ITAALIA KVALITEET: Beretta, millesarnase politsei varsti Toomas Annusel loovutada palub. Foto: Ingmar Muusikus

On 27. märtsi hilisõhtu. Tallinna piiril inimtühjas bensiinijaamas peatub hallikas Opel, pakiruumis 80 000 euroga.

Sellise rahahunniku eest võiks soetada vähemalt viis soliidset pereautot või korteri Tallinna kesklinna. Kuid politseiagent Raivo (nimi muudetud) ei soovi osta korterit ega autot. Teda huvitavad hoopis mõnuained.

Kümmekonna minuti pärast peaks helisema telefon. Tundmatu narkoärikas peaks talle teada andma, kuhu edasi liikuda. Kokkulepitu järgi on plaanis narkotehing, jutt käib 20 kilost amfetamiinist. Aga kõnet sel õhtul ei tule.

Mõni minut pärast kümmet pargib Opeli taha hoopis imepisike Peugeot. Kilukarbi mõõtu autost väljub kolm jässakat meest, kõik üleni musta riietatud. Nad piiravad Raivo ümber, vehivad närviliselt kätega ja nõuavad, et ta autouksed avaks. Üks meestest võtab taskust püstoli.

„Kes need on?“ karjub Raivo kõrvalistujale ja vajutab gaasipedaali põhja.

„Ma ei tea!“

Opel kihutab kummivilina saatel tanklast välja. Peugeot võtab talle sappa. Sellest algab üks narkopolitsei eriüksuse meeldejäävamaid tagaajamisi öises Tallinnas.

Millega kihutamine lõppes ja kuidas kirjeldab oma ohtlikku tööd politsei salajane kaastöötaja, loe juba homsest Eesti Ekspressist.