30.08.2007, 00:00
Piimapaki poolt ja vastu
Kas piim on keskkonnahoidlikum kilepakis või pappkarbis või klaaspudelis?
Pakend on tähtsam kui sisu, teab müügimees.
Eriti see müügimees, kelle kaubad suurpoe lettidel. Ilmselt
seetõttu oleme kasutatud pakendite merre uppumas. Laias ilmas on
probleemi lahendada üritatud enamjaolt pakendisorteerimisega, aga sellise
harjumuse juurutamine ei jõua paraku rahva ostuisuga võidu
joosta. Kõige rohkem pakitakse piimatooteid.
Mis on parim, mugavaim, keskkonnahoidlikem viis piima pakkimiseks?
Klaasist piimapudel
Klaasist pudel saaks rohelistelt kõik tabelipunktid, kui meil ei oleks naljakaid kogemusi nõukaajast. Kuidas seda sulgeda? Hõbepaberiga, nagu vanasti, oleks kõige mõistlikum. Peale selle, et pudel kuuluks kindlasti pakendiringlusse, tuleks siis ka need hõbepaberid kokku koguda ja metallikokkuostu viia. Igaüks seda ilmselt ei viitsiks. Keeratavatest korkidest, mis oleks moodne alternatiiv hõbepaberilipakatele, koguneks pikapeale ikka paras hunnik prügi.
Kui need oleksid metallist, saaks jälle kokkuostu peale mõelda. Aga ikka enamik nende korkidega jännata ei viitsiks.
Miks klaaspudelid ajapikku käibelt kadusid? Klaastaarast oli vanasti väidetavalt pidev puudus, sestap juurutasid piimakombinaadid kolmnurkse kujuga kartongpakid.
Kartongist piimapakk
Nõukaaegne, selline kolmnurkne piimapakk oli klaastaara asemele saabudes poeskäiku kergendav asjaolu (nõukogude naise käsivars olnud nõnda jäme ikka piimapudelite tarimisest), ent kippus alatasa läbi tilkuma. Poest koju jõudes oli poolest liitrist järel veerand.
Uuel ajal kartongpakid naljalt läbi ei tilgu. Kartong on ju kahelt küljelt põhjalikult kiletatud.
(Aseptilise paki puhul on paki sisse kartongi ja kile vahele lastud veel ka kiht alumiiniumi.) Avada oli neid tüütu seni (“pööra tagasi” protseduur ajas ikka närvi küll), kuni neile plastist korki külge ei pandud. Korgiga on kartongpakk sisuliselt pudeli mugand.
Rohelisest aspektist on kartong aga klaaspudelist küsitavam.
Väidetavalt on kartongpakid kõige keskkonnasõbralikum piima pakendamise viis. Kuus aastat tagasi kontrollis üks USA üliõpilane kartongpakitootjate kinnitust, et tegu on keskkonnasäästliku looduses laguneva tootega. Mark Barron jõudis järeldusele, et ega ikka ei lagune see piimapakk looduses küll. “Looduses lagunema mõeldud kartong on kahe kilekihi vahel. Kile teatavasti looduses ei lagune.”
Selle tõestuseks hoidis Barron piimapakki poolteist kuud kompostihunnikus. Selle aja jooksul ei muutunud piimapaki juures midagi. Muutusi ei toimunud isegi siis, kui Barron paki ribadeks lõikus ja katset jätkas. Ta järeldas, et samamoodi vedelevad piimapakid ka prügimägedel tõenäoliselt igavesti.
Kriitikale reageeris paljusõnaliselt Tetra Paki nimeline pakitootmishiid. Selgus, et piimapaki ülesanne ei ole säästa mitte keskkonda, vaid piima. “24 tunni jooksul päevavalguses kaotab piim 90 protsenti A-vitamiini sisaldusest. Klaasist ega valgust läbi laskvast plastist pakendid piima seevastu ei kaitse. Tegu on tootega, kus pakendit on vaid 4 protsenti, toodet vastavalt 96 protsenti.
