Siis pidi Üllest saama ajaloolane... kuni selle soovi kustutas Tartus ajalugu tudeeriv õde. Pettumus oli suur, kui vanema õe jutust selgus, et ülikoolis tuleb tegelda peamiselt NLKP ajalooga.         

Oli keskkooli lõpueksamiteks valmistumise kevad. Ülle, kes pidi sooritama eksami oma lemmikaines ajaloos, esitas ajalooõpetajast direktorile paraja pähkli. Ta oli võtnud endale pähe, et ta peab saama teada,  m i l l e s  seisneb kommunismi põhiolemus ("Ma tõesti tahtsin seda teada!" hüüatab Ülle ka rohkem kui 20 aastat hiljem.) Ja seda ta õpetajalt ka pinnis... kuni pinnis endale koolilõpu iseloomustusele sõnapaari "Poliitiliselt ebaküps". 

Seesama sõnapaar jäigi mõneks ajaks Üllet iseloomustama. Sest ka varem - kui teised klassikaaslased üheskoos komsomoli astusid -, "olin mina, ma arvan, kodus haige".     

Tervelt kolmel korral ei õnnestunud keskkooli lõputunnistuse muidu kenade hinnetega välja teeninud tüdrukul Tallinna kunstiinstituuti sisse saada.

* * *

Praegu on Ülle Suurhans-Pohjanheimol juhtida omanimeline moemaja. Üks neist ateljeedest, mis riigi aasta tähtsaima seltskonnaürituse eel tihedalt proove täis kirjutatud. Räägitakse, et see on presidendi vastuvõtu seltskonnale üks põhikohti, kust tellitakse õhtutualetid. Pohjanheimo ise jääb diskreetseks: "No jaa, ikka tellitakse, veebruaris on selline aeg, kus on alati palju tööd olnud."

Väikese Eesti ja kõrgete hindade kiuste on Pohjanheimol õnnestunud kasvatada endale truu püsiklientuur. Tema kliendid on suures jaos inimesed, kes oma põhivajaduste katmisele iga päev mõtlema ei pea. Kes on kas ise juhtivatel kohtadel. Või poliitikud. Või teised avaliku elu tegelased. Või nende abikaasad.

Ameerika disainerid usuvad, et moemaja peab asuma peatänaval. Pohjanheimo moemaja täidab seda nõuet kui mitte saja-, siis vähemalt üheksakümneprotsendiliselt. Maja asub Tallinna vanalinnas - suurel osal tema klientidest on tõenäoliselt siia asja üsna tihti.

Ma ei tea, kas Eestis on teisi moekunstnikke, kellele makstakse selle eest, et nad sõidaksid ise lennukiga kohale - näiteks Austriasse Anneli Peebo kleidiproovi. Või kelle töö oleks nii palju esindatud Soome vabariigi aastapäeva vastuvõtul. Või kes oleksid teinud kleite ka Rootsi printsessile. Ja Peterburi äriinimestele. Ilmselt mitte.

Kuna Pohjanheimo pole endale suurt reklaami teinud, siis on info levinud peamiselt tutvuste kaudu. Soomes ilmselt ka tema soomlasest abikaasa ja kunagise sealse assistenditöö kaudu. Ning ilmselt olematu reklaami tõttu on teda peetud ka pisut "müstiliseks memmeks", nagu ütleb noor moekunstnik.  

* * *

Reede ennelõuna. Nädalalõppu sisse juhatav päev on ootamatult vaikne, vanalinn justkui magaks alles.

Ainult üksik auto põriseb uniselt Harju tänaval ja teine vajub aeglaselt Rüütli tänava mäest alla. Kujutan ette, kuidas Pohjanheimo moemaja (varem asus selles majas Katrin Kuldma moemaja) ümbritsev rahu uksekella helina järel puruneb. Kuidas Pohjanheimo 15 õmblejat teevad juba mõnda aega ületunde ning käivad väsinud nägudega ülemuselt nõu küsimas. Ning kuidas moemaja naisjuht tüütule ajakirjanikule parimal juhul kiiruga ühe pooltunni pühendab.

Aga ei, rahu püsib. Kohviautomaat hakkab külalise saabudes rõõmsalt surisema ja peagi aurab tassis toretsev cappucino. Raadiost kostab tuvastamatu meeleolumuusika ja kallid kangad ripuvad telgedel liikumatult, nagu poleks juba tükk aega keegi nende vastu suuremat huvi tundnudki.   

Ainult aeg-ajalt lõhuvad vaikse äraolemise ruttavad sammud pea kohal, teise korruse puupõrandal. 

Pohjanheimo seda ei kuule. Kui täis hakkab saama kolmas vestlustund, nõksutab ta endiselt rahulikult jalga üle põlve ja räägib, kuidas kliendid ("just kliendid persoonidena"), on talle olulisemad kui ta ise. Ta on riietunud tagasihoidlikku musta pulloveri ja halli seelikusse ning kannab pika säärega musti saapaid. "Noh ja mida sa ka räägid kogu aeg!" - nii ütleb ta selle kohta, miks ta on üritanud üldiselt tahaplaanile jääda. Vaatamata ta enda tagasihoildikule stiilile on tema lemmikkliendid need, kes julgevad erineda, ja erinevaid asju proovida.  

