Kahe päeva jooksul uurisin rahvasaadikutelt, mida nad teavad sellisest keemilisest ühendist nagu divesinikmonooksiidist (DVO). See on tavaline vesi. H20, kaks vesiniku ja üks hapniku aatom, siit ka nimetus. Värvusetu, lõhnatu, kõige levinum aine maakeral. Ometi arvas mitu riigikogulast pärast meie jutuajamist, et suudab selle keelustamise riigikogus läbi suruda.

Saatsin kirju, helistasin, neljapäeva pärastlõunal tegin üllatusvisiidi riigikogusse. Eeldasin, et vähemalt ühel saadikul kümnest läheb "plaat mängima" ja ta hakkab rääkima asjast, millest tegelikult midagi ei tea.

Nali naljaks. Tegelikult andis katse lausa ehmatava tulemuse. Piisab soravast legendist, mõnest üllatavast faktist ja pisukesest veenmisoskusest, et poliitik ära rääkida. Nii mõnigi on valmis alla kirjutama ka siis, kui mõte ise tundub hullumeelne. Nii selgus, et mitu riigikogulast on valmis täiesti tõsimeeli kaaluma vee tarbimise keeldu.