Pommüllatus Kadrioru kunstimuuseumist
Kadrioru kunstimuuseumi kogus on puutahvlile maalitud õlimaal, mis pälvib üha suuremat rahvusvahelist tähelepanu.
Kas 91 x 150 cm suurune "Rahavahetajate ja kaubitsejate väljaajamine templist" on loodud Madalmaade kuulsa ja müstilise meistri Hieronymos Boschi (u 1450-1516) eluajal? Oli siin mängus meistri enda käsi?
Kadrioru muuseumi algatusel loodi nendele küsimustele vastamiseks rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu kuuluvad maailma parimad Boschi loomingu tundjad ja restauraatorid. Siin sündinud mõte oli nii hea, et keegi ei ütelnud ei.
Lisaks maalile Kadriorus on maailmas teada veel kolm sarnast maali umbes samast ajast. Üks asub Taani Riiklikus Kuns ti muuseumis Kopenhaagenis, teine Kelvingrove'i palees Glasgow's ja kolmas, seni erakogus Hispaanias olnud maal tuleb detsembris müüki Sotheby'se oksjonil Londonis. Kes ja millal on need kolm maalinud, seegi peaks nüüd selguma.
Aardeleid Venemaalt
Kuidas niisugune šedööver Eestisse sattus? Ikka Venemaalt. Ja tänada selle eest tuleb sõjaeelset Eesti kunstimuuseumi direktorit Peeter Tauki, kes kunstikoguja Johannes Mikkeli andmeil pidas tsaari ajal Peterburis apteeki. Venemaal elades soetas Tauk suure maalikogu, mis revolutsiooni pööristes õnneks kaduma ei läinud. Pärast Eesti iseseisvumist sai temast Eesti konsul Peterburis, mis ilmselt kogu päästiski.
"Tal oli 320 maali ja nende seas väga väärtuslikke. Paljud maalid jäid Peterburi, kui konsulaat likvideeriti. Ta ei saanud neid maale ära tuua ja saatis need Eesti saatkonda Moskvasse. Seal olid need kaua aega seinal," jutustas Mikkel. Mitmed Taugile kuulunud maalid jõudsid hiljem ka Mikkeli kogusse, tema enda arvates kaheksa-üheksa tükki.
Osa töid sattus isegi Rootsi.
Nende maalide hulgas, mis 1955. aastal saadeti endisest Eesti saatkonnast Moskvas siia kunstimuuseumile, oli ka "Rahavahetajate ja kaubitsejate väljaajamine templist" - väärtuslikem Taugi kogu maal, mis praegu Eestis asub.
Šedöövri omaniku Peeter Taugi käsi hästi ei käinud. Juunis 1941 ta vahistati ja küüditati Siberisse.
Rahaahnuse piitsutamine
Kuigi Boschi ringi maal " Rahavahetajate ja kaubitsejate väljaajamine templist" Kristusega keskplaanil viitab Uuele Testa mendile - "Ärge tehke minu Isa koda kaubakojaks!" -, on pildile peidetud palju muud ki. Näiteks templist paremal kõrgub ebajumalakuju ehk iidol, mis sümboliseerib ka inimlikku nõrkust kummardada teist inimest. Siinkohal meenub kohe Tallinna linn, mis valimiste eel kubiseb ebajumalate kujutistest. Ja kõnekas stseen šarlatanist, kes lihtsameelseid inimesi ravib. Kõiksugu imearste ja posijaid on tänapäevalgi Eesti täis. Karistada saavad needki, kes on end seda ravitsemise vaatemängu vaatama unustanud. Ühe pealtvaataja taskus on juba vargapoisi käsi.
Ja kas ümber templi toimuv vilgas sagimine, kus kõik äritsevad ja sõlmivad ostu-müügi tehinguid, ei peegelda mitte ka Eestit? Seda Eestit, kus vahendajad ja äritsejad on au sees.
Maalil kohtab samuti omaaegseid Madalmaade vanasõnu ja kõnekäände, mida pole aga enam kerge mõista. "Hani oma rahast ilma jäänud mehe kotis tähendab midagi sarnast kui eestikeelne ütlus "kedagi haneks tõmbama"," arvab rahvusvahelise Boschi-projekti koordinaator Greta Koppel Kadrioru kunstimuuseumist.
Maali "Rahavahetajate ja kaubitsejate väljaajamine templist" sõnumi on Koppel sõnastanud järgmiselt: inimesed, kes kummardavad maise elu väärtusi (mammonat), ei teeni mitte Jumalat, vaid ebajumalat - saatanat. Lihtsustatult öeldes: raha pole elus kõige tähtsam.
Sajandi kunstisündmus
Kadrioru kunstimuuseumil on õnnestunud käivitada projekt, mis on siinse kunstielu sajandi tähtsündmusi. Maalidega töötavad ka Riiklik Kunstimuuseum Kopenhaagenis, Glasgow' muuseumid, Glasgow' ülikool, Kuninglik Kaunite Kunstide Muuseum Antwerpenis ja Hollandi Riiklik Kunstiajaloo Arhiiv Haagis.
Kõigile neljale maalile tehakse infra puna-, röntgenkiirte ja dendrokronoloogilised uuringud, samuti värvi- ja lakianalüüsid. Seda tööd juhib üks tunnusta tumaid maalikonservaatoreid maailmas dr Jørgen Wadum Kopenhaagenist - mees, kes ennistas Vermeeri ikoonilise maali "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" (1665). Sama nimekas on ka Boschi uuri ja kunstiajaloolane dr Paul Vandenbroeck Antwerpenist. Loo teeb põnevamaks seegi, et uue teooria järgi oli tegelikult kaks Hieronymos Boschi. Bosch vanem, kes suri varakult, ja tema poeg, kes maalis mitu seni isale omistatud teost. Nende seas ka käesoleva maali algvariandi.
Uurimistöö päädib esindusliku rändnäitusega Kopenhaagenis, Tallinnas, Antwerpenis ja Glasgow's ajavahemikus juuni 2011 kuni oktoober 2012. Tallinnas Kadrioru kunstimuuseumis on kõik neli maali eksponeeritud novembrist 2011 kuni märtsini 2012. Märtsis toimub Tallinnas ka rahvusvaheline Boschi konverents.
