Järgmisel päeval demonstreerisid poolakad oma oskusi rahvale. Kell veerand seitse, pool tundi enne etenduse lõppu tõusid õhku kaks kogenud lendurit Roland Kalpas ja Zbigniew Olenski.

Rahvas, pead kuklas, vaatas seda hinge kinni pidades pealt. Mõlema lenduri vigurlend oli kestnud juba õige kaua, kui Kalpas hakkas laskuma ja maandus. Olenski aga jäi veel üles ning näis, et ta tahab teha veel ühe, lõputriki.

Äkki kõlas tugev laksatus ning Olenski ühes oma lennukiga oli kadunud. Vaid veesammas tähistas kukkumiskohta. Hetk hiljem kerkisid veepinnale lennuki kummirattad. Rahva hulgast käis kahin läbi.

„Läbi!“

„See mees on surnud!“