Sellest, et vestlus on kestnud tunde, annab nüüd juba aimu ka õmblejate üha sagenev kogunemine alla õue (sees tundub kehtivat suitsetamiskeeld). Ja aeg-ajalt trambib jälle keegi kiiruga lae peal.

* * *

Kergetööstustehnikumis õnnestus Pohjanheimol jätkata "põhitõdede rikkumist", nagu ta ise ütleb. Mõnelgi korral kaunistas kursusetööd konksus "kaks". Pohjanheimol oli kogu aeg vaja ajada mingit oma rida.

Marve Rull, praegune Montoni disainer, Ülle kursuseõde: "Ülle puhul, oi jumal! Ei mingit tagasihoidlikkust! Tema oli kindla meelega, sihikindel tüdruk."

"Meil oli tehnikumis tüdrukutest koosnev tuumik. Mida Ülle ütles, seda me tegime. Kuhu Ülle tahtis minna - sinna mindi!

Ükskord oli meil vaja sisse saada Pirital Regati baari. Kellelgi ei õnnestunud. Siis proovis Ülle - tuli tagasi ja vedas kõik sisse. Tema läheb rinnaga, ründab. Ja saab, mis tahab."  

Kas see on pelgalt tunne, et Ülle Suurhans-Pohjanheimo on ajanud teistest Eesti moekunstnikest erinevat rida ka oma moemajaga?

Arne Niit: "Väikse Eesti klientuuriga suurt ateljeed muidugi üleval ei pea. Peab õmblema ka põhjanaabritele. Või teine variant - peab küsima VÄGA kallist hinda."

Pohjanheimo puhul räägitakse mingist teisest level´ist ("Tema level´i peal ongi vist ainult veel Tiina Talumees ja Kai Saar.") 

Kui kunagi sai ostetud Soomes teenitud markade eest õmblusmasinad, räägib Pohjanheimo lõbustatult, siis nüüd "ei liigutaks ma sellise raha eest enam lillegi!".

Erinevalt teistest moekunstnikest Pohjanheimot kangamessidel ei kohta (Niit: "Messidel ta ei käi - Pariisis pole mina teda kunagi näinud."). Tal on sidemed tehaste endiga ning ta toob kangad otse tehastest. Nende seas on ka eksperimentaalkangaid, mis tootmisse jõuda ei pruugigi. Erilist kangavalikut kohapeal peetakse ka üheks Pohjanheimo maja plussiks. 

Krooniaja algus. Esimest korda hakati Eestisse tooma Rootsist fantastilisi kangaid. Tolle aja kohta olid need äärmiselt kallid.  Pohjanheimo: "500 krooni oli siis ikka väga suur palk - ja kanga meeter maksis umbes sama palju. Aga kliente selle jaoks kuidagi ikkagi leidus. Ja selline väga ilus silmatorkav kangas oli, millest me tegime ühele kliendile kostüümi. Sellele prouale oli ikka väga oluline, et tema üksi selles kostüümis oleks. Mina olin kanga maaletoojaga veel rääkinud: ei, keegi teine pole seda ostnud.

Ja siis tuli esimene Chippendalesi Tallinna-kontsert. Ja neljal (!!!) naisel oli selline kostüüm seljas! Samast kangast. Ja skandaal järgmine päev oli metsik!" 

Seda, kangatõe rikkumist, pole pärast Chippendalesi juhtumit enam ette tulnud.

Moekunstniku kohtuasi

* Maksupettuste uurimise keskuse (MUK) süüdistuse järgi esitas Ülle Pohjanheimo OÜ Eespert juhatuse liikmena 1997. aasta jaanuarist järgmise aasta septembrini valeandmeid sisaldavaid käibedeklaratsioone. Süüdistuse kohasel peteti selle tagajärjel maksuametilt välja 782 815 krooni. Kohtuasi on siiani pooleli.

* Moekunstniku abikaasa Hannu-Tapani Pohjanheimo võltsis MUKi süüdistuse järgi OÜ Eespert juhatuse liikmena 1997. aasta oktoobrist kuni 1998. aasta septembrini dokumente ja koostas valeandmeid sisaldavaid käibedeklaratsioone. Selline tegevus võimaldas teisel isikul petta maksuametilt välja 58 863 krooni.

* Kumbki Pohjanheimo ei tunnistanud BNSi teatel kriminaalasja eeluurimisel oma süüd.

* Esmaspäeval lükati kohtuprotsess edasi kevadele. Ülle Suurhans-Pohjanheimo ütleb, et süüdistused ei ole seotud ainult "tollase seadusandlusega", vaid ka "partneri liigse usaldamisega".