Poroloonikuninga polsterdatud maandumine
Mida mõtleks ja ütleks Eesti avalikkus, kui näiteks Keskerakond suruks näiteks kommivabrikant Oliver Kruuda suursaadikukohale näiteks Leedus? Pealkirjad lehtedes oleksid kassisuurused. Kui aga sarnane diplomaatiline vangerdus toimub trajektooril Washington-Tallinn, pole selles midagi erilist.
USA suursaadikud pole ainult välisministeeriumi, vaid ka Valge Maja esindajad, kelle paneb ametisse president isiklikult. Saadikud jagunevad laias laastus kaheks: karjääridiplomaadid ja poliitilised. Kui karjääridiplomaat lahkub süsteemist "jalad ees", siis poliitilise diplomaadi käekäik sõltub tema panusest ja patrooni lahkusest ning saab tavaliselt otsa koos presidendi ametiajaga.
Tundub, nagu tulnuks Stanley Davis Phillipsi nimetamine järgmiseks suursaadikuks Tallinna nagu välk selgest taevast ka saatkonna pressipersonalile. Teisipäeva lõuna ajal ei osata Kentmanni tänaval nimetada isegi oma tulevase bossi sünnikuupäeva, rääkimata sellest, kuidas ta välja näeb. Pool päeva saab eksikombel uuritud Californias elava mehe tausta, kes pole mitte ainult tulevase saadiku nimekaim, vaid kuulub samanimelise pere firma juhtkonda.
Saadiku ametlik CV ja foto jõuavad Eestisse siis, kui Senat on presidendi valiku kinnitanud, mis võib juhtuda alles pärast jõule. Pressišeff Eric A. Johnsoni sõnum on napp - enne saatkond asja ei kommenteeri, samuti hoidub pressiga suhtlemisest tulevane suursaadik. Kas meediaembargo või rõõmupeo tõttu pärast (Eesti aja järgi ööl vastu teisipäeva toimunud) ametissenimetamist ei vasta kõnedele mr Phillipsi kontor.
Optimismi ei sisenda ka kontakt Phillipsi koduosariigi Põhja-Carolina pressiga. Tulevase Tema Ekstsellentsi nimi ei ütle leheneegritele hoobilt midagi. Mõningase tuhnimise järel leitakse aastatetagune foto, mille järgi valmis seda lugu ehtiv šarž. Vaid ajaleht Phillipsi kodulinnas, umbes 100 000 elanikuga High Pointis pani teisipäevasesse numbrisse viielauselise nupu kohaliku mehe edust.
Küünik ütleks, et suursaadiku post Tallinnas on peenraha, millega maailma vägevaim mees George Bush tasub oma võlgu. Nii ametist lahkuv suursaadik Aldona Wos kui ka tema järglane on Bushi presidendikampaania doonorid. Kui Wos korjas enne Tallinna lähetamist meie rahas 2,5 miljonit krooni, siis Phillips annetas Bushi kampaaniale eri aegadel kokku ligi 4 miljonit krooni.
Veel enam - näib, et selles poliitilises tasaarvelduses vastab meie kodukant ühele valimispiirkonnale USAs. Nimelt pärinevad nii Wos kui ka Phillips Põhja-Carolinast ja said vabariiklaste presidendikampaania rahastajatena kõrgeima ehk Rangeri tiitli, mida jagatakse vastavalt panusele (vt lisalugu). Seda korrelatsiooni kaadriotsustes rõhutab fakt, et ka USA suursaadikud Helsingis pärinevad Bushi rahastajate ridadest. Eelmine suursaadik Bonnie McElveen-Hunter isegi samast, suuruselt 11. osariigist Põhja-Carolinast.
Tuleval esmaspäeval Gloria restoranis oma lahkumisvastuvõttu pidav Wos tutvust omakandipoisi Phillipsiga ei afišeeri ja meil tuleb leppida pressile koostatud üldsõnalise avaldusega: "On tulnud aeg minna koju ja uuesti liituda oma perega." Kui 90ndate alguses olid USA saadikud Tallinnas karastunud diplomaatiahundid, siis nüüd on käes poliitiliste diplomaatide aeg. Võtkem seda komplimendina - ju on Washingtonist vaadates Eestist saanud igav Põhjala riik.
Eemalt vaadates unine tundub ka Phillipsi kodukant, kus esimesed valged asukad olid sakslastest immigrandid ja kveekerid. Tä ;nu tugevale tekstiili- ja mööblitööstusele on High Point võtnud endale pretensioonika tiitli "maailma mööblipealinn". Kaks korda aastas toimub seal maailma suurim mööblimess, mida väisab 150 000 inimest.
