29.08.2008, 00:00
Plastikuvaba poeskäik - on see võimalik?
Ökoelustiili uuem trend on kodus tekkiva plastprügi hulga vähendamine miinimumini. Ekspress katsetas ideed poes.
Kas teadsite, et keskmine eestlane tekitas möödunud aastal 28
kilogrammi plastpakendijäätmeid? See on umbes 1200 pooleliitrise
plastpudeli kaal.
Aga kas olete kuulnud, et igal aastal meie
prügilatesse jõudvatest plastpakendijäätmetest moodustab
koguni 64 protsenti kile?
Ja et just toiduga määrdunud
kile on see osa plastmaterjalist, mida Eestis sisuliselt ümber ei
töödeldagi? Parimal juhul jääb see prügilasse,
halvemal juhul laguneb aastaid looduses.
Ja veel, rootslased on
uurinud välja, et plastik on muutunud surmasöögiks juba 267
looma- ja linnuliigi esindajale.
Ma ei ole ainus, keda
sellised numbrid, sarnased faktid ja pidev plastpakendiuputus köögis
on pannud tõsiselt mõtlema plastiku tarbimise
vähendamise võimalustele. Internetis võib leida terveid
suhtluskeskkondi, mille ainus eesmärk on koondada plastmassist loobujaid
üle maailma.
Seal vahetavad nad teadmisi plasti
keskkonnamõjude kohta ning annavad üksteisele loobumisalast
nõu. Suur osa neist on koguni nii pühendunud, et üritavad
leida asendust isegi plastmasshambaharjale ja rääkida ära oma
apteekreid, et need rohupurke taaskasutaksid.
Samateemalisi
blogisid on veebis ilmselt juba sadu.
Lihtsalt kõik
need keskkonnast hoolivad inimesed, nagu nüüd minagi, on mingil
hetkel märganud, et plastikpakendid on end massiliselt kogu poodides
müüdava toidu ümber mässinud, haaranud totaalse kontrolli
vorstikeste ja salatite üle.
See on nagu mingi läikiv
hiigelkilevõrgustik. Hiiliv pakendite diktatuur, mis nagu nad
kõik, lõpetavad rentslis räpase risuna ja saastavad
meeletult keskkonda.
Kuidas saaks sellele hullumeelselt suurele
prügi tekkele ise võimalikult vähe kaasa aidata? Kas ma saan
suure kaubaketi poest osta toitu nii, et sellega koos plastmassi koju ei
too?
Proovime järele.
Võtan sadamakeskuses
asuvasse Rimisse kaasa tallinlanna Triin Soku (27), kes on juba mitu aastat
ostnud oma toidukraami põhimõttel, et see oleks tervislik ja et
sellega tuleks kaasa võimalikult vähe kilet ja muid plastmaterjale.
Samas ütleb temagi, et null-plastikukogusega elamine ei tule välja ka
temal. “Aga ma pole ka täielik ökohull,” naerab
Triin laginal.
Triin on vanalinnas keskaegse tarbekauba poe
juhataja. Parajasti on tal jalas kummikud ja peas rätike, sest pärast
poeskäiku läheb ta seenele.
“Vaata siin
poes ringi, kõik pakitakse kilesse. Mõttetut
ülepakendamist on nii palju ja sellest tekib nii palju prügi. Mina
eelistan asju, mis on taaskasutatavas pakendis või millel on
võimalikult vähe pakendit,” selgitab Triin.
Seega
peaksime plastpakenditest loobumise põhimõtete järgi valima
klaas- ja paberpakendis kaupasid.
Leib-sai
Peaaegu kõik nad on ju kiles. Vaid ühe firma kaup on
paberpakendis, aga ka sellel on plastkinnitused. Poeketi enda pagarite
küpsetised on aga lahtiselt ja neid saab osta küll.
Pisiprobleem on muidugi saialeti kileaknaga paberkotid, aga sellest
võib vahest üle vaadata?
Saia, tõsi, kallima kui
tavalise, saab siit igatahes pisimööndusega kätte.
Triin räägib, et turul ja osades poodides
(Tallinnas nt Pirita Selveris) on müügil pakendamata ka tavalist saia
ja leiba, mis on värske ja mõnus. Läheme edasi.
Puuvilja-juurviljalett
Okei, banaane
kilekotti ei pane, aga mida teha tomatite, viinamarjade j
a õuntega? Veerevad ju kotis laiali ja lähevad katki.
