Porkka toob maale Soome kogemust
Sampo panga nõukogu esimees Martti Juhani Porkka (50) on põlissoomlane. See tähendab, et tal on kesamökki ehk suvila. Ja tema hobid on kesamökkeily ehk suvilas istumine ning purjetamine.
Sampo Towerist – oma pilvelõhkujast Tallinna kesklinnas – ta ei unista. ”See ei ole Sampo imago. Me tahame olla klientidega samal tasandil ja olla pikaajaline kindel partner”.
Küll tahab ta ära kasutada Sampo pikaajalised kogemused säästutoodete alal Soomes.
Kaksiklinn Tallinn-Helsingi on juba sündinud, usub ta. Päevas on 64 erinevat võimalust sõita Helsingist Tallinna. See on lihtsam, kui jõuda Helsingist oma suvilasse turu lähedal.
Panganduses ja kindlustuses ei tunnista Porkka Soome ja Eesti ärikultuuride vahet. ”Inimesed on erinevad, aga rahanduskultuur peab olema Euroopalik.”
Ja keegi ei suuda tulevikku ennustada. Kas näiteks Nordea ühineb ABN Amroga, on võimatu öelda.
Tere tulemast korporatiivsesse Soome
Sampo on vana Soome kindlustusfirma. Sampo investeerimisajalugu on suuresti Soome majandusajalugu. See on näide, kuidas elanikkonna säästudega on üles ehitatud konkurentsivõimeline majandus.
2001 ühines Sampo Leonia pangaga (endine Postipankki). Sampo-Leonia nimi asendati kiiresti Sampoga. Ja kogu seda asja suunas investeerimispank Mandatum. Viimase juhist Björn Wahlroosist (50) sai ka uue rahandusgrupi boss.
”Jouko Leskineni lahkumine ja Wahlroosi tulek direktorite nõukogu esimehe kohale tähendas ka põlvkondade vahetust grupis,” räägib Porkka. Leskinen oli tööstusjuht, aga Wahlroos on pankur, kes aastal 1993 asutas investeerimispanga Mandatum.
Panganduspoolt juhib grupis Mika Ihamuotila (38), kelle onu on Soome legendaarne tööstusjuht Jaakko Ihamuotila.
Loomulikult leiame Sampo direktorite nõukogust ka Soome Wallenbergide võsu Georg Ehrnroothi, kes lisaks istub Sampo aastaraamatu andmetel ka Rautaruukki, Nokia, Wärtsila, Karl Fazeri ja Sandviki kontsernide juhtkonnas.
Kuna Sampo rahaga on üles ehitatud suur osa Soome tööstusest, on Sampo ka enamiku Soome suurettevõte omanikeringis. Nii istuvad Sampo inimesed kõigis Soome suurfirmade juhatustes alates Outokumpu OYst Stora-Ensoni. Seda nimetakse korporatiivseks Soomeks.
Huvi pensionireformi vastu
“Meie turuosa Eesti panganduses on alla 10 protsendi ja me tahame seda suurendada. Turud suurenevad. Me tahame osa saada pensionireformi rahast,” räägib Porkka. “See ei ole kerge ülesanne. Suurtel pankadel on väga tugev kliendibaas.”
Kuid Sampo rõhutab oma suuri ajaloolisi kogemusi . ”Meil on pensionikindlustuse alal saja-aastane kogemus,” ütleb Porkka. “Muidugi teeb otsuseid kohalik portfellijuht, kes saab kogu vajaliku oskusteabe Helsingist,” kinnitab Porkka. Ta ise on olnud investeerimise juures 20 aastat.
“Meie otsime sünergiat Helsingiga,” rõhutab panga juhatuse esimees Härmo Värk.
Sampo on üks paljudest täna aktiveerunud rahandusgruppidest Eestis, kes tahavad saada osa pensionireformi võimalustest. Üks pressikonverents järgeneb teisele. Äsja teatas Seesam Varahalduse AS, et tema koostööpartnerite hulka kuulub 1824. a asutatud ABN-Amro Bank.
