Põgenemine Rootsi vanglast
Pühapäeva, 18. jaanuari õhtul põgenes Kumla vanglast kolm kinnpeetavat. Nad kuulusid riigi 13 kõige ohtlikuma kurjategija hulka ning kandsid karistust röövimiste ja raskete narkokuritegude eest karistusajaga 7,5-13 aastat. See oli esimene kord viimase 11 aasta jooksul, kui kinnipeetavatel õnnestus põgeneda Rootsi ühest kõige rangemini valvatavast vanglaosakonnast, nn Kumla "punkrist".
Nende põgenemine võttis aega vähem kui kümme minutit. Politsei ei jõudnud selle ajaga kohalegi.
Kõik toimus järgmiselt: õhtul kell 18.07, kui vahialused viibisid vangla õues igapäevasel jalutuskäigul, sõitis türmi piirdetara juurde sõiduauto. Sealt hüppas välja relvastatatud mees, lõikas läbi vangla müüri ümbritsevad kaks metallpiirdetara, asetas lahtikäiva alumiiniumredeli vastu seitsme meetri kõrgust vanglamüüri, ronis müürile, võttis teise redeli ja asetas selle teisele poole müüri. Siis jäi müürile seisma, suunates automaaditoru demonstratiivselt vanglahoone poole. Seal istusid valvurid, kes jälgisid juhtunut turvaekraanidelt.
Samal ajal ronis üle müüri teine "vabastaja", lõikas üksteise järel läbi veel kaks metallvõrktara teispool müüri. Kolm ohtlikku kurjategijat asusid sama teed välja ronima: läbi metallvõrkaia aukude, üle seitsme meetri kõrguse müüri, siis autosse ja ... kadunud nad olidki.
Vangivalvurid jälgisid automaatide ja mobiiltelefonidega varustatud vangivabastajate askeldamist nagu põnevusfilmi, kuid vahele ei seganud. Kumla kinnipidamiskoha direktori sõnul ei tohi valvurid sellises olukorras välja minna ega end relvastatud kurjategijatele "eksponeerida".
Elu vanglas nagu kodus
Rootsi vanglates pole valvurid relvastatatud juba alates 1950. aastatest. Justiitsministri Thomas Bodströmi sõnul ei saa nad püsse ka tulevikus, sest relvastatud valvurid suurendavad ohtu, et kokkupõrgetes hukkuvad inimesed või et kinnipeetavad ründavad valvureid ja võtavad neilt relvad ära.
Põgenemiskatsete vastu võideldakse Rootsi vanglates sellega, et ohtlikke kurjategijaid sõidutatake vanglast vanglasse, et nad ei saaks omavahel sidemeid luua ega salaplaane sepitseda.
Üks julgeolekuabinõusid oleks ka see, kui vangide õuesviibimise ajad oleksid iga päev erinevad. Nii oligi Rootsi vanglates kuni 1993. aastani. Kuid siis leidis Euroopa Nõukogu piinamisevastane komitee, et selline süsteem on ebahumaanne ja süsteemi muudeti, ütleb Kumla vangla direktori asetäitja Kenneth Gustafsson.
Ka kinnipeetute rotatsiooni pole enam lihtne korraldada, sest vanglad on seinast seinani täis ja ruumidest on nappus.
Justitsminister Bodströmi sõnul on Rootsi vangla maailmas unikaalne: vangid saavad õppida, töötada ja neile võimaldatakse kohtumisi lähedaste ja oma lastega. Eesmärgiks on, et vabanedes kohaneks endine kinnipeetu eluga vabaduses nii kiirelt kui võimalik.
Thomas Bodströmi sõnul peab kriminaalhooldus püüdlema selles suunas, et "elu vanglaseinte vahel sarnaneks võimalikult eluga vanglaseintest väljaspool".
Vangide õigusi tuleb piirata
Ühel Kumlast põgenenud vangidest oli seljale tätoveeritud sõnum "fuck the law". Rootsi suurima opositsioonipartei juhi Fredrik Reinfeldi sõnul näitab see ilmekalt , et on aeg vanglate seadust muuta, nagu ka suhtumist Rootsi kriminaalhooldusesse. "Nii ikka ei saa, et auto sõidab ukse ette ja vangid jalutavad tugevdatud valvega kinnipidamiskohtadest välja; et vangid tellivad mobiiltelefoni teel vangalsse narkootikume, mida saab vangla kioskist osta," ütleb Reinfeldt.
