16.05.2008, 00:00
Preili HU? ja härrad HU?-d
Hannaliisa Uusma, Leslie Laasner ja Bert Prikenfeld veeretasid sel nädalal Eesti poplavale uue teetähise – heliplaadi “Film”.
Jõulud 2007 ühes Eesti lasteaias. Jõuluvana on vastamisi
tillukese tüdrukuga. Tüdrukul ei ole üht ülemist hammast,
ta silmitseb jõuluvana põlvi ja esitab:
Ja olin
maniküüris täna jälle
Täna pool päeva...
Ooo!, jõuluvanale ei ole varasematel jõuludel selliseid
riime loetud, aga...
Ja pole mõtet vist lisada...
Aga
jah, ta tunneb selle loo ära. Selge see, et see on:
Absoluutselt!
Tänavu talvel kirjutati ajalehtedes tõepoolest
uudislugusid, kuidas “Absoluutselt” on hümn lasteaedades. Seal
leelutavad neid ridu absoluutselt kõik.
Ja mitte
ainuüksi lasteaedades. Maagilisel kombel megahitiks rullunud – ja
oma fantastilise käekäiguga ka loo autoreid jahmatanud – HU?
“Absoluutselt” on tuttav igaühele, kes viimase poolaasta
sees mõned korrad raadio või teleri läheduses viibinud. See
lauluke koosneb justkui reklaamislõuganitest, millest on saanud
helisevad käibefraasid.
Nimi HU? on kokku pandud Tartust
sirgunud lauljatari Hannaliisa Uusma (21) nimetähtedest ja küsimusi
tekitavast küsimärgist. Ekspressis ilmus temast foto ja artikkel
esimest korda aasta 2005 esimeses numbris. Areeni tulevikutähtede
erinumbris. Ootasime õhinaga Chalice’i
taustahäälena esile kerkinud Hannaliisa sooloalbumit. Õhevil
oli ka laulja. Ta soovis teha “hästi mitmekesist plaati”, kus
oleks lisaks soulile “jazz’i, 2steppi ja võib-olla veel
midagi sellist”.
Aga. Tiksus aasta 2005 – ja vaikus.
Tiksus 2006 – ikka vaikus.
Tiksus 2007 – ometi!
Ja pauhti!!!
Möödunud suvel ilmunud õrna
jazz’iga kaunistatud ning leebel drum’n’bass’il
sõitvast debüütsinglist “Kosmos” sai HU? esimene
minihitt. Enne talve lükkas HU? raadiotesse ja sealtkaudu Eesti popmuusika
püsimällu “Absoluutselt”. Käesoleval nädalal
tassiti vabrikust kauplustesse kollektiivi täispikk heliplaat
“Film” ja see on 16 lauluga 16-hiti-ime.
“Olen
plaadiga väga rahul,” teatab jalgsi käimist armastav Hannaliisa
valgusfoori taha seisma jäädes telefonitorusse. “Kui mulle
nelja aasta eest plaadi tegemist pakuti, oli nägemus kindlasti teine.
Varem kujutasin seda ehk märksa klassikalisemana ette. Aga sai hoopis
teistsugune. Minimalistlikum. Ta ei nõua vokaalselt just väga
palju, kuid on siiski keerulisem ette kanda. Näiteks mõnd
romantilist ballaadi on mul hulga kergem laulda kui sealseid minimalistlikke
lugusid, nagu “Nõiaring” või
“Ebanormaalne”.”
Kogu aeg rõõmsalt
helkivate pruunide silmadega – justkui poleks tal ainsatki pattu –
Hannaliisa on laulmisega tegelev tudeng. Sel kevadel lõpetab ta Tallinna
ülikoolis sotsioloogia kohe-kohe valmiva bakatööga –
empiirilise uuringuga “Noored poppmuusikud Eestis”.
“Hannaliisa on muidugi kohutavalt armastusväärne
inimene!” hüüab muusik Sten Šeripov – kes kirjutas
ja produtseeris HU? plaadile pala “Linnasuwe laul” –
autoroolist üle tänavamüra. “Koostöö temaga on
nagu kahekesi jäätise söömine. Ja tämber on tal
parajalt madal ja nii-nii sametine.”
HU? on siiski ju
tegelikult kolmepealine. Hannaliisa selja taga teevad tööd
kohaliku muusikaelu noored veteranid Bert Prikenfeld (27) alias DJ Critikal ja
Leslie Laasner (33) alias Leslie Da Bass. “Filmi” stsenarist ja
režissöör Leslie kirjutab
sõnad, mõtleb välja viisi. Monteerija ning operaator
Critikal paneb alusmaterjali kokku Hannaliisa vokaaliga, doseerib rütme ja
sünte, lisab efekte ja nii.
Critikal on Eesti hip-hopi
raudvara. Hinnatud DJ ja seejärel produtsent 90. aastate keskpaigast
saati. Lõpmatu isuga muusikaõgard. Tal on alati midagi peas. Soni
või nokkmüts või kapuuts. Critikal on ka HU? heliplaadi
ilmutanud plaadimärgi MindNote juhataja ning ettevõtte artistidele
(Cool D, Noizmakaz) muusika valmistaja.
“Critikal on kuldse
touch’iga mees,” vuristab kossufinaali vaheajal tualetist
räppar Genka, tema ja Critikal töötavad koos kohaliku räpi
supergrupis A-Rühm: “Temaga on hea asju teha, sest ta on väga
põhjalik. Ta pühendub detailidele, mis on minu meelest nagu eriti
oluline. Kui talle stuudios jala alla dünamo panna, saaks pool kino
Kosmose ümbrust valgeks, sest ta jalg vibreerib terve stuudiosessiooni aja
üles-alla nagu blastbeat’i trummaril.”
Critikal on
üks väheseid õnnelikke, kes elab Eestis ära muusika
tegemisest ja plaatide ettemängimisest. Ta sepistab ööde kaupa
oma kodustuudios muusikat. Nagu näiteks üleeile öösel. Kui
töötles HU? suvel ilmuvat uut singlit. Critikal võtab uniselt
hambaharja suust: “Mingi kella viieni läks. Esialgu päris
rahule ei jäänud.”
Märjamaa kasvandik
Leslie Laasner harjutas oma esimese bändi proovides varase Metallica
lugusid. Hiljem on Leslie eri ansamblites viljelenud rock’i,
industrial’it, jazz’i, indit. Ta on produtseerinud klubimuusikat,
sehkendanud ise diskorina. Just-just nägi ilmavalgust ka Leslie Da Bassi
teine sooloalbum “Night By Open Windows”, mis on
tõtt-öelda sama särav kingitus Eesti popmuusikale kui HU?
“Film”.
Samal nädalal kui Leslie võttis
vastu Eesti Muusikaauhindade aastahiti “kopsiku” laulu eest
“Absoluutselt”, pani ta reklaamibüroo Division loovjuhina
Kuldmunade jagamisel taskutesse telereklaami Grand Prix’, kuldmuna,
hõbemuna, pronksmuna ja publiku preemia. Ülekullatud Leslie,
kellele muusikamees Raul Saaremets on kleepinud epiteedi “ilmselt
kõige andekam inimene hetkel Eestis”, on tänaseks püsti
pannud oma bürookese Utopia.
“Leslie on andekas ja ka
ambitsioonikas,