Pranglilt algas peastarvutamise buum
Liitmine
Sööklat koolis ei ole – pole ruumi. Õnneks on saar nii pisike, et suurel vahetunnil jõuavad kõik kodus söömas käia. Raamatukogu pole majas samuti. Üheksa aastakäigu õpikud peavad mahtuma koos nelja õpetajaga väikesesse õpetajate tuppa. Ka staadion puudub. Palli mängitakse rahvamaja väikeses saalis.
Koolis on praegu ainult 18 õpilast. Neid jääb aina vähemaks, viimati sündis laps Pranglil nelja aasta eest. Nelja aasta pärast õpib selles koolis ainult neli last.
Arvutid otsustas Haridusministeerium Pranglile pärast kooli remonti siiski osta. Kool oli ja on praegugi ainus internetiühendusega koht 117 elanikuga saarel. Ühenduse saab raadiotelefoni kaudu EMT mastist. Võrk on seetõttu maas tavalisest umbes kaks korda sagedamini.
Kooli direktor ja ühtlasi matemaatika-füüsika-arvutiõpetaja Kalev Põldsaar (47) tegi ka ise viie aasta eest esimest korda arvutiga tutvust. Ta on rahutu mees. Kui midagi õpib, tahab sellele tingimata midagi oma kätega lisada.
Esimese peastarvutamise mängu kirjutas Põldsaar Exceli tabelarvutusprogrammi aastal 1997. See oli lihtne, aga geniaalne. Arvuti andis juhusliku arvu põhimõttel lastele ette liitmise-, lahutamise-, korrutamise- ja jagamistehteid. Aega lahendamiseks kuus korda 40 sekundit. Arvud olid kuni kuuekohalised. Noorematel ainult positiivsed, suurematel ka negatiivsed. Kes kiiremini õigeid vastuseid ekraanile kribis, oli võidumees.
Esimene edetabelijuht oli direktor 300-400 punktiga ühel alal.
Jagamine
Arvutitega on Prangli varustatud paremini kui paljud teised Eesti koolid. Masinaid on praegu kuus ehk kolme lapse kohta üks. Neljal õpilasel on arvuti ka kodus ja kaks saavad seda kasutada vanemate töökohas.
Saarel, kus peale punnvõrriga ringipõristamise (sõidavad nii poisid kui ka tüdrukud) pole eriti midagi huvitavat teha, on arvuti suurepärane meelelahutus. Arvutiklassi saavad lapsed sisse ka pärast tunde ja nädalavahetustel. Kui midagi rikki läheb, parandavad lapsed selle enamasti ise ära.
Koolimaja esikuuksele on koristajatädi riputanud karmi kirja: Kes saapaid susside vastu välja ei vaheta, jääb KUUKS AJAKS ilma arvutiklassi kasutamise õigusest. “Sellest hirmsamat karistust ei ole,” ütleb Põldsaar.
Klassi seinal on graafik, kus igaüks saab valida vähemalt tund aega arvuti kasutamist nädalas. Laupäevad on reserveeritud vilistlastele. Lapsed on arvutitest nii sisse võetud, et mõni ei jõua vahetunnis koju söömagi.
Reeglid arvutiklassis on väga leebed. Mänge mängida ei keelata (möödunud pühapäeval ragistasid poisid Cosmonaut 2- ja Air Warriori-nimelisi märuleid). Kui direktor vahel arvutiklassis mõnd poissi kutsub, röögatab see mängutuhinas vastuseks: “Tulista!!”
Ka jutukates on lubatud käia. Põldsaar ei usu, et lapsed seal roppustega tegeleksid. Nad on jutukatest hoopis sõpru leidnud.
Direktori oskused paranesid nelja aasta jooksul nii palju, et ta kirjutas peastarvutamise mängu ümber Visual Basic programmeerimistarkvaras.
Põldsaare parimaks tulemuseks jäi pisut alla 2000 punkti jagamises.
Korrutamine
Põldsaarel ja tema naisel Annel (eesti ja inglise keel ja meediaõpetus) on kolm tütart. Piia käib viiendas, Mirjam kolmandas ja Tuuli on kuueaastane.
Kui Piia hobid on kunst, käsitöö ja tantsimine, siis Mirjam ütleb enda tutvustamiseks, et tundmatud pole talle ei Word, Excel, PowerPoint, Publisher ega Access... mängudest rääkimata.” Tuuli kohta räägib isa, et tüdruku sõrmed painduvad klaviatuuril nagu siud.
Peastarvutamises teevad direktorile pähe kõik Prangli kooli õpilased. Nad sattusid Põldsaare väljamõeldud mängust tohutusse vaimustusse. “Olen oma silmaga näinud, kuidas 500st punktist saab üheksa päevaga 2300,” ütleb Põldsaar. See rekord sündis 312. katsel.
