Porsche-mees Pink

Mis mees on Kalevi turundusjuht Alar Pink, kes sai ametisõidukiks uhke sportauto?

Kommivabriku Kalev fuajee seinal ripuvad paremate töötajate fotod. Isegi ettevõtte nõukogu esimehe Heino Priimägi võib leida usinamate kondiitrite keskelt.

Turundusjuht Alar Pinki seal pole. Kuid kogu Eesti näeb, et teda hinnatakse Kalevis väga. Mullu kevadel läks Pink kord igakolmapäevasesse juhtkonna infotundi ning talle ulatati seni tehtud töö eest pidulikult tuttuue Porsche sportauto võtmed.
“See oli üllatus. See oli tunnustus!” ütleb Pink. “Toiduainetööstuses määrab turundus edu. Turundusest oodatakse väga palju. Keskkond läheb üha karmimaks.”
Suvi oli kuum ning mis lust lahtise masinaga mööda Eestit ringi kimada. Kolleegid-turundusdirektorid teistest firmadest vaatasid vesise suuga pealt.
Kära läks lahti möödunud nädalal, kui Äripäev raporteeris, et Kalevi suuromanik Oliver Kruuda kinkis firma turundusjuhile luksusliku Porsche.
Tegelikult auto liisiti ja anti ametiautoks, aga keda see huvitas. Paljude jaoks oli tegemist selgelt üle piiri minekuga, sest auto hind oli kõrgem Kalevi napist kasumist ning kommivabriku turuosa libiseb vaikselt allamäge.
Kalev on Eesti äris omandanud samasuguse koha nagu Keskerakond poliitikas. Neid armastatakse või vihatakse ning täiega. Keskerakond on riigi kõige popim partei ning Kalev kõige kõvem kaubamärk. Mõlemad on juhikesksed. Keskerakond võrdub Edgar Savisaar ja Kalev võrdub Oliver Kruuda.
Kes on aga tilluke Pink suure Kruuda varjus?

Vabad käed

Alar Pinki nimekaart ütleb, et ta on kommitootmisega tegeleva tütarfirma Kalev Chocolate Factory juhatuse liige. Tegelikult vastutab ta kogu grupi turunduse eest (ka saia-leivatootmine, küpsised, kinnisvara jms, nüüd ka meedia). Lisaks marketingile tegeleb ka tootearendusega.
Pink oli üks esimesi, kellega Kruuda kuulsa K-kohukese loomise asjus nõu pidas. Tema ülesandeks oli hoolitseda, et “nad ei läheks vastuollu reklaamiseadusega ning kampaaniat viidaks läbi juriidiliselt korrektselt”.
Pinkil on vedanud, sest Kruuda laseb tal ideedega mängida. Teda ei sega etteantud stiiliraamat, nagu oleks mõnes välisfirmas. Kruuda nimetab Pinki turundusguruks ning Pink ütleb, et “austus on vastastikune”.
Ühe tuttava sõnul on Pink liiga palju Kruuda mõju all. Teise arvates kipub ta aeg-ajalt meeskonna saavutusi iseenda nimele kirjutama, “aga see pole seni kedagi väga seganud”. Kolmas märgib, et “ta on selline turundusinimene, kes on kahe jalaga maa peal. Ei hõlju pilvedes, kuid teeb selliseid lendlevaid asju.” Neljas arvab, et Pink võib veel kaugele välja jõuda, ka ettevõtte juhina, aga praegu pole tema “konservatiivne ja ratsionaal­ne pool” selliseks vastutuseks veel valmis. Liiga hurraaoptimistlik on ta.

