Pilguheit aastasse 2010: Mässud, kriis ja Brasiilia tõus
Väekontingendi suurendamine Afganistanis osutub efektiivseks, usuvad Newsweeki analüütikud. Ka Iraagi rahunemise suhtes, pärast välisjõudude kohaloleku suurendamist 2007. aastal, oldi esialgu skeptilised. Ometi on seal rünnakuid kui ohvreid üha vähem. Mida enam tegelevad Afganistanis viibivad välisrelvajõud kaitsta nö tavakodanikke, seda enam toetavad need liitlasvägede püüdlusi, usuvad Newsweeki analüütikud.
Hiinat ootab tuleval aastal majanduslik kollaps. Odav raha on ülekuumendanud Hiina aktsia- ja kinnisvaraturud. Sellega seotud ohtudele on osutanud ka Hiina riigijuhid. Kui need mullid lõhkevad(eriti, kui see toimub samaaegselt panganduskriisidega(mida kardetakse), kaubandussõdade(millised on süvenevalt toimumas) ja Hiina majanduskasvu tõsise aeglustumisega), siis tabab kogu maailma majandust destabiliseeriva deflatsiooni ehk sisuliselt hindade odavnemise laine
Newsweeki analüütikute prognooside kohaselt toimub järgmisel aastal Pakistanis sõjaväeline riigipööre. Möödunud sügisel riigi presidendiks saanud Asif Ali Zardari ei ole rahva seas populaarne. Ka mitte omaenese kabineti ministrite ega armee hulgas. Pakistani sõjaväelased kalduvad veel vähem kui tänane võim alluma USA tahtmistele, seega saavad ameeriklased sõjas Afganistaniga endale ühe üsna sobimatu partneri.
Venetsueela liidril Hugo Chavezil tuleb 2010. aasta samuti tegemist riigipöörajatega, on Newsweeki ajakirjanikud veendunud. Hüperinflatsioon, majanduslik kollaps ning hüppeliselt kasavav kuritegevus annab selleks sobiva pinnase. Seni kaunis üksmeelselt oma liidrit toetanud rahvas kaotab usu Chavezi vastu ning keeravad karismaatilisele riigipeale selja. Võimu võtavad sõjaväelased.
Euroopas hakkavad tuleval aastal üha enam riikide poliitika vastu mässama rahvus-religioossed vähemused – iseäranis Prantsusmaal.
Iraani suhtes kehtestatakse rahvusvahelised sanktsioonid, kuna Ahmadinejadi režiim ei ole just eriliselt läbirääkimisaldis ega lähe meeleldi mingitele kompromissidele. Sellest tulenevalt, tuleb Iraanil paljutki hankida mustalt turult. See omakorda tugevdab Islami Revolutsiooni Valvurite (Iraanis mõjukas relvastatud üksus) positsioone, kes ajalooliselt on kontrollinud musta turgu.
Brasiiliast saab nn uus Hiina – majandusime, investoritemagnet. Teised nn BRIC-I riigid(ehk 21. saj alguse kiiresti areneva majandusega riigid Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina) jäävad ses võidujooksus maha. Venemaalt kipuvad investorid ekspresidendist peaministri Vladimir Putini ajastul eemale hoidma. India hädaks on tema hullud ja ebastabiilsed naabrid. Hiina majandust, nagu mainitud, ootavad ees väga keerulised ajad pluss terendab ka ökokatastroof.
Suurbritannia parlamendivalimistel saavad toorid küll võidu, kuid ei saa sedavõrd suurt ülekaalu, et suveräänselt riiki juhtida. Tuleb luua koalitsioon liberaal-demokraatidega ning see segab neil võtma ette kõige karmimaid meetmeid, et vähendada kolossaalseks kerkinud välisvõlga. Kõige selle tulemusel Briti naela kurss langeb, riigi majandust tabab tõsine langus.
Euroopat ootab järgmisel aastal uus tõsine majanduskriis, prognoosib Newsweek.
Fidel Castro sureb, ja USA ning Kuuba vahelised suhted paranevad, loodavad ajakirja analüütikud. Võim läheb täielikult Raoul Castro kätte, kes majandusliku kasu eesmärgil, vähendab antiameerikalikku retoorikat. President Barack Obama läheb hea meelega kaasa omavahelise suhete paranemise ideega.