Sügisel otsustas Põldsaar mängu internetti panna. Ta sai kokku Miksikese õppekeskkonna inimestega. Saarte kogu andis projekti toetuseks raha ja Prangli lahtised meistrivõistlused peastarvutamises kestsid pool aastat.
Viie kuuga käis internetis treening- ja võistlusväljakutel 34 000 kasutajat: kooliõpilased, riigiametnikud, õpetajad, töötud, koduperenaised, tudengid. Kogu Põldsaare vaba aeg kulus arvuti taga. Ta ei osanud arvatagi, et mängul võiks nii suur menu olla.
Tulemus selles mängus ei sõltu mitte matemaatikaõpetuse tasemest, vaid sellest, kui palju keegi harjutab: kiire peab olema nii mõistus kui ka näpp, mis hiirele klikkab.
Hasarti lisas see, et edetabel oli internetis kõigile kogu aeg näha. Uued rekordid sündisid mõne tunni või isegi minuti järel. Arvutimänge Prangli lapsed enam ei mänginud, nad treenisid ainult peastarvutamist. Prantsuse Lütseumis läksid õpilased nii hasarti, et treeningulust hakkas õpetajaid häirima.
27. märtsil toimus Tallinnas suur finaal, milles osalesid kuue kooli seitsmeliikmelised võistkonnad ja vabaklassis üle 100 täiskasvanu.
Paremusjärjestus: Prantsuse Lütseum, Prangli Põhikool ja Inglise Kolledž. Prangli lastest oli kõige edukam seitsmeaastane Lauri Piirissaar, kes tuli oma vanuserühmas esimeseks.
Lahutamine
Kümne aasta eest luges Põldsaar kuulutust, kus Prangli koolile otsiti direktorit ja pakuti palgale lisaks veel täiesti uut elumaja. Põldsaared elasid toona korteris ühes Lõuna-Eesti külas, kus soojaarved üha kasvasid.
Pranglile jõudes selgus, et majast olid püsti ainult välisseinad. Ülejäänu tuli alles ehitada. “Alguses tundus, et sattusin vihma käest räästa alla,” ütleb Põldsaar.
Pisikeses koolis meeldib talle see, et tunneb kõiki lapsi üksipulgi. Siiski ütleb mees endale viimasel ajal sügiseti: tuleval aastal kolime ära.
Ainus, mis Põldsaart veel saarel hoiab, on võimalus arvutit koolitöösse rakendada. Direktor on välja mõelnud veel kümmekond programmijuppi, mis õppimise põnevaks teevad. Näiteks abikaasa palvel valmis võõrsõnade õigekirja ülesanne.
Saare olematut iivet arvestades peab Põldsaar Pranglilt varsti siiski lahkuma.
Sidebar
Hasart haaras ka täiskasvanuid
Olavi Jaggo (32) kuulis peastarvutamise võistlusest möödunud sügisel endise Tartu Tiigi tänava ühikakaaslase Margus Sõmeri käest, kes nüüd on Hiiumaal matemaatikaõpetaja.
Ta tegi arvuti lahti ja proovis asja ära. Sõbra üle 2000punktised tulemused lõid Olavi pahviks – need tundusid ebainimlikud.
Olavi hakkas iga päev harjutama ja tuli märtsi lõpus finaalis vabaklassis esimeseks. Nippe (nagu see, et 39ga korrutamisel tuleb kõigepealt korrutada 40ga ja tulemusest lahutada üks) Olavi ei kasuta, tema meelest peaksid arvutused tulema automaatselt.
Finaalis üllatas Olavit kõige rohkem see, et seitsmendikud tegid täiskasvanutele ära. Parima 7. klassi poisi tulemus oli 19811 punkti, Olavil 18672.
Matemaatika on Olavit alati huvitanud. Keskkoolis käis ta matemaatika eriklassis. Ülikoolis jäid matemaatika-füüsikaõpingud aga pooleli: “Ma ei oska nii keeruliselt mõelda.”
Olavi lõpetas hoopis õigusteaduse ja töötab praegu justiitsministeeriumis nõunikuna. “Kui teistel juristidel on vaja midagi rehkendada, toovad nad oma asjad minu kätte,” ütleb Olavi.
Olavi proovis tehteid teha ka arvutiga ja tulemus oli peastarvutamisest selgelt kehvem. “Ei jõua nii kiiresti numbreid sisse lüüa.”
Sõpradega paneb Olavi praegu kokku eestikeelset monopoli, kus ettevõtted kannavad nõukogudeaegseid nimesid ja reeglidki meenutavad endist aega.
