Pahatihti algavad lehelood huvitavatest persoonidest teadaandega, kus ajakirjanik inimesega kohtus ja mida söödi. No palun! Suren Gazarjan (39) ootas kohtumist ajakirjanikuga Solarise keskuse allkorrusel. Keskmisest väiksemat kasvu, tasapisi kiilanevale mehele pole ootamine võõras. Tõenäoliselt peab ta ootama veel mitu aastat, et koju saada. Keskkonnaaktivist Gazarjan on nimelt üks Eestis varjupaiga leidnud Vene opositsionääridest. Kodumaal ootaks Sotši olümpia vastu võidelnud meest väidetava tapmiskatse pärast vanglakaristus.

Suren, kas te igatsete Venemaad?

Raske küsimus. Muidugi ma igatsen perekonda ja kodu, kuid ma ei igatse vene riiki. Ma ei tundnud end seal riigis enam turvaliselt ja nii tuligi mul vastamisi seista valikuga – tõenäoline vanglakaristus või lahkumine. Ma igatsen loodust ja sõpru, aga mida ma parata saan, et ma neid ei näe. Ma igatsen vene keelt ja suhtlust venelastega. Siin on küll palju venekeelseid inimesi, kuid nad ei mõista Venemaa probleeme. Nad vaatavad Venemaa telekanaleid ja see on nende ainus infoallikas. Ma arvan, et Eesti venelastel on mugav elu – nad ei pruugi olla kõige rikkamad, aga riigiteenused toimivad ja seetõttu on neil siin lihtsam.

« Avalehele 76 Kommentaari