PR-mees Meelis Kubits (29) sattus aga ise TEGIJATE sekka. Majandusminister Meelis Atonen olla kevadest saadik vehkinud paberiga, mis seostab Kubitsat Vene luurega. Kubits pöördus riigikogu erikomisjoni, mida juhib Olari Taal. Atoneni käitumine tuli avalikuks. Kapo algatas kriminaalasja.

Kubits väidab, et tema ei tahtnud areenile trügida. “Meile on see üldse kõige halvem variant,” ütleb ta. “Kirja avalikuks jõudmine heitis meile varju ja pani märgi külge. Kui me oleks ise seda kirja lekitanud, siis me oleks seda teinud palju oskuslikumalt.”

Ta tunnistab: “Ega kingsepp ise oma kingi paranda. Meile kuluks praegu üks hea PR-mees ära.”

Kubitsas peitub paras annus edevust, kuigi ta nimetab end järjekindlalt “tagasihoidlikuks isikuks”. Ekspressi fotograafil palub ta tagasi tulla järgmisel päeval, kui “lips ees ja juuksuris käidud”.

Kubitsa firma Corpore tegeleb suurte asjadega, kuid ise seltskonnakroonikasse ei tiku. Büroo internetilehekülg piirdub lakoonilise visiitkaardiga, ei mingit nimekirja klientidest ega isegi töötajate nimesid.

Mõned “trofeed” on ta siiski Corpore nõupidamisteruumi seintele riputanud. Näiteks naeratab ühel pildil viimase nädalaga Eestis pea müütiliseks (anti)kangelaseks saanud Igor Mintusov. Vene PR-mees, keda siinne teabeamet peab Vene luurajaks.

Mintusoviga trehvas Kubits enda sõnul viimati septembris, kui too suhtekorraldajate liidu kutsel Tallinnas käis. Pärast seda on nad ehk paar korda telefoni teel vestelnud. Tegemist on eelkõige mehega, kellelt on palju õppida. Mintusovi bürool Niccolo M on kogemusi valimiskampaaniatega Itaaliast Mongooliani, rääkimata Venemaast (ja Leedust). Ta on teinud koostööd legendaarse USA poliitikanõustaja Dick Morrisega, kes on kõigi suhtekorraldajate õppefilmi “Saba liputab koera” peategelase prototüüp.

“Minu meelest ei saa tõmmata võrdusmärki valimiskampaaniate korraldajate, poliitikute ja erakondade finantseerijate vahel,” ütleb Mintusovi õpilane Kubits.

Väidetavalt riigisaladust kandvat paberit nimetab Kubits “pusserdiseks”. Olgugi, et ta pole ise seda näinud, teab ta oletada, et “mõni usin noormees on toksinud Google’isse kolm nime – (Leedu endine president Rolandas) Paksas, Mintusov ja Kubits – ja siis need omavahel joonega ära ühendanud.” Kõik see olevat kokku üks suur konspiratsiooniteooria.

Sellise teooria abil tahtvat Atonen kätte maksta selle eest, et Corpore poolt nõustatav Saaremaa Laevakompanii on Atoneniga praamiliinide pärast juba aastaid kakelnud. Selle taga on lepitamatu vana vaen Saaremaal kunagi edukalt ühist marjaäri ajanud Vjatšeslav Leedo ja Toivo Alti vahel. Kubitsa büroo pakub suhtekorraldusteenust SLK-le, Alt aga on Atoneni hea parteikaaslane.

Kubitsa sõnul lubas Atonen tänavu märtsis Corpore ära hävitada. Kubits nimetab Atoneni võtteid nõukogudeaegseteks. “Olgu piisavalt mees ja tulgu rääkigu ise otse.”

Atonen ütleb, et on Kubistaga paaril korral kohtunud, kuid need “ei anna alust anda inimese kohta pädevat iseloomustust”. Ta ei ole nõus seda teemat rohkem käsitlema, kuna Kubits on ajakirjanduse vahendusel esinenud tema aadressil tõsiste süüdistustega.