Eesti Ühispank on rõhutanud oma partneri ja omaniku SEB kogemust ja rahvusvahelist võrgustikku. Hansapank rõhutab, et lisaks Rootsi kogemusele on nad suured tegijad ka Balti turul ja teavad, mis siin juhtub. Lisaks on turul saada Trigoni ja suure Saksa kindlustusfirma Ergo ühiskogemus. Eesti kliendil on seega valida pikaajalise Soome, Rootsi, Saksamaa ja Euroopa kogemuse vahel. Võimatu on vastata, kes on parim. Tähtis on liituda.
Hoolitsev riik
Keegi ei saa öelda, et riigisad ei mõtleks tavalisele inimesele. Kogu aeg mõtlevad. 90ndate alguses müüdi inimestele odava hinnaga nende korterid. 2002 pakutakse võimalust teenida pensionipõlveks väike varandus. Näiteks täna 35aastane inimene saab 7660kroonise netopalga puhul pensionipõlveks kokku 372 000 krooni suuruse kapitali, mis teeb tema kuu lisapensioniks 2170 krooni, näitab hanza.net.
Põhimõtteliselt võite välja arvutada, palju teil pensionipõlves veel raha puudu jääb. 7660kroonise netopalgaga tekkinud harjumustega 1550 krooni riiklikku pensionit saades jääb teil iga kuu puudu 3050 krooni, teatab hanza.net. Sellest puuduvast katab teine sammas ehk kohustuslik pensionikindlustus osa, ehk siis eelnimetatud 2170 krooni, ülejäänu tuleks niisiis tagada vabatahtliku pensionikindlustusega.
Kui aga tahate arvutada oma pensioni optimistliku kalkulaatoriga, siis kasutage Eesti Ühispanga võrgulehekülje teenuseid.
Esialgu tundub teine sammas, kaks pluss neli protsenti, riigiisade heateona. Kuid siin on taga ka ülestunnistus, et tänast riiklikku pensionisüsteemi tabab krahh. Asjas on ka ühiskonda korrale kutsuv alge. Makske, kodanikud, korralikult makse ja koguge endale ise pension! Inimesed, võtke oma saatus enda kätte!
Raha tagasi
Kolmekümne aastaga lubavad erinevad rahandusgrupid anda teile heas korras Mercedes-Benzi. Auto antakse teile siiski kätte jupikaupa, üks hammasratas kuus. Teie pärija võib saada summa kätte korraga ja peab selle pealt maksma 26 protsenti tulumaksu. Loomulikult tahab riik vastutasuks maksukuulekaid kodanikke.
Oma pensionikontole kogutud raha saate hakata kasutama vanaduspensioniikka jõudes – alates 63. eluaastast. Selleks tuleb sõlmida kindlustusseltsiga annuiteetleping, mille eest tasute oma osakute kogusummaga. Annuiteetlepingu alusel hakatakse teile tegema perioodilisi väljamakseid (näiteks kord kuus või kvartalis) võrdsetes summades kuni elu lõpuni.
Kui te garanteeritud perioodil ära surete, hakkab raha laekuma näiteks teie elukaaslase kontole. Tema mõistagi peab hakkama saadavalt summalt tulumaksu maksma.
Sampo visioon oli olla esimene täisteenindusega finatsgrupp Soomes. Ettevõtel on üle kahe miljoni jaekliendi ja 170 000 ettevõtet.
Sampo elukindlustuses on 82,2 miljardit krooni soomlaste sääste. Iga neljas soomlane on nende klient.
Sampo Varakindlustus asutati 1995 ja võttis üle Eesti Kindlustuse ning sai t35,5 protsendiga turuliidriks.
Sampo ostis 2000. aastal Optiva panga.
Sampo Elukindlustus alustas aastal 2000.
Sampo Asset Management alustas Eesti turul aastal 2001.