Kartongist pakendid on teiste pakendamisviisidega võrreldes keskkonnasõbralikumad. 1,5 miljonit piimapakki mahub ühe hiiglasliku papipoognana ühte veokisse, samaväärse koguse piimapudelite veoks läheb vaja aga 14 veokit.”
Tudengi kriitika lömastati numbrisaju ja tõigaga, et 1996. aastal sai Tetra Pak “Presidendi autasu” märkimisväärse arendustöö eest. Autasu väljastas võim, mis t& ;aum l;nini ei ole Kyoto kliimaleppega ühinenud. Niipalju üle-lombi keskkonnasõbralikkusest. Kartongist piimapakk kahjuks rohelistelt maksimumpunkte ei saa, kuigi mugavustestis paneb teistele pika puuga.
Kilepakend
Kui vanasti jättis teel poest koju piimanire tänavale kartongist kolmnurkpakk, siis tänapäeval on ilmselt kõige tilkuvamad piimapakendid need, kus piim pakitud kilesse. Tänu paki omahinnale on sel juhul piimaliitri hind minimaalne. Paraku vajab paki käitlemine omaette oskusi. Ei taha see poekotis püsti seista ja külmikus võtab ka ruumi rohkem, kui poest ostes paistab. Nimelt ei kõlba avatud pakki muidu külma panna kui mingis kannus. See, et külmik raiskab energiat piimakannu jahutamisele, hakkab ökoloogilist jalajälge siiski mõjutama, ent arvutus, kui palju kilet mahuks veokisse, mis seni vedas hiilgaslikku kartongipoognat, viib meid lähedale järeldusele, et kilepakend on kartongist veidi keskkonnasõbralikum. Ei lagune küll seegi looduses eriti, aga vähemalt prügihunnikus võtab ruumi vähem.
Plastpudel
Plastpiimapudelid, kus nad ka levinud ei oleks, veel enamjaolt taaskasutamisele ei kuulu. Heal juhul viitsib tarbija prügi sorteerida ja plasti omaette konteinerisse poetada. Liitrihinna ajab selline pakendamisviis aga õige kõrgeks, sest iga tootja tahab teistest erineda ja silma hakkamiseks toodetakse lausa imeasju meenutavaid pudeleid.
Disainitestis teeb plastpudel teistele ära, aga rohelised käivad poes sellest kaarega mööda.
Rääkiv karp
Pakenditootjad keskkonna pärast ei muretse. Kuna müüginumbrid tõestavad, et tarbija valib toodet pakendi, mitte sisu põhjal, ning peaeesmärk on rohkem müüa, leiutatakse aina uhkemaid pakendeid. Näiteks algab Nürnbergis 25. septembril esinduslik üleilmne pakendimess, mille tõmbenumbritena on välja hõigatud “targad” pakendid. See, et piimapaki küljel on tilluke teleekraan, kust reklaam ostjat pakki haarama meelitab, on Nürnbergi messil täitsa tavaline asi. Et mõni neist pakkidest aga oskab isegi rääkida, võime ennustada, et tuleviku prügimägedel sekundeerib kajakakisale pakendite röökimine.
Mis on parim, mugavaim, keskkonnahoidlikem viis piima pakkimiseks?
Klaasist piimapudel
Klaasist pudel saaks rohelistelt kõik tabelipunktid, kui meil ei oleks naljakaid kogemusi nõukaajast. Kuidas seda sulgeda? Hõbepaberiga, nagu vanasti, oleks kõige mõistlikum. Peale selle, et pudel kuuluks kindlasti pakendiringlusse, tuleks siis ka need hõbepaberid kokku koguda ja metallikokkuostu viia. Igaüks seda ilmselt ei viitsiks. Keeratavatest korkidest, mis oleks moodne alternatiiv hõbepaberilipakatele, koguneks pikapeale ikka paras hunnik prügi.