Just Phillipsite dünastia andis mehise tõuke High Pointi (mis ristiti omal ajal kohaliku raudteeliini kõrgeima punkti järgi) tõusule. Lokaalsesse eliiti tõstis perekonna papa Earl "Big Daddy" Phillips, kes oli 1940. aastatel High Pointi linnapea ja asutas hulga mööblitööstusega seotud kompaniisid. Selle eest nimetati ta USA mööblitööstuse Hall of Fame'i. Phillipsite pere ei tootnud siiski otseselt mööblit, vaid neis kasutatavat katteriiet, porolooni ja vedrusid.
Kui vennad kohaliku pressi andmetel pärast patriarhi surma päranduse pärast tülli pöörasid, läks Phillipsite impeerium pooleks nii, et noorem vend ja tulevane suursaadik Eestis sai tekstiili ning vahtkummi tootmise ja vanem vend kontserni finantsharu. Mõlema äri õitses, aga vanema venna käsi käis paremini. Kui Earl Phillips Jr müüs 90. aastate lõpus oma kompanii 170 miljoni dollari eest, siis väike vend teenis oma vabriku müügist samal ajal 50 miljonit dollarit.
Venna jälgedes on Dave Phillips rännanud ka poliitikadžunglis. Kui vanema venna poliitiline "ärkamine" toimus juba Ronald Reagani ajal, siis Dave, kes vahepeal rajas kodulinna muu hulgas hiiglasliku mööbliparadiisi, sai osariigi kaubandusministri portfelli 90ndate keskel.
Ehkki Phillips eksportis omal ajal tooteid ka endise N Liidu aladele, pole teada, te tal olnuks varem kokkupuuteid Eestiga. Küll aga peaks talle meeltmööda olema Eesti maksusüsteem, sest alles mullu saatis Phillips oma koduosariigi võtmetegelastele ringkirja, nõudes majanduskasvu pärssivate maksude alandamist.
Eestisse saabuv Dave Phillips on neljas suursaadik, kelle Bush on nimetanud Põhja-Carolinast. Kui esimesena valis ta saadiku Soome, siis järgmisena maandus suursaadiku polsterdatud toolil, akrediteerituna korraga seitsmesse Kariibi mere riiki, Earl Phillips Jr, kes korjas Bushi kampaania jaoks kolm miljonit krooni.
"Minu peamine missioon hakkab olema kaevumine rahapesuprobleemidesse," kuulutas Phillips, kelle mandaat kattis selliseid palmisaari nagu Barbados, Antigua, Dominikaani Vabariik ja Grenada, vahetult enne ametisse vannutamist. Tema 2002. aastal alanud karjäär kestis aga vaid 15 kuud, kuni maksuamet teatas, et suursaadik ise investeeris kahtlastesse maksuskeemidesse. Loodetavasti õpib noorem vend vanema vigadest.
Dave Phillipsi lühiminevik:
- müüs oma poroloonivabriku 1997, kui see kuulus 10 suurima hulka maailmas
- registreeritud demokraat, mis ei seganud tal toetamast vabariiklaste presidenti
- koduosariigi endine kaubandusminister
- investeerimis- ja valdusfirma Phillips Industries Inc. pensionil juhatuse esimees
- prestiižika Smithsoniani muuseumi nõukogu endine liige
- 1999. aastal Põhja-Carolinas toimunud eriolümpia korraldaja
Poliitdoonorite välimääraja
- Ükski USA suursaadikutest Eestis ega Soomes ei klapi pildiga suurekaliibrilisest poliitsponsorist. Kuid kampaania aktivistidena organiseerisid ja vahendasid nad tuhandeid eraannetusi, mis tegelikult viisid George W. Bushi teiseks ametiajaks Valgesse Majja.
- Raha korjati krõbeda piletiga pidulikele lõunatele ja ka korjanduskarpidega. Kokku kulutas USA president oma valimiskampaaniale ligi 270 miljonit dollarit ehk ligi 3,3 miljardit krooni. Vastavalt isikliku panuse suurusele presidendikampaania kassasse kaasnes Vabariikliku Partei poolt annetajale auaste:
- Maverick - alates 50 000 dollarist.
- Pioneer - alates 100 000 dollarist. Näiteks saadik Helsingis Marilyn Ware.
- Ranger - alates 200 000 dollarist. Näiteks Aldona Wos ja Dave Phillips.
- Üle 250 000 dollari doonorid nagu Dave Phillips said muu hulgas piletid galale, mille korraldasid Bushi tütred Jenna ja Barbara, neli istekohta presidendi ametisse vannutamise tribüünil, istmed järgnenud paraadil ning lõuna Bushi ja asepresident Dick Cheneyga.
