, et villad rajati tõepoolest näituseeksponaatidena messi "Eesti ehitab" raames. Kuid nüüd on see šõu läbi.

Kohtuvaidluseni tüli ei jõudnud. Ent Pihela ammutas siit innustust. Ta tellis Irina Raualt uue detailplaneeringu, mis nägi hotelli asemel ette 19 korrusega elumaja ning hulga ühepereelamuid.

Irina Raud leidis, et "Tallinna lahe looduslikult atraktiivne ala on kujunemas erinevate funktsioonidega rannaalaks, kus näituseväljakud vahelduvad elamukvartalitega, kus elutegevus toimub aastaringselt. Võrdluseks võiks tuua Kopenhaageni kaldapromenaadi hoonestuse, kus villade rajoonide vahel on kunstimuuseumid, kirikud ja korterelamute kvartalid, jahtklubid - nii kilomeetrite viisi kuni Helsingborgini välja."

Taas protestis advokaat Mikk Lõhmus, kes teatas, et nõustub plaaniga alles siis, kui maja kõrgust alandatakse 11 korruseni, nagu oli ette nähtud kunagi hotelli puhul.

Nõmme Tee Seltsi esindaja Helle Viru kurjustas, et Pirita teele uute parkimiskohtade loomine ei ole eetiline ega praktiline, kuna tekivad liiklusummikud ning haljasala ohverdatakse asfaldile.

Lisaks teatasid tema ja Rohelise Liikumise esindaja Maret Merisaar, et linna üldplaneeringus on kogu maa-ala mõeldud kõigile vaba aja veetmiseks ehk sotsiaalmaaks, mitte eraomanike kinniseks elamumaaks.

Pihela tegi plaanid ümber. Tõmbas kuus korrust maha ja lubas ehitada vaid 11korruselise elumaja. Pärast tuliseid vaidlusi läks detailplaneering linnavolikogus lõpuks läbi.

Kuid õnn polnud ärimehe poolel. Linnapeaks sai Tõnis Palts, kes lootis võita linnaelanike südamed kolearhitektuuri ja mõnede kõrghoonete vastu sõdimisega. Skanska ei saanud ehitusluba.

Mullused valimised tõid võimule K-erakonna ja abilinnapea Kalev Kallo, kelle meelest peab linn arenema, mitte seisma ja vinduma. Ehitus läks lahti.

Vaid Pirita 26f elanik Piret Ustav ei jätnud jonni (vt kõrvallugu). Pihelal kasvas aga isu ning ta otsustas täita kogu messiala elumajadega.

Võimalik kolimispaik: Ülemiste

Veebruaris 2003 istus koos Tallinna arhitektuurinõukogu ja arutas Eesti Näituste plaane.

Arhitekt Tõnis Tarbe märkis seal, et "messikeskuse oleks võinud täitsa ära kaotada. Piirkond tervikuna on arenenud kaootiliselt - sinna oleks võinud ette näha villasid või madalamaid korterelamuid."

Tema kolleeg Ülo Peil lisas: "Messikeskuse jaoks on see ebaperspektiivne koht."

Praegu ütleb Pihela, et "messibisnis on see, mida teeme ja mida me tunneme. Jätkame igal juhul. Me võime tegutseda aga ka rentniku või mõne projekti korraldajana."

Näiteks organiseerib ta Tallinnast tuleva aasta augustis Kiievis toimuva ärialase messi "Hansa Expo" korraldamist.

Eeldatavalt kolib messikeskus Pirita teelt Ülemistele, kuhu Gunnar Kobin rajab innovatsioonilinnakut. "See on loogiline koht," ütleb Pihela. Ta märgib, et on uurinud ka Saku Suurhalli ja Pärnu maantee suunda.

Ärimees tahab kevadeks otsustada, mis edasi saab. Ja märgib: "Kui ma siin ühel päeval mitte midagi ei teeks, ei saaks keegi mitte midagi teha, sest Eesti Näitused on eraomand."

Kalleim lahing merevaate pärast

Ringkonnakohus ei tühistanud Pirita tee äärse kõrghoone ehitusluba.

Pirita 26f asuva tornmaja elanik Piret Ustav kardab, et Eesti Näituste uus üheteistkümne korrusega maja rikub ära tema kauni merevaate ja  tekitab parkimisprobleeme. Ta pöördus kohtusse.

Eesti Näituste omaniku Igor Pihela sõnul on juba kerkiva maja ehitusmaksumus 125 miljonit krooni. Seda arvestades on kohtuasja puhul tegemist Eesti kalleima lahinguga merevaate pärast.

Oktoobris sai Ustav võidu Riigikohtus, kes tühistas detailplaneeringu. Möödunud nädalal kaotas ta aga Tallinna Ringkonnakohtus, kes ei tühistanud ehitusluba.

Ustav kuulutas, et linnavalitsus eiras head tava, kui andis välja ehitusloa, teades samal ajal vaidlusest detailplaneeringu üle. Samuti, et "valminud hoonete lammutamine ei ole reeglina võimalik".

Naine väitis, et asus Pirita 26f hoonesse elama teadmisega, et tegemist on sealse kandi ainsa kõrghoonega. Senine vaba vaade merele ja sellega koos ka korteri väärtus nüüd muutuvad.

Ehitusfirma Skanska kuulutas seepeale, et kaebaja väited "miljööväärtuse" ja "unikaalsuse" kohta on paljasõnalised ja subjektiivsed. Kui praegune detailplaneering tühistada, jõustub vana planeering, mis lubab samasse kohta ehitada samuti 11 korrusega maja. Eesti Näitused esitas fotod, et uus maja asub Ustavi kodumajast Pirita 26f eemal ega saa oluliselt segada liikluskorraldust ega parkimist. Samamoodi ei varja kaugemal asuv maja vaadet merele ega Tallinna siluetile.

Ja tagatipuks: Ustavile ei kuulu majas ühtki korterit. Tema elupaik on hoopis Sampo Liisingu nimel ning peaks edaspidi üle minema firmale Käpik ehk naine ei ole ka liisinguvõtja. Kuid ta võib olla allüürnik.

Skanska hoiatas, et ehitamise viibimine tooks kaasa ulatuslikke leppetrahve ja saamata jäänud tulu. Novembri alguse seisuga oli uude majja müüdud kortereid ligi 38 miljoni krooni eest.

Kokkuvõttes leidis kohus, et "kaebuse eduväljavaated pole suured" ning ehitusloa tühistamata jätmisega Piret Ustavile tõsiseid negatiivseid tagajärgi ei teki.