Miks siis tagasihoidlik Kubits ei pöördunud ise ministri poole, et asjad omal tagasihoidlikul moel tagatoas  lahendada? Kubits väidab, et suhtles inimestega Reformierakonnast, tegi ettepaneku asjaosalised kokku viia ja arvas sellest piisavat.

Spekuleeritud on ka selle üle, et Kubitsa avaldus Riigikogu komisjonile võis olla taotluslik samm tõmmata tähelepanu ja panna Atonen ametist loobuma.

Leedo ja Altiga on Kubits tuttav juba lapsepõlvest Saaremaal. “Toivo Alt andis mulle Kuressaares Tipi ja Täpi jalgpalliturniiril parima mängija auhinna,” meenutab ta. Samal ajal käis noormees Kuressaare Gümnaasiumis paralleelklassis Leedo poja Kristjaniga ning sai koos temaga esimese töökogemuse Leedo ja Alti ühisfirmas. Tööks oli visata külmutatud marju kasti.

Kubitsal pole kõrgharidust nagu ka majandusministril. Ülikooli jaoks polnud tal aega. Kõik oskused on tulnud ise õppides. Muu seas ka märkimisväärselt hea vene keele oskus, kuigi enda sõnul ajab ta tööasja põhiliselt ikka eesti keeles.

1995. aastal asutas Kubits koos Hannes Hamburgiga oma suhtekorraldusbüroo. Suhtekorraldus ja PR olid siis terminid, mis said üleöö kuumaks. Iga endast lugupidav firma tahtis end siduda “professionaalse PR-bürooga”.

Esimene kontor asus ühe kesklinna maja keldris. Algusaastasse jäi Kubitsa enda sõnul ka hetk, kui ta käis ise viimati kliendi juures ennast pakkumas. Hiljem on kõik ise tema juurde tulnud.

Kubits tõusis firma põhitegijaks. 1999. aastal  rääkis ta plaanidest laieneda tütarfirmadega Moskvasse, Kiievisse ja Vilniusesse. Julgust andis edukalt alustanud Läti kontor.

Plaanidest ei saanud asja. Kubits & Hamburg liitus uue bürooga Corpore, mille omanikuks sai ärimees Aimar Jugaste.

“Investeerisin Meelis Kubitsasse, kes on ainulaadne segu märkimisväärsest töökusest ja heast analüüsivõimest,” räägib Jugaste. 20tunniste tööpäevadega on Kubits töötanud väikese firma üles kümne miljoni kroonise aastakäibega ettevõtteks. Kubits on tänaseks Jugastelt suurema osa firmast välja ostnud. Seejuures kannab ta ise jätkuvalt ja rõhutatult tagasihoidliku konsultandi ametinimetust. Tegevjuht on Priit Heinsalu.

Õnn tuli Corpore õuele Guido Sammelselja isikus, kes astus BRSi esindajana nende kontorisse 2000. aastal ja teatas, et tal on noortele meestele pakkuda viie aasta kõige huvitavam töö. Jutt käis raudtee erastamise nõustamisest.

Corporest raudtee-asju ajanud Priit Koff töötab nüüd Eesti Raudtee pressiesindajana.

Hiljuti läks Corpore “koolist” valitsuse pressibüroosse Erki Peegel. Tema töötas varem Eesti Energias. Sarnaselt SLK-le on energiafirmal põhjust Atonenile käkki keerata, sest minister tahab firma tükeldada ja anda suurematele klientidele võimalus osta elektrit vabaturult.

Kubitsa mure oma maine pärast on arusaadav. Äris, kus sa müüd usaldust, ei mõju kahtlused hästi. Corpore kliendiportfellis olevate firmade käive küünib 15 miljardi kroonini.

Corpore ja Meelis Kubits on nõustanud:

Eesti Raudtee ja Edelaraudtee erastamisi

Marcel Vichmanni sõjas Hansapanga vastu

Eesti Energiat

Reformierakonda

Suuremad kliendid praegu:

Tallink Grupp

Eesti Raudtee

Kalev

Tallinna Piimatööstus

Liviko

Saaremaa Laevakompanii

Tallinna Kaubamaja

Kommest Auto

Kokku kümne tegevusaasta jooksul üle 200 erineva suhtekorraldusprojekti