“Ei lähe. Sa saad nad ju panna nii, et ei lähe. Mina
panen kõik lahtiselt korvi, mõnikord kõik asjad ka
ühte kotti ja erinevate asjade kleebised sellele peale,” seletab
Triin.
Seejärel tapab Triin oma pilguga mustale plastalusele
kilesse pakendatud juurviljad.
Salatit, rohelist sibulat ega tilli
ei saa poest osta, kõik on kiles.
“Neid saab lahtiselt
ainult turult”, kinnitab nördinult ka Triin.
Õnneks on praegu värsket kurki – Eestis kasvanud pikk kurk
on ju alati kiles. Samas, nagu ütleb Triin, on poolakate kileta kurkide
ökoloogiline jalajälg suurem – laias plaanis tuleb tegelikult
arvestada ju ka transporti ja selle mõjusid.
Kulinaarialett
Küsin müüjalt kohe
ära, et asi oleks selge.
“Tere. Kui ma tulen oma
salatikarbiga, kas te panete sinna salati sisse?”
Müüja: “Ei pane.”
Mina ja Triin: “Aga
miks?”
Müüja: “Tervisetalitus ei luba meil
panna. Meil on nõuded, me täidame neid.”
Salat ja muu
laialivalguv valmistoit jääb kulinaariast ostmata. Triin ütleb,
et tegelikult ongi ise süüa teha palju tervislikum –
eeltöödeldud materjalidest kokku miksitud roogadest on vitamiinid ju
ammu läinud.
Tegelikult võib mõnes
väiksemas poes oma-karbi-tehing läbi minna, blogides soovitatakse oma
kodupoe tuttavalt müüjalt igatahes järele pärida.
Vorsti, liha ja kala saab aga kulinaarialetist kenasti osta. Tuleb paluda oma
valik paberisse pakendada ja kui tahtmist, ka viilutada lasta.
Teatan siinkohal Triinule oma isikliku mõttetute pakendite tabeli
esikoha laureaadi: “Minu meelest on kõige hullemad need kümne
vorstiviiluga pakendid! Palju keskkonnasäästlikum oleks lati kaupa
vorsti osta.”
“Jah! Parem on tõesti osta suurem
tükk, aga mitte liiga palju. Parajalt, et toit halvaks ei läheks.
Letis saab ju lasta asjad väiksemaks lõigata. Letist ostmise eelis
on ikkagi see, et sa saad ise valida, missugusesse pakendisse toit pannakse.
Kusjuures, mina ostan ka hakkliha lahtiselt või torus, aga
kindlasti mitte mustal plastalusel.”
Kileta viinerid
paberisse, korvi ja edasi piimaleti juurde.
Piimatooted
“See on kõige raskem
lett, siin ma patustan kõige rohkem. Mulle õudselt meeldivad need
Emma kreemid, aga seal on alumiiniumkaas – sellega ei tee midagi, alumist
plastosa saab pakendiringlusse viia.”
Piimaleti ees
jääme täiesti nõutuks. Kõik on kiles. Hakka
või tõesti talumeeste käest purgiga piima hankima, nagu
vanaema maal teeb. Täna jäävad piimatooted ostmata. Kui oleks
vaja, saaks sealt vaid taluvõid.
Nii on ka Triin sunnitud
piima ostma kilepakendis, sest selle pakend on ökonoomsem kui tetrapakend.
Jogurtit soovitab Triin osta pigem suures pakis, sest rusikareegel
on, et mida väiksemas pakendis on toode, seda rohkem tekitab see
prügi.
Kõige hullemad pakendibossid siin letil on
minikohvikoorekesed – plastpakike, alumiiniumkaaneke, kilepakend.
“Õudne!” ahastab selle peale
Triin.
Kodujuustu saab Triinu
sõnul osta turult lahtiselt oma kilekoti või karbi sisse, samuti
kohupiima ja hapukoort.
“Pesed oma kilekotte?”
“Jah! Muide need kotid, mis on puuviljaleti juures, on hästi
nõrgast materjalist ja lähevad kerges
ti katki. Sellega ei saa enam mitte midagi teha ja neid ma ei
võta.” Just neid ei saa Eestis sisuliselt ka taaskasutada, nii et
enamik neid üheööliblikaid satub lõpuks prügilasse,
hullemal juhul ka merre ja metsadesse. Sealt edasi juba loomade organismi
mürgitama.
