Edgar Savisaar ja Siim Kallas tutvuvad perestroika ajal. Savisaar on Plaanikomitee osakonnajuhataja ja Kallas Rahva Hääle asetoimetaja. “Ühel päeval astus minu kabinetti mees, kes tutvustas end Edgar Savisaarena ning pakkus artiklit avaldamiseks,” meenutab Kallas. Tema mäletamist mööda oli aastaks 1987.

Suvel osaleb Kallas nõupidamisel Savisaare kabinetis Plaanikomitees. Sellest saab alguse ettepanek isemajandavast Eestist – IME. Septembris ilmub Eesti majanduslikku iseseisvust kuulutav ning Siim Kallase, Edgar Savisaare, Mikk Titma ja Tiit Made allkirju kandev tekst ajalehes Edasi.

1990

Kui Savisaar 1990 peaministriks saab, juhib Kallas ametiühingute keskliitu. Novembris valmib kaheksa juhtivpoliitiku avaldus, mis kutsub üles tagandama Savisaart ja panema peaministriks Kallase. Üritus kukub läbi.

“Kui tegime kaheksa inimese ettepaneku valitsuse vahetuseks 1990, olin veendunud, et Savisaare meeskond on täiesti küündimatu. 1991. aastal ei tundunud tema valitsemine siiski sugugi katastroofiline. Pigem võimaluste piires üpris normaalne,” meenutab Kallas hiljem.

Tõepoolest, juba 1991 on ka mõlema mehe suhted “normaalsed”.

1991

Septembris nimetab Eesti NSV Ülemnõukogu Kallase Eesti Panga presidendiks. Kaalukeeleks saab peaminister Savisaare jah-sõna.

 “Savisaar kõhkles väga tõsiselt ja vestles veel minuga… Tema hirm oli, et ma hakkan Eesti Pangas valitsusvastast poliitikat ajama. Aga ta ikkagi andis ka oma toetuse ja mind valiti kaunis üksmeelselt ära,” meenutab Kallas hiljem.

Eelnevalt on Kallas olnud koos Savisaare ja Eesti Panga eelmise direktori Rein Otsasoniga rahareformi komitee liige.

1994

Suvel tekib Eesti Maksumaksjate Ühingu Keskliit. Eesti Panga presidendi Siim Kallase sõnul koondab see “sotsialismi asemel kapitalismi uskuvaid inimesi.”

Edgar Savisaar aimab, et Kallas teeb oma parteid: “Maksumaksjatest tekib varem või hiljem poliitiline jõud.” P>

Sügisel 1994 esitab president Lennart Meri Eesti Panga presidendi Kallase peaministri kandidaadiks.

Enne hääletamist riigikogus esitab Toomas Alatalu küsimuse: "Täna hommikul nägin, et Eesti Panga ukse ette oli kaevatud suur auk. Ei kujuta ette, kes teile auku kaevab."

Hääletamisel põrub Kallas läbi. Ainsa keskfraktsiooni liikmena hääletab tema poolt Kalev Kukk. Ühtlasi astub Kukk vabatahtlikult fraktsioonist välja.

1995

Kevadel 1995 lahkub Kallas Eesti Panga direktori kohalt. Temast saab pärast valimisi Reformierakonna liidrina riigikogu liige. Kallas ja Savisaar sõlmivad vandenõu, mis kukutab riigikogu esimehe kohalt Ülo Nugise. Viimase asemele asub tundmatu Toomas Savi.

“Täna tekkinud liit tsementeerub riigikogus iga hääletusega,” räägib Savisaar; “meil on reformierakonnaga viimase nädala jooksul iga päev olnud nõupidamisi.” P>

Tegelikult peab Savisaar korraga kahtesid läbirääkimisi – ühtesid Kallasega, teisi Tiit Vähiga. Lõpuks valib Savisaar soodsama pakkumise ja aitab Vähi peaministriks. Kallas jääb opositsiooni.

Tuleb välja, et Edgar Savisaar on lindistanud salaja enda vestlusi teiste poliitikutega. Samuti lasi ta filmida enda ja Andra Veidemanni kohtumist reformikate Kallase ja Heiki Kranichiga, mis toimus valitsuse Näituse tänava residentsis.

“Poliitikute omavaheliste vestluste salajane lindistamine näitab selle teo korraldaja maniakaalseid kalduvusi,” hurjutab pärast teo ilmsikstulekut Kallas. “Kui see tegu ei ole kriminaalne, vaid ainult eetiliselt hukkamõistetav, siis ei peaks poliitikud ning tavakodanikud selle teo sooritanud inimestega läbi käima.”

Savisaar tagandatakse siseministri ametist, reformikad saavad valitsusse ning Kallas välisministri tooli.

1996

Eesti Päevalehes ilmub Edgar Savisaare naise Vilja Laanaru pihtimus “Mul on vaid üks elu”: P>

"Olen Siim Kallasest kogu aeg lugu pidanud. Ehk rohkemgi, kui ta tegelikult väärt on. Õppisin teda tundma kui sündis see "nelja-mehe-ettepanek", IME-projekt. Juba siis tundus ta mulle õnnesärgis sündinuna. Sihvakas ja sile, hea jutuga, meeldivalt tolerantse käitumisega, hea mälu, laialdase huviringi ja sügavate teadmistega. Ühe sõnaga, ta äratas usaldust.”

***

“Siim Kallas on play-boy, kes on harjunud elult kõike mängides saama. Ja ta on lootnud sedamoodi saada peaministri kohagi. Aga võta näpust - mõne asja jaoks tuleb vist ikkagi väga tõsist tööd teha. Pidada läbirääkimisi teiste erakondadega, pakkuda portfelle või muid hüvesid. Siim tahab libiseda aga kõigist kergelt üle - küll keegi ikka musta töö ära teeb, tema nopib lihtsalt võidu.”

Ühele Läti ajalehele antud intervjuus ütleb Edgar Savisaar: “Ei tohiks unustada, et peamised meie majanduse määrajad on pankurid. Igal endast lugupidaval pangal on ühelt poolt suhted maffiastruktuuridega, teiselt poolt aga mõne parteiga.”

Postimees kommenteerib: “Maleterminoloogiat kasutades võib Savisaare viimane käik osutuda Kallasele küllaltki ebamugavaks, kui viimane sellele õigel ajal õiget vastukäiku ei leia.”

Kallas presidendiks! "Poeetide ja kirjanike aeg presidenditoolil on möödas ja käes on majandusmeeste aeg," ütleb Savisaar augustis.

"Asju tuleb vaadata realistlikult. Väidan, et praegu on Kallas Eesti tipp-poliitikas ainus tegelane, kes vajalikud toetushääled koguda võib, sõltumata sellest, kas Savisaarele isiklikult see meeldib või mitte.”

Kallas presidendiks ei kandideeri.

Kallas: “Savisaart tuleb alati väga tõsiselt võtta. Tema siiras soov saada võimule on kõigil teada. Päris kindel on, et Savisaar töötab tõsiselt meie vastu ja üritab kasutada kõiki võtteid, tõrjumaks Reformierakond ja ka Koonderakond võimult.”

Novembris lähebki liit lõhki ja Kallas lahkub valitsusest. Savisaarest on saanud samal ajal Tallinna linnavolikogu esimees.
Postimees kommenteerib: “Seega Kallase hiljutine tõdemus, et Savisaarel on väga raske tagasi tulla, sest tõsised poliitikud temaga ei räägi, pole tõeks osutunud.” P>

1997

Tõestisündinud lugu: Kallas ja Savisaar võtavad koos napsi. Savisaar uhkustab: “Ma joon džinni, see on pankurite jook!” P>

Kallas: “Džinn on langenud naiste jook.”

1999

Edgar Savisaar lubab valimiste eelses telereklaamis: "Me ei lähe neist valimistest lihtsalt osa võtma. Me läheme võitma."

Ainsa vastasena nimetab keskerakond neil valimistel reformierakonda. Sellest peale algab Eesti poliitikas rahva tahte ja raha tahte äge vastandamine.

“Reformierakonna sinilind on igaveseks ära lennanud, seda parteid enam kauaks ei ole,” väidab Savisaar. Tema sõnul jääb Eestis alles vaid kaks suurt erakonda – Isamaaliit ja Keskerakond.

Savisaare mõtlemisega on midagi tõsiselt viltu, vastab Kallas ja soovitab Savisaarel muretseda pigem oma partei lagunemise pärast.

ETV peaministrikandidaatide debatis küsitakse, kes on järgmine peaminister. Savisaar vastab esimesena, et tema. Keegi peale Kallase ei julge sedasama ka enda kohta pakkuda.

Mõlemad kasutavad ka võimalust teineteist aasida.

Kallas: "Edgar Savisaar räägib veenvalt asju, mida ei eksisteeri."

Savisaar: "Situatsioon on liiga tähtis, et mind kogu aeg segada."

Saatejuhi küsimusele, kes lindistas, vastab Savisaar: "Loe Vilja Laanaru raamatust. Aga mina pole 10 miljonit tasku pannud.”

Kallas: "Nii nagu ma olen täna süüdi, olen ma ka järgmises astmes süüdi - seega süütu!"

Peaministrit ei saa kummastki, Kallasele jagub rahandusministri portfell, Savisaar jääb üldse pika ninaga.

Keskerakond tõuseb täies koosseisus riigikogus püsti ja marsib saalist välja, kui rahandusminister Siim Kallas kõnet peab

2001

Keskerakond peab sügisel Sakala keskuses sünnipäeva. Pärast Savisaare kõnet käivad puldis teiste Eesti erakondade saadikud, kes toovad tervitusi ja kingitusi. Kallast esindab reformierakonna aseesimees Meelis Atonen.

Sõnavõttu katkestavad aegajalt hüüded saalist: "10 miljonit! 10 miljonit!"

Presiidiumis istuvad Savisaar ja Sven Mikser teevad näo, nagu ei kuuleks. Kõne lõpul annab Atonen üle reformikate kingituse keskile – viis eksemplari Friedrich Hayeki raamatut “Tee orjusesse”, mille eessõna on Kallaselt.

2002

Tiit Vähi: “Kallas ja Savisaar on kogu aeg hästi läbi saanud. Kui iga poliitilist vaidlust võetaks isiklike konfliktidena, siis peaksid kõik poliitikud hulluks minema.”