Hiljuti mõisteti Rootsis narkokuriteos süüdi juba vangis istuv narkokurjategija, kes oli jätkanud narkoäri vangla seinte vahelt. Ta tellis kinnipidamiskohta smugeldatud mobiiltelefoni teel Eestist amfetamiini, millega tema kaaslased väljaspool vanglaseinu edasi äritsesid.
Reinfeldt nõuab uue kinnipidamiskoha ehitamist Rootsis, mille juurde kuuluksid relvastatud valvurid. Rootsi kriminaalhooldus soovib aga hoopis kulutusi vähendada ja vanglate personali koondada. Kavas on kokkuhoiumeetmed vangla sisekorralduses. Rootsi vangid peavad edaspidi hakkama ise oma kambriseinu värvima, kambreid remontima, tapetseerima ja õues lehti riisuma. Kavas on vähendada puhkustel oleku päevaraha, maalt väljasaatmist ootavad vangid peavad hakkama edaspidi kodumaale tagasisõidupileti jaoks raha koguma oma taskurahast ja kõigil vangidel tuleb osa oma arstiabist ise kinni maksta.
Ühe julgeolekumeetmena kaalutakse nii Rootsis kui ka Taanis vangide jõusaalitreeningute piiramist. "Kriminaalhoolduse sildi all ei tohi me kasvatada muskelmonstrumeid, kes muutuvad järjest ohtlikumaks nii personalile, üksteisele kui kogu ühiskonnale," ütles Taani vanglate ametiühingu juhataja Carsten Pedersen lehele Berlingske Tidene.
Rootsi kriminaalhoolduse julgeolekuülem Crister Isaksson hoiatab, et mitmekümnekiloseid kange, kettaid ja muud jõusaalisisutust võivad narkouimas vangid kasutada relvana. Samas möönab ta, et paljudele kinnipeetavatele on jõutreening hea moodus agressiivsusest vabaneda. "Pikale metsajooksule ei saa ju vange lubada," ütleb ta.
* * *
18. jaanuaril Kumlast plehku pannud kurjategijad saadi nelja päeva pärast kätte Põhja-Rootsi linnast Örnsköldsvikist. Kinnipidamiskohast põgenemine ei ole Rootsis kuritegu. Karistuseks võidakse mõneks ajaks keelata külastused ja telefoni kasutamine, samuti piekendada karistusaega redus oldud päevade võrra.
Igal aastal põgeneb Rootsis ca 40 vangi. Praegu on jooksus 135 isikut.
Põgenemismeistrina on Rootsi kriminaalajalukku läinud Rumeenia päritolu Ioan Ursut, kes kandis karistust tapmiste ja röövimiste eest nii Itaalias kui ka Rootsis. Tal õnnestus Rootsi kinnipidamiskohtadest põgeneda kokku neljal korral, neist kahel korral tugevdatud valvega kinnipidamiskohtadest. Näiteks 1989. aastal määris ta end margariiniga sisse ja puges läbi 17x49 sentimeetrise Halli vangla õhutusava. Kõikidel kordadel ta tabati.
Eestlane Gennadi Kirves: "Rootsi türmis oli hää istuda."
Head elu Rootsi vanglas meenutab eestlane Gennadi Kirves, kes kaks aastat tagasi tuli Tallinnast laevaga Stockholmi, lõi sadama lähedal haamriga pähe ühele Rootsi pensionärile ja oli õnnelik, et talle määrati kaheksa aastat vabadusekaotust. Sattuda Rootsi vanglasse oligi olnud tema reisi eesmärk.
Kuid ohvri omaste survel saatis Rootsi "haamrimehe", nagu teda Rootsi pressis kutsutakse, aasta pärast tagasi Eesti vanglasse. Ei aidanud, et Gennadi kõigest väest vastu ajas, rääkis inimõigustest, kord koguni kambri põlema pani ja kord jälle nälgis 22 päeva.
"Rootsi vanglas oli hea, seal pesti su pesu ära, mitte nii nagu siin - pese ise. Rootsis oli igaühel raadio ja televiisor kambris, kontaktisik astus mitu korda päevas sisse ja küsis, kas midagi ehk vaja pole," võrdles ta hiljuti Rootsi TV3-le antud usutluses nukralt Rootsi vanglat ja praegust uut Tartu vanglat.