Kui need oleksid metallist, saaks jälle kokkuostu peale mõelda. Aga ikka enamik nende korkidega jännata ei viitsiks.
Miks klaaspudelid ajapikku käibelt kadusid? Klaastaarast oli vanasti väidetavalt pidev puudus, sestap juurutasid piimakombinaadid kolmnurkse kujuga kartongpakid.
Kartongist piimapakk
Nõukaaegne, selline kolmnurkne piimapakk oli klaastaara asemele saabudes poeskäiku kergendav asjaolu (nõukogude naise käsivars olnud nõnda jäme ikka piimapudelite tarimisest), ent kippus alatasa läbi tilkuma. Poest koju jõudes oli poolest liitrist järel veerand.
Uuel ajal kartongpakid naljalt läbi ei tilgu. Kartong on ju kahelt küljelt põhjalikult kiletatud.
(Aseptilise paki puhul on paki sisse kartongi ja kile vahele lastud veel ka kiht alumiiniumi.) Avada oli neid tüütu seni (“pööra tagasi” protseduur ajas ikka närvi küll), kuni neile plastist korki külge ei pandud. Korgiga on kartongpakk sisuliselt pudeli mugand.
Rohelisest aspektist on kartong aga klaaspudelist küsitavam.
Väidetavalt on kartongpakid kõige keskkonnasõbralikum piima pakendamise viis. Kuus aastat tagasi kontrollis üks USA üliõpilane kartongpakitootjate kinnitust, et tegu on keskkonnasäästliku looduses laguneva tootega. Mark Barron jõudis järeldusele, et ega ikka ei lagune see piimapakk looduses küll. “Looduses lagunema mõeldud kartong on kahe kilekihi vahel. Kile teatavasti looduses ei lagune.”
Selle tõestuseks hoidis Barron piimapakki poolteist kuud kompostihunnikus. Selle aja jooksul ei muutunud piimapaki juures midagi. Muutusi ei toimunud isegi siis, kui Barron paki ribadeks lõikus ja katset jätkas. Ta järeldas, et samamoodi vedelevad piimapakid ka prügimägedel tõenäoliselt igavesti.
Kriitikale reageeris paljusõnaliselt Tetra Paki nimeline pakitootmishiid. Selgus, et piimapaki ülesanne ei ole säästa mitte keskkonda, vaid piima. “24 tunni jooksul päevavalguses kaotab piim 90 protsenti A-vitamiini sisaldusest. Klaasist ega valgust läbi laskvast plastist pakendid piima seevastu ei kaitse. Tegu on tootega, kus pakendit on vaid 4 protsenti, toodet vastavalt 96 protsenti.
Kartongist pakendid on teiste pakendamisviisidega võrreldes keskkonnasõbralikumad. 1,5 miljonit piimapakki mahub ühe hiiglasliku papipoognana ühte veokisse, samaväärse koguse piimapudelite veoks läheb vaja aga 14 veokit.”
Tudengi kriitika lömastati numbrisaju ja tõigaga, et 1996. aastal sai Tetra Pak “Presidendi autasu” märkimisväärse arendustöö eest. Autasu väljastas võim, mis t& ;aum l;nini ei ole Kyoto kliimaleppega ühinenud. Niipalju üle-lombi keskkonnasõbralikkusest. Kartongist piimapakk kahjuks rohelistelt maksimumpunkte ei saa, kuigi mugavustestis paneb teistele pika puuga.
