Piraadid edastavad mobiilikõnesid
Eestis on tööle asunud ebaseaduslikud operaatorfirmad, mis vahendavad välismaalt tulevaid kõnesid Eesti mobiilivõrkudesse. Kulude kokkuhoiuks kasutatakse rahvusvahelise ühenduskanalina internetti (harvem ka renditud püsiühendusi), kanali Eesti-poolses otsas on aga tavaline paikne GSM-terminaal. Mõistagi on selline ühendus kõike muud kui töökindel.
Hinnanguliselt võib piraatoperaator teenida kõneminuti pealt 50 senti kuni ühe krooni. Kui firmal on kümmekond terminaali, võib kuuteenistus olla 100 000 kuni 150 000 krooni.
Piraatoperaatorite olemasolu on teatavaks saanud tänu sellele, et tihtipeale ei saa Eesti GSM-telefoni omanikud välismaal olles kodumaale mobiilivõrkudesse helistada. Üsna tavaline on nähtus, et kõne läheb “musta auku” – numbri valimisele ei järgne mingit signaali, vaid pikk vaikus.
Probleemi põhjus on paljuski Eesti väiksus. Mõnel suurel Euroopa operaatoril on oma miljonite klientide puhul üsna ükskõik, kuidas Euroopa ääremaal asuvasse vähetähtsasse arenguriiki helistada. Kui teenus olemas, pole kvaliteet enam tähtis.
Näiteks operaatorfirma N riigis X võib olla sõlminud roaming-lepingu Eesti operaatoriga A. See tähendab, et A kaardiga saab helistada N võrgus ja vastupidi.
Kuidas aga N kõned Eestisse toimetab, on tema oma asi. Harilikult otsitakse selleks ikka odavamaid võimalusi. EMT võrgujuht Margus Malv kinnitas Eesti Ekspressile, et Londonis eksisteerival nn kõneminutibörsil saab N küsida pakkumisi kõnede toimetamiseks riigist X Eestisse (seda nimetatakse sidumisteenuseks). Seejuures näeb N ainult teenuse hinda, mitte aga muid parameetreid.
Kõige odavam viis kõnesid edastada on VoIP (Voice Over Internet Protocol, kõne üle internetiprotokolli). Garanteeritud kiirusega ühenduse puhul on VoIP üsna kvaliteetne. VoIP töötab ka läbi avaliku interneti, ent sel juhul mingit kvaliteedigarantiid pole. Kuid piraatoperaatorid just nii teevad – internet ju ei maksa midagi. Sageli jõuab kõne riigist X Eestisse mitme vahendaja kaudu ja siis on äärmiselt raske kindlaks teha, kus täpselt see nõrk lüli asub. Probleeme Eestisse helistamisel on esinenud nii Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Aasias kui ka SRÜ riikides.
Väga palju piraatide vastu teha ei saa – GSM-terminaalis olev kaart võidakse lepingutingimuste rikkumise tõttu sulgeda ja leping lõpetada. Samas ei takista aga miski piraadil uut kaarti osta ja “teenust” edasi pakkuda.
Mobiilifirmade juhid on siiski resoluutsed. Tele2 juhatuse esimees Üllar Jaaksoo: "Selliste vahendajate puhul on operaatori kohus piirata vastuolulist tegevust." Radiolinja tegevdirektor Sami Seppänen: "Meie suhtumine libaoperaatoritesse on karm ja otsus üks – kaardid sulgeda."
Eesti telekommunikatsiooniseaduse kohaselt peab sidumisteenuse pakkumiseks olema Sideameti luba ning leping mobiilioperaatoriga. Üldkasutatavas mobiilvõrgus ei tohi SIM-kaarti kasutada sidumisteenuse osutamiseks ja põhimõtteliselt peaks selline tegevus olema karistatav. Eesti Ekspressi pärimise peale vastati Sideametist, et neile on esitatud üks kaebus väidetavat rahvusvaheliste kõnede transiitteenust osutava piraatoperaatori peale. Täpsemaid asjaolusid Sideamet uurimise huvides avaldada ei soovi.
Kuidas aru saada, et kõne võib olla sattunud piraatoperaatori vahendada?
Välismaalt Eestisse helistades:
· numbri valimisele järgneb pikk vaikus või kõne on tugeva kajaga, samas kui
· Eesti tavatelefonile helistamine õnnestub
· kõnede vastuvõtt pole häiritud
· võrku vahetades probleemid kaovad
· SMSid liiguvad häireteta
Mida sel juhul teha?
· katkestada valimine, kui mingit vastussignaali ei tule
· proovida uuesti valida
· kui see ei aita, vahetada käsitsi võrku
· teavitada oma operaatorit välismaal ebaõnnestunud kõnedest (kus, millal, kuhu helistati)
· teavitada operaatorit, kui Eestis erineb siseneva kõne number sellest, mida helistaja tegelikult kasutab