Paljutõotav algus

Turunduse vallas vahetavad inimesed üsna tihti töökohti. Teevad mõne suure otsuse ja kui see osutub heaks, siis kiitlevad, et vaadake, mis ma tegin, kui aga asi läheb hapuks, helbib suppi järglane.
Pink on Kalevis töötanud kuus aastat. “Mul on põnev tööle tulla. Siin on tohutult hea meeskond.”
Ta luges Eesti Ekspressist, et kommivabrik otsib turundusosakonna juhti, kandideeris ja võitis. Enne seda töötas reklaamifirmas Saatchi & Saatchi projektijuhina. Aitas Tartu Õlletehasel võtta kasutusele A. Le Coqi kaubamärki.
“Ta on väga kohusetundlik ja aus inimene. Väga hea töötaja,” kiidab endin e pealik Rein Iida. “Oleksin hea meelega teda ka edaspidi meie juures näinud, aga vaevalt suutnuks me pakkuda Kalevi ko ntsernile konkurentsi. Kui Eestis oleks rohkem Alari tüüpi töötegijaid, jõutaks kaugele välja. Tal on tahtmine oma tööd teha, mitte kõkutada, nii et süda asub hoopis teises kohas.”
Pinki üks esimesi asju oli Kamašokolaadi turule (taas)toomine. Ta tabas kümnesse, sest nostalgia oli moes. Põltsamaa tõi turule tuubimarmelaadi, Aura ploomimahla, Tere piimatööstus kolmnurksed pakid. Poodides küsiti šokolaadi rohkem, kui Kalev toota jõudis. Ja mis eriti tähtis: Kamašokolaadi turunduskulu oli suhteliselt väike, sest rahvas tundis toodet juba nõukaajast.
Pärast seda on Pinki käe all tulnud turule sadu erineva koostise, maitse ja suurusega tooteid. Praegu on Kalevil kokku üle 350 toote (šokolaad, küpsised, pagaritooted jms). Ainuüksi jõuluportfelli kuulub üle 60 toote. Jõulud on kommiäris kõige tähtsam aeg, järgnevad kevadpühad ja sõbrapäev.

Tulekahju, uputus, praak – kõik korraga

Kõige kriitilisem aeg Kalevile oli kolm aastat tagasi, kui tootmise kolimisel Tallinnast Põrguväljale tekkisid ootamatud raskused.
Kord kaevati läbi elektrikaabel. Siis tekkis uues hoones tulekahju ja lähedal asuva lao töötajad kutsusid kohale televisiooni, mitte tuletõrje. Isegi tootmisliini käivitamine venis paar nädalat, sest masinatest kostis imelikku kolinat. Aga kõik masinad kolisevad, kui nad on alles kokku pandud. Ühel halval hetkel selgus, et mõned torud olid jäänud vabriku all korralikult ühendamata, solk kogunes ja hakkas hallitama. Põrand kisti hiljem üles ja kuivatati ära, kuid seejärel algas vihmaperiood ning uputus. Kõik hakkas uuesti pihta.
Kolimise ajal tellis Kalev komme alltöövõtuna Kali­ningradist. Kvaliteet kõikus ning Pink pidi tookord Ekspressile seletama, miks kommid meenutavad käkke.
Tagatipuks nurises rahvas, miks on kommid väiksemad kui varem. See oli asi, mida Pink ei osanud oodata. Ta uskus, et nõukogudeaegsed kommid olid liiga suured ja uuelt pralineeliinilt tulev amps on suupärane. Aga tarbijad arvasid, et neile tahetakse kommipabereid kaela määrida, kuigi tegelikult käib kommimüük netokaalu alusel (s.t ilma pakendita).
Pidev teema firma sees oli hinnatõus. Kuidas teha seda võimalikult valutult, sest Euroopa Liit tõi kaasa suhkru kallinemise. Kalevis uuriti kõvasti, kuidas saaks šokolaadi sisse panna võimalikult palju piima, sest piim on kakaost odavam.
Konkurentidel oli hea võimalus Kalevile ära teha. Eriti lätlaste Laimal. Pink räägib aga, et “Laima magas meie kolimise maha”. Suve lõpu poole hakkas Kalevil kaupa nappima, kuid Laima inimesed viibisid parajasti puhkusel. Kui naasid ja olukorrast aru said, oli juba hilja...
Arvud räägivad siiski teist keelt. Kalevi turuosa oma peamisel turul – šokolaadi ja kommide osas – kukub vaikselt. AC ­Nielseni uuringu kohaselt oli suvel 2004 Kalevi mahuline turuosa Eesti šokolaadi- ja suhkurkondiitritoodete turul 46 protsenti. Aasta hiljem 44 protsenti, mullu 42 protsenti. Pink väidab, et rahaliselt “on turuosa käitunud mahulise turuosaga enam-vähem sarnaselt”. Inimesed ostavad lihtsalt kallimaid komme.
Kalev Chocolate Factory juhataja Kati Kusmin leiab, et Pinkiga “on hästi huvitav, pritsib muudkui ideid välja”. Samuti Kruudaga seotud Tere piimakombinaadi juhataja Kadi Lambot ütleb, et Pinki iseloomustab julgus katsetada. “Alar on seda tüüpi, et proovime, teeme ära. Ütlen ka oma turundusinimestele, et me ei tohi karta. Omas ni šis arvestatakse temaga.”
Pink tunnistab, et on uudishimulik (isegi väga) ning püsimatu. Ta õppis Kopli kunstikoolis ja võinuks saada restauraatoriks. Aga kui nägi toomkirikus, kuidas restauraatori päevatöö piirdus küüneotsa suuruse tükikesega, siis mõistis, et see ala pole tema jaoks.
Ka ülikoolis poolteist tundi loengus istuda oli “tõeline piin”.