Kilepakend
Kui vanasti jättis teel poest koju piimanire tänavale kartongist kolmnurkpakk, siis tänapäeval on ilmselt kõige tilkuvamad piimapakendid need, kus piim pakitud kilesse. Tänu paki omahinnale on sel juhul piimaliitri hind minimaalne. Paraku vajab paki käitlemine omaette oskusi. Ei taha see poekotis püsti seista ja külmikus võtab ka ruumi rohkem, kui poest ostes paistab. Nimelt ei kõlba avatud pakki muidu külma panna kui mingis kannus. See, et külmik raiskab energiat piimakannu jahutamisele, hakkab ökoloogilist jalajälge siiski mõjutama, ent arvutus, kui palju kilet mahuks veokisse, mis seni vedas hiilgaslikku kartongipoognat, viib meid lähedale järeldusele, et kilepakend on kartongist veidi keskkonnasõbralikum. Ei lagune küll seegi looduses eriti, aga vähemalt prügihunnikus võtab ruumi vähem.
Plastpudel
Plastpiimapudelid, kus nad ka levinud ei oleks, veel enamjaolt taaskasutamisele ei kuulu. Heal juhul viitsib tarbija prügi sorteerida ja plasti omaette konteinerisse poetada. Liitrihinna ajab selline pakendamisviis aga õige kõrgeks, sest iga tootja tahab teistest erineda ja silma hakkamiseks toodetakse lausa imeasju meenutavaid pudeleid.
Disainitestis teeb plastpudel teistele ära, aga rohelised käivad poes sellest kaarega mööda.
Rääkiv karp
Pakenditootjad keskkonna pärast ei muretse. Kuna müüginumbrid tõestavad, et tarbija valib toodet pakendi, mitte sisu põhjal, ning peaeesmärk on rohkem müüa, leiutatakse aina uhkemaid pakendeid. Näiteks algab Nürnbergis 25. septembril esinduslik üleilmne pakendimess, mille tõmbenumbritena on välja hõigatud “targad” pakendid. See, et piimapaki küljel on tilluke teleekraan, kust reklaam ostjat pakki haarama meelitab, on Nürnbergi messil täitsa tavaline asi. Et mõni neist pakkidest aga oskab isegi rääkida, võime ennustada, et tuleviku prügimägedel sekundeerib kajakakisale pakendite röökimine.
- Maailmas juuakse aastas üle 120 miljardi liitri piima. See on selline piim, mis on pastöriseeritud ja pakitud ja siis kaupluste lettidelt tarbijateni jõudnud. Kuus aastat tagasi tehtud üleilmse uuringu järgi valitsesid piimapakendamise turgu kartongist pakk ja plastpudel. Nõnda pakiti kolmandik kogu piimast. Tookord täheldas uuringu koostaja Warrick Research, et kartongpakkide osakaal järjest väheneb ning plastpudelite osakaal üha suureneb. Kartongpakendis piim oli enim levinud Jaapanis. Plastpudelis piim seevastu Põhja-Ameerikas.
- Veerand piimast pakiti kilepakkidesse. See pakkimisviis valitseb turgu Indias, Hiinas, Ladina-Ameerikas ning muidugi meil Ida-Euroopas. Tookord tunnistas uuringufirma, et kiire kasv nimetatud turgudel teeb kilepakipiimast peagi turuliidri.
- Tagastatava klaaspudeliga piima turuosa üha vähenes, kuigi uurija ennustas, et klaaspudeli allakäik hakkab ajapikku aeglustuma.
USAs tehti seitse aastat tagasi piimaturu uuring, milles muuhulgas esitati küsimused keskkonnasõbralikkuse kohta.
Kui oluline on keskkonnasõbralik pakend?
52 protsenti küsitletuist pidas seda v ä g a oluliseks.
Kas tarbija on valmis keskkonnasõbraliku pakendi nimel rohkem maksma?
54 protsenti vastanutest vastas kindlalt ei.
Kust ostetakse piimatooteid?
95 protsenti ostab piima selvehallidest.
Kui tõenäoliselt ostetaks piima kohalikult põllumehelt?
69 protsenti teeks seda, kui piim ise uksele tuleks.
Kas kohaliku põllumehe piima eest makstaks rohkem?
54 protsenti on nõus sel juhul piima eest rohkem maksma.
