“Kuigi alates erastamisest on selts teinud koostööd kõigi nelja olulisema erakonnaga (Res Publica, Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit), kelle esindajad kuuluvad tõenäoliselt ka tulevikus Tallinna linnavalitsusse ja linnavolikogusse, ei või olla kindel, et seltsil õnnestub oma häid suhteid Tallinna linnaga tulevikus säilitada või et neid suhteid ei mõjuta tulevikus valitsuse ebastabiilsus,” märgib ettevõtte juhtkond.

Tallinna Vesi hoiatab, et linn võib tülli minna teise suuromanikuga, kelleks on Briti firma United Utilities. “Tallinna linna ja United Utilitise huvid ei pruugi omavahel kokku langeda. Samuti ei pruugi nende huvid kokku langeda seltsi enese huvidega.”

Poliitilised mängude tõttu ei pruugi linn näiteks kinnitada kokkulepitud tulevasi hinnatõuse.

2. Emissiooniprospekt toob eraldi riskina välja lennuliikluse, sest firma toodab vett Ülemiste järvest, mille kaldal asuvad nii veepuhastusjaam kui Tallinna lennujaam. “Lennujaamas hoitakse ohtlikke aineid, näiteks lennukikütust, määrdeõli ja jäätumisvastaseid vedelikke. Peale selle tõusevad lennukid õhku ja maanduvad vahetevahel otse üle järve. Seega ei või olla kindel, et Ülemiste järve vesi ei või otseselt reostuda näiteks juhul, kui järve maandub lennuk või sinna lastakse lennukikütust. Ülemiste veepuhastusjaama tegevus oleks halvatud ka siis, kui lennuk peaks kukkuma jaama peale.”

Õnneks on need riskid märksa vähemtõenäolisemad kui poliitilised jamad.

3. Pisitilluke oht peitub isegi lindudes. Nimelt puhastab firma heitvett Paljassaares. Puhastusjaama lähedale rajatakse aga luikede, partide ja muude lindude kaitseala. Kui jaama tegevus häirib linde, võidakse äritegevusele kehtestada piirangud.

Puhastatud heitvesi juhitakse Paljassaarest suure toru kaudu kolme kilomeetri kaugusel rannikust sügavale merre. Iga päev puhastab firma keskmiselt 140 000 kuupmeetrit heitvett.

Heitvee merre laskmise eest peaks firma tasuma saastetasu. Riik ei nõua aga tasu, sest Tallinna Vesi lubas investeerida puhastusseadmete arengusse. Kui tuleva aasta juunis peaks aga selgum, et merre lastava veevoo lämmastikusisaldus ületab riigiga kokkulepitud taset, peab firma kogu maksmata saastetasu tagantjärele ära maksma.

4. Tõsine asi on lekked. Ligi viiendik Tallinna Vee toodangust läheb kaotsi. Veekao suuruse leidmiseks lahutatakse toodetud veehulgast maha:

· müüdud vee hulk,

· tulekustutuseks kasutatud vee hulk,

· ebaseaduslikult kasutatud vee hulk (firma enda hinnagu järgi)

· veetrasside ja kanalisatsiooni pesemiseks kasutatud vee hulk (firma enda hinnagu järgi).

Veekaod on õnneks aasta-aastalt kahanenud. Veel nelja aasta eest kadus 32 protsenti ehk ligi kolmandik toodangust. Mullu vaid 21 protsenti.

Möödunud aastal tootis firma keskmiselt 62 400 tonni pinnavett päevas. Ülemiste veepuhatusjaama võimsus on aga 123 000 kuupmeetrit päevas, mis on ligi kaks korda enam. Seega on Tallinna Veel võimalus oluliselt oma müüki tõsta.

Eeskätt tähendab see Tallinna ümbruse veega varustamist, sest tööstus kolib praegu linnast välja. Samuti kerkivad linnalähedastesse valdadesse uued elamurajoonid.

2004. aastal varustas firma veega enam kui 400 000 inimest, mis moodustab üle 99 protsendi Tallinna elanikkonnast.

5. Möödunud suve paduvihmad kahandasid firma müüki, sest kliendid ei vajanud kastmiseks nii palju vett nagu tavaliselt.

Suurte sadude tõttu pidi firma osa heitvetest ilma puhastamata merre laskma, sest kanalisatsioonivõrk ja Paljassaare veepuhastusjaam ei suutnud kogu vee hulka vastu võtta.

Üleujutuse vältimiseks avas lasi firma otse merre ka osa Ülemiste järve veest.        

6. Viimased kolm aastat järjest on Tallinna Vesi maksnud üha suuremaid dividende.  Firma juhtkond eeldab, et tulevikus kasutatakse omanikutulu jaotamisel samasuguseid põhimõtteid nagu praegu.

aasta

dividendideks

2002

45 mln kr

2003

75 mln kr

2004

112 mln kr

7. Tallinna Vesi on ainus börsifirma, mille juhatus koosneb täielikult välismaalastest. Tegevdirektor Robert John Gallienne on britt, tootmisdirektor Roch Jean Guy Antoine Cheroux prantslane ja finantsdirektor Ian John Alexander Plenderleith samuti britt.

Kõik kolm pani paika suuromanik United Utilities. Temal on aktsionäride vahelise lepingu kohaselt ka juhatuse nimetamise õigus. Tallinna linn saab protestid vaid juhul, kui juhatuse liikme kandidaatidel pole piisavat oskuste taset ja kogemusi.