Leedu korvpall on üks suur imeasi. Kolme ja poole miljonilisel rahval on kuus meest NBAs, vaid ameeriklasi ja serblasi on rohkem; kaks satsi Euroliiga tipus, Balti liigast ma ei räägigi... Millest selline edu?

No kui teie läksite 15 aastat tagasi majanduslikus ja poliitilises mõttes õiget teed ja meie jäime toppama, siis korvpallis tegime meie õigeid samme. Esiteks Leedu liiga loomine jne. NBA eeskujul lõime optimaalse mudeli – teleõiguste, klubide rahastamise osas jne.

Kunagi oli Eesti-Leedu tase… ütleme, peaaegu võrdne. Nüüd pole põhjust võrreldagi. Mida soovitaksite, et meil asjad taas positiivses suunas arenema hakkaksid?

Öelge kõigepealt, kas korvpall on teie jaoks tähtis spordiala – kas esimene, teine või kolmas?

Meeskondlikest endiselt esimene.

Kas ikka on? Kui on, siis peate edasi pingutama. Näiteks teie hõimuvennad soomlased kasutavad teid palju ära äri ajamises. Teie aga kasutage neid ära korvpallis – leidke kas või nendelt rahalist toetust. Arendage rahalisi võimalusi, pange korvpall riidesse! Küll siis tulevad ka võidud.

Kas vihjate, nagu oleks meil meie taset arvestades õigem teha ühine liiga Soomega, mitte Leedu-Lätiga?

Ma pidasin silmas ainult rahalist poolt. Mulle näib, et ühised mängud või turniirid soomlastega tooksid teile rohkem raha sisse kui mängud lätlastega. See ei tähenda kindlasti, et te Balti liigas mängima ei peaks.

Olete kindel, et peaksime? Hiljuti kuulutas keegi Vilniuse Sakalai esindajatest, kas treener või manager, et Eestis ei osata üldse mängida ja et leedulastele on sõit Eestisse mõttetu ajaraiskamine. Arvate sama?

See ei ole tema otsustada! Tema asi on mängida või mängu juhtida. Kui ta seda ei taha, tegelgu millegi muuga. Ma olen kindel, et see on aja küsimus, kui teil hakkab palju paremini minema.

Võib-olla peaksime nelja Balti liiga klubi asemel looma ühe superklubi, et teile konkurentsi pakkuda?

Minu kogemus on järgmine: tasub panustada kohalikku liigasse. Põhimõttel – üks tugev klubi on sama hea kui mitte midagi. Kaks klubi on konkurents. Konkurents viib edasi. Teie panustage Tartu meeskonna tugevdamisse. Tekib intriig kahe linna vahel. Siis läheb pisut aega ja nende kõrvale soovib ilmuda kolmas. Varsti aga peavad need kolm vaeva nägema, et mitte kaotada neljandale-viiendale.

Mis puudutab rahvuskoondist, siis siin on vaja programmi. Tingimused on teil väga head, aga küsimus on prestiižis. Meedial tuleb korvpall taas au sisse tõsta.

Te olete korvpallis saavutanud kõik mis võimalik. Aga kui poleks olnud säravat karjääri? Mis siis?

Olen lõpetanud Vilniuse ülikooli ajakirjanduse eriala.

Praegu olete Leedus edukas ärimees. Ma tean, et teile kuulub hotell Šarunas, aga millega veel tegelete?

Sportlasena viibisin väga palju hotellides. Tekkis ettekujutus, missugune on hea teenindus, missugune peaks olema või ei tohiks olla hotell, restoran jne. 1992. aastal lükkasin asja käima. Samal aastal alustasin korvpalliakadeemiaga, aasta hiljem käivitasime Leedu Korvpalliliiga. 

Veel viimase ajani olin meelelahutuskeskuse Forum Palace aktsionär.

Millal te poliitikasse lähete? Korvpallurid on ju Leedus populaarsed. 

Pole kavas. Ma suhtun sellesse nii: meie, sportlased, oleme harjunud reeglitega. Ainult reeglid – väljaku piirid, mänguaeg, viga, vabavise jne. Sa elad, mängid kindlate kaanonite järgi. Poliitikas aga reegleid pole. Vaat kui korvpallis oleks nii, et sa võid mängida nii platsil kui ka platsi ääres, taguda palli jalaga või ükskõik mismoodi palli korvi ajada, siis oleks meil kergem poliitikasse minna.

Kes on tuntumad teienimelise korvpalliakadeemia kasvandikud?

Simas Jasaitis, vennad Lavrinovicid, noorematest Duke’i ülikoolis õppiv ja mängiv Martynas Pocius, Saulius Kuzminskas.

Millal teist treener saab? Mida vastaksite, kui tehtaks ettepanek asuda Leedu või Eesti peatreeneriks?

Ma ei ole veel valmis korvpalliväljaku lähedal seisma. Parema meelega seisan kulisside taga. Mulle meeldivad teistsugused protsessid. Euroopa korvpallis on palju asju tegemata. Alles täna (7. märtsil – toim.)kiideti heaks minu nimetamine FIBA presidendi valimistel Leedu-poolseks kandidaadiks.

Muide, kummale meeskonnale te Leedu-siseses konkurentsis kaasa elate – Žalgirisele või Rytasele? (Leedu korvpallis on see kõikehõlmav vastasseis. Marciulionis on pärit Kaunasest, kuid karjääri alustas Vilniuses.)

Ma olen rikutud. Vaatan ikkagi nagu poliitik, tähendab, korvpallipoliitik. Minu jaoks on oluline ainult see, et leedulased võimalikult palju ja kõrgel tasemel mängiksid.

Kes neist järgmisena NBAsse saab?

Ei tahaks ennustada. Eks igaüks ise teab, mis tee valib. Palju oleneb agendist, klubist. Aga kui küsimuse mõte on, et kes ande poolest vääriks järgmisena sinna jõudmist, siis Paulius Jankunas.

Aga Eestist?

Ma ei ole kahjuks noorte Eesti korvpalluritega piisavalt tuttav. Jään vastuse võlgu.

Šarunas Marciulionis

• Mängis 1982–1989 Vilniuse Statybas.

• 1987 valiti Golden State Warriorsi meeskonna poolt draft’i kuuendas ringis NBAsse.

• 1989–1997 NBAs (San Francisco Golden State Warriors, Seattle Supersonics, Sacramento Kings ja Denver Nuggets).

• EM-hõbe 1987 ja 1995, pronks 1989.

• Olümpiavõitja Soulis 1988, pronks Barcelonas 1992 ja Atlantas 1996.

• 1992. aastal lõi omanimelise korvpalliakadeemia.

• Samal aastal avas Vilniuses hotelli Šarunas.

• Lõpetanud Vilniuse ülikooli ajakirjanduse erialal.

• Leedu parim sportlane 1987, 1989–1991.

• 2003 avas Vilniuses Nerise jõe kaldal uksed Marciulionise kuuluv meelelahutuskeskus Forum Palace.