Baltika komistas Pinki otsa

Töö Kalevis pakub vaheldust. Pink loeb ahnelt ja palju ning tellib turu-uuringuid. Tal kukkus mullu suu lahti, kui kuulis, et Baltika loobub Lätis tekkinud omandivaidluse tõttu kaubamärgist Evermen ning toob uue brändina välja puhta taustaga Mosaici. Mosaic on ju Pinki isiklik turunduskonsultatsioonide pisifirma! 
Oli imeväike võimalus, et ühe börsifirma juht komistab uut brändi tehes teise börsifirma turundusjuhi erafirma otsa, aga ometi läks nii. “Mulle tegi see tohutult nalja. Kodutöö oli neil tegemata,” vangutab Pink pead. Vaidlus Mosaici üle kestab edasi. Ka veebiaadressid on Pinki käes ja ta ei kavatsegi neid ära anda.
Praegu uurib Pink meediaturgu. Senised ostud (käputäis ajakirju, jupike ajalehest Põhjarannik ja telekanal Eeter) on tillukesed. Isegi kui meediaplaan nurja läheb, pole kahju suur. Ta ei hinda olemasolevat meediat eriti kõrgelt, sest see “ei toeta ettevõtluse vaimu. Tambib, tambib, tambib. Muidugi teeb see inimese tugevamaks, kes on selle [tampimise] üle elanud.”
Raskuste talumist on õppinud oma bossilt. Kurtis muret ja Kruuda kostis seepeale: “Mis sa seda mulle räägid? Mis sa arvad, kes mind motiveerib? Ise tuleb end motiveerida!”
Kalevi hüüdlause on “Kiusatus aastast 1806”. Pinkile meeldis slõugan kohe, sest lauses on emotsionaalne ja ratsionaalne pool – viitab ajaloole. “Sõin kommi, nagu tahtsin. Tegelikult, kui õigel ajal õiges koguses süüa, siis ei juhtu midagi. Kommi ei tohi üle süüa.” Pinkile sai kiusatuse tegelik tähendus selgeks alles paari aasta eest. Nüüd teeb ta Rocca al Mare Status Clubis kuus korda nädalas trenni. Ta elab üksi, lapsi pole ja saab end spordile pühendada.
Ta tunneb üha rohkem huvi juhtimise vastu. Ütleb, et ei kavatse tulevikus Eestist välja minna, sest talle meeldib siin. Kuid välismaal peab käima silmaringi laiendamiseks.
Ja veel üks asi: “Päeva lõpuks (Pink armastab kasutada väljendit “päeva lõpuks”) olen ka mina palgatöötaja. Ma pean arvestama sellega, et võib-olla ülehomme minu tööd enam ei vajata. Aga küll ma hakkama saan, olen alati hakkama saanud!”

STIILINÄIDE: Pink sai ametiautoks musta värvi Porsche 911 Carrera S Cabrioleti (kiirus kuni 293 km/h). Praegu seisab sportauto garaažis, Pink aga sõidab ringi musta värvi kolmanda seeria bemariga.

KATKESTATUD PROJEKT: Aasta tagasi oli Kalev turule toomas oma mahlasarja Musi. Kõik oli olemas: mahlaliin Paides, retseptuur, kujundus jne. Aga viimasel hetkel tõmmati kriips peale, sest apelsinikontsentraat kallines liiga palju ja mõttekas oli asi kohe katkestada, mitte riskida virelemisega.

Turuosad 2006

    Šokolaaditahvlid
    1. Kalev 55%
    2. Fazer 15%
    Kommikarbid
    1. Kalev 29%
    2. Laima 18%
    Küpsised
    1. Laima 18%
    3. Kalev 10%
    Šokolaadikommid
    1. Kalev 57%
    2. Kraft Foods 4%

allikad: AC Nielsen, Laima