Aga veel siit letist: majoneesi ostab Triin
klaaspurgis. Munad on õnneks taaskasutatud papis ja need lähevad
kaubaks.
Kuivained, purgitooted ja joogid
Kuigi enamik makarone on kiles, leiab riiulinurgast ka pisut kallima
pappkarbis pasta, millel on väike kileaken. Spagetid saab igatahes korvi
pista.
Riisi täna osta ei saaks, aga Triinu
õpetuse järgi vaatan järgmine kord kindlasti seda, et
võtan kilepaki, mitte pappkarbi, kus on veel neli kilekotti sees.
Sama põhimõte käib ka pelmeenide kohta.
Jahu ja soolaga probleeme pole. Ketšupi ostan klaaspudelis, samuti
õli. Triin ütleb, et tema hoiab isegi oliiviõli pudelid
alles ja saadab need vanaemale, kes paneb sinna mahla.
“Kas sa
mahla jood?” küsin Triinult.
“Jah,” ja vaatab
kurvalt tetrapakkide armeed. “Neid on saada ikkagi peamiselt
tetrapakendites, mis on halb.” Porgandimahlakese saan siiski korvi
panna.
Enne maksmist kiikame veel korraks
hügieenitarvete poolele.
“Mina olen jälginud
WC-paberi ostmisel põhimõtet, et ostan rullipaki, kus on rohkem
paberimeetreid. See tuleb isegi odavam kui õhukesed rullid,”
ütlen Triinule.
“Mina jälgin ka, et see oleks
taaskasutatud paberist.”
Köögipaberit ja
pabertaskurätte Triin ei osta. “Mul on
köögikäterätik olemas, mille ma ära pesen. Nina
pühin tekstiilist taskurätikuga.
Enamiku kosmeetika puhul
alternatiive pole. Sa ei saa ju šampoonist loobuda.
Superökoinimesed muidugi ütlevad, et pese tahke šampooni
või seebiga, mina nii öko ei ole.”
Kassas vaatan,
et korv saigi toitu täis, nälga igatahes ei jää.
Rohkem pidi poest ostma tooraineid, mille soodne hind kompenseerib paar
kallimat toodet – nii et ostusumma jääb isegi 200 krooni ringi.
Lahtiste tomatite ja paari kurgi kohta müüja midagi ei
öelnudki. Ei tahtnud neid hämmastaval kombel isegi kilekotti panna.
Ja tomatid jäid riidest kotis kuni koju jõudmiseni terveks!
Naftast saab plastik ja plastikust fliis
Harri Moora äästva Eesti instituudi programmijuht
;
;Plastpakendite osakaal meie prügikastides: Tavainimeste prügikastis on;plastpakendid valdav osa, sest need on väga mahukad. Suur hulk plastist;karastusjookide pakendeid küll kogutakse ja taaskasutatakse, aga muu;plastpakend (kilekotid, jogurtitopsid jms) läheb siiski valdavalt;prügimäele.
;Kuna enamik toiduaineid on tänapäeval plasti pakendatud, siis;tavainimesel tekkivatest plastjäätmetest on enamik toiduainepakendid.;Eri sorti pehme kile taaskasutamine on kõige raskem, sest see on väga;määrdunud ja selle väärtus teisese toormena on madal. Tulevikus peaks;tekkima kindlasti võimalus sellised jäätmed ära põletada – see on ju;oluline energia tootmise ressurss ja selle äraviskamine energia;raiskamine!
;Plastpudel on samas väga kõrge väärtusega tooraine, millest tehakse;hiljem näiteks fliise, tekstiili, aga ka uusi plastpudeleid. Samas,;viimaste aastatega on inimesed hakanud tarbima meeletult palju;pudeldatud vett, mis on täielik hullumeelsus ja väga keskkonnavaenulik.;
;Plastiku keskkonnamõju: Pakendamiseks on see ju kõige parem materjal –;viletsa pakendimaterjali puhul läheb palju toiduaineid riknema ja selle;tagajärjel on ka keskkonnamõju suur. Kõige suurem plastiku;keskkonnamõju on aga, et seda ära visates raiskame väärtuslikku;toorainet. Plastik tuleb ju otseselt naftast.
;Plastjäätmed tekitavad väga suurt visuaalset reostust ja prügistamist.
;Kuna see laguneb aastakümneid, mõjutab plast loodusse sattudes sealset elukeskkonda.
;Rootslased on leidnud, et merekajakate magu on kilepakendit täis, nii;et see on väga suur probleem vee-elustikule. Kui maapinnalt kogutakse;see veel kuidagi kokku, siis väga palju satub plasti merre, kaasa;arvatud Läänemerre. Näiteks Vaikses ookeanis on loksuvat plastisodi;täis Euroopast suurem piirkond.
;Milline pakend valida? Kindlasti peab pakend olema optimaalne ehk;täitma oma rolli, aga seda ei tohiks olla liiga palju – praegu toimub;toodete massiline ülepakendamine. See on ka meie oma valik, et kas me;ostame teepaki, mis on kolmes eri pakendis või ühes. Seepärast ei;tulekski toodet ostes järgida niivõrd pakkematerjali kui juhtmõtet;“vähem pakendit”.
Harri Moora äästva Eesti instituudi programmijuht
;
;Plastpakendite osakaal meie prügikastides: Tavainimeste prügikastis on;plastpakendid valdav osa, sest need on väga mahukad. Suur hulk plastist;karastusjookide pakendeid küll kogutakse ja taaskasutatakse, aga muu;plastpakend (kilekotid, jogurtitopsid jms) läheb siiski valdavalt;prügimäele.
;Kuna enamik toiduaineid on tänapäeval plasti pakendatud, siis;tavainimesel tekkivatest plastjäätmetest on enamik toiduainepakendid.;Eri sorti pehme kile taaskasutamine on kõige raskem, sest see on väga;määrdunud ja selle väärtus teisese toormena on madal. Tulevikus peaks;tekkima kindlasti võimalus sellised jäätmed ära põletada – see on ju;oluline energia tootmise ressurss ja selle äraviskamine energia;raiskamine!
;Plastpudel on samas väga kõrge väärtusega tooraine, millest tehakse;hiljem näiteks fliise, tekstiili, aga ka uusi plastpudeleid. Samas,;viimaste aastatega on inimesed hakanud tarbima meeletult palju;pudeldatud vett, mis on täielik hullumeelsus ja väga keskkonnavaenulik.;
;Plastiku keskkonnamõju: Pakendamiseks on see ju kõige parem materjal –;viletsa pakendimaterjali puhul läheb palju toiduaineid riknema ja selle;tagajärjel on ka keskkonnamõju suur. Kõige suurem plastiku;keskkonnamõju on aga, et seda ära visates raiskame väärtuslikku;toorainet. Plastik tuleb ju otseselt naftast.
;Plastjäätmed tekitavad väga suurt visuaalset reostust ja prügistamist.
;Kuna see laguneb aastakümneid, mõjutab plast loodusse sattudes sealset elukeskkonda.
;Rootslased on leidnud, et merekajakate magu on kilepakendit täis, nii;et see on väga suur probleem vee-elustikule. Kui maapinnalt kogutakse;see veel kuidagi kokku, siis väga palju satub plasti merre, kaasa;arvatud Läänemerre. Näiteks Vaikses ookeanis on loksuvat plastisodi;täis Euroopast suurem piirkond.
;Milline pakend valida? Kindlasti peab pakend olema optimaalne ehk;täitma oma rolli, aga seda ei tohiks olla liiga palju – praegu toimub;toodete massiline ülepakendamine. See on ka meie oma valik, et kas me;ostame teepaki, mis on kolmes eri pakendis või ühes. Seepärast ei;tulekski toodet ostes järgida niivõrd pakkematerjali kui juhtmõtet;“vähem pakendit”.
PLASTIKUVABA ELU BLOGISID:
-- BBC ajakirjanik Chris Jeavans viib praegu läbi kuupikkust;eksperimenti, mille käigus püüab oma koju uut plastmaterjali mitte;tuua. Jeavans püüab vältida mitte ainult pakendeid, vaid üleüldse kõiki;tooteid, milles on sees plastmass.
http://www.bbc.co.uk/blogs/monthwithoutplastic/
-- Ameeriklanna Jeanne Haegele on püüdnud plastikuvabalt elada nüüdseks ligi aasta.
http://lifelessplastic.blogspot.com/
-- Eestis on oma blogis teemat kajastanud Epp Petrone ning on seda käsitlenud ka raamatus "Roheliseks kasvamine".