Erinevalt majapidamiste arvust ei ole põllumajandusmaa vähenenud. 2007. aastal oli põllumajandusmaad koos hooldatava püsirohumaaga 906 800 hektarit. Ligi pool kasutatavast põllumajandusmaast oli rendimaa. Ühe põllumajandusliku majapidamise valduses oli keskmiselt 39 hektarit põllumajandusmaad, mis oli 30% rohkem kui kaks aastat tagasi. Seega on aastatel 2005-2007 jätkunud maade ümberjaotus erineva suurusega majapidamiste vahel. Väikeste ja keskmiste majapidamiste põllumajandusmaa on vähenenud keskmiselt 13 000 hektari võrra. Enamik põllumajandusmaast kuulub suurtele majapidamistele. Nende valduses oli 2007. aastal 77% kogu põllumajandusmaast ehk 91 000 hektarit rohkem kui kaks aastat tagasi. Keskmiselt oli suure majapidamise valduses 270 hektarit põllumajandusmaad.

Loomakasvatusega tegelevate majapidamiste arv oli mullu võrreldes 2005. aastaga vähenenud neljandiku. Samal ajal oli veiste arv vähenenud ainult 3%. Tunduvalt oli suurenenud loomade ja lindude keskmine arv majapidamises ja tõusnud suurte majapidamiste osatähtsus loomakasvatuses. Ühes majapidamises oli keskmiselt 34 veist, 34 lammast, 5 kitse, 128 siga ja 207 kodulindu. 71% piimakarjast peeti majapidamistes, kus oli 100 või rohkem piimalehma (2005. aastal 68%). Sigadest kasvatati 90% majapidamistes, kus oli 1000 või rohkem siga ja kodulindudest 92% majapidamistes, kus oli 1000 või rohkem lindu (2005. aastal vastavalt 86% ja 89%).

Hinnangud põhinevad põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel, mida statistikaorganisatsioonid korraldavad harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Statistikaamet on uuringut korraldanud 2001., 2003., 2005. ja 2007. aastal. 2007. aasta uuring on korraldatud Euroopa Liidu rahaabiga. Uuringu metoodika kohaselt on põllumajanduslik majapidamine üksus, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus põllumajandussaadusi toodetakse põhiliselt müügiks. Alates 2007. aastast arvatakse kasutatava põllumajandusmaa hulka ka hoolduse eesmärgil niidetav rohumaa, mille eest saadakse üldpindalatoetust.