Playtech on Eesti riigile nii oluline asutus, et märtsis käis selle Tartu kontoris külas koguni Eesti president Toomas Hendrik ­Ilves. Lobises kontoris töötajatega ning kutsus neid ühinema ­Küberkaitseliiduga, mille ülesanne on kindlustada riigi infosüsteeme võimalike rünnakute vastu.

Rahvusvahelise firma Eesti harukontorites töötab üle 500 inimese, nii et seal võiks tõepoolest leiduda nii mõnigi entusiastlik küberkaitseliitlane.

Nende ajude töö on aga mängude programmeerimine – Playtechi edukamad tooted on online-kasiino, internetipokker ja -bingo.

Playtechi Eesti haru uue juhi Kaari Simsoni viimase aja lemmikmäng on hoopis investeerimisalane lauamäng Cashflow. Kolme aasta eest sattus Kaari koos abikaasa Egert Simsoniga seda sõprade juures mängima ning vaimustus niivõrd, et asutas Tartus lausa investeerimisõppe klubi.

“Praeguseks oleme mängu abil õppimisest edasi liikunud reaalsete tehingute maailma,” ütleb Simson. Simsonitel ripub seinal graafik, mille järgi võiks nende pere 12 aastaga “palgatöö oravarattast” väljuda ja ainuüksi investeeritud raha tootlusest ära elada. “Aga võib-olla nüüd, mil Kaari läks Playtechi tööle, juhtub see isegi varem,” loodab rõõmsalt muiates abikaasa Egert.

Kaari Simsonit iseloomustavad tema sõbrad ja pereliikmed kui üht hästi energilist naist, kel on fantastilised organisaatorivõimed. Eesti Playtechi juhi kohalt lahkuv soomlane Juha Olavi Korhonen (kes nagu Simsongi töötas varem samas ettevõttes personalijuhina) nimetas teda Postimehes lausa raudseks leediks. “Helistasin Juhale ja küsisin järele,” kommenteerib seda Simson. Korhonen olla vastanud nii: “Sellepärast, et sul on julgust, mille puhul meesterahva kohta kasutataks väljendit balls of steel, aga sinu kui naiseliku naisterahva kohta poleks see väljend kohane. Seega raudne leedi!”

Ettevõtlikkus on Kaari arvates talle kaasa tulnud kodust. Tema isa, spordirõivaid tootva firma Ilves-Extra omanik Arvo Kivikas on tütresse süstinud teadmise, et kui midagi tahta, on vaja pidevalt selle nimel tööd teha, ja kui midagi ette võtta, siis suurelt. “Ega mul ema Riinagi mingi papist tüdruk pole. Minu kujunemise aastatel hoidis ta pearaamatupidajana ohjes kogu observatooriumi finantselu, kodust-aiast-lastest rääkimata,” jutustab Tõravere teadlastekülas üles kasvanud, legendaarsete orienteerujate dünastiast pärit naine.

Tema huvidering aga ulatub spordist ja lauamängudest palju kaugemale. Üks põnevamaid seiku, mida Google Simsoni kohta paljastab, on Tartu ülikoolis kaitstud magistriprojekt teemal “Väike inglise-eesti-inglise joogafilosoofia seletav sõnastik sanskritikeelsete vastetega”.

“Huvist psühholoogia ja inimese olemuse vastu polnud pikk samm hingamise, jooga ja mediteerimiseni,” kommenteerib Simson ise, kes on käinud külas Siberi šamaanidel, tõlkinud mitmeid joogakursusi ning neid ka ise korraldanud.

Kuigi kursusi tõlkida pole ta viimasel ajal jõudnud, on mediteerimine siiani oluline osa tema päevast.

  1. Juba 16aastaselt tipus
  2. Kaari Simson on lõpetanud Nõo reaalgümnaasiumi, kaitsnud Tartu ülikoolis politoloogia bakalaureusekraadi, õppinud Oslo Suveülikoolis rahvusvahelist poliitikat, aastakese Uppsala ülikoolis rahvusvahelise konflikti analüüsi, semestri Peterburis Euroopa ülikoolis magistriprogrammis Venemaa välispoliitikat. Kaitses magistrikraadi Tartu ülikoolis konverentsitõlke erialal.
  3. Lennart Meri on talle andnud Ernst Jaaksoni nimelise noore teadlase preemia.
  4. Töötanud personalijuhina firmas Fujitsu Services, alates 2010. aastast Playtech Estonias.
  5. Aidanud korraldada lugematul arvul orienteerumisvõistlusi, olnud kolm aastat orienteerumisklubi Ilves president.
  6. Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige.
  7. 1994. aastal vallutas koos Priit Jaagandi, Norman Aasa, Ivar Mäeranna ja Karri Kukega ajalooürikute sõnul esimeste eestlastena Alpides asuva Matterhorni (4478 m), olles siis vaid 16aastane.
  8. Abielus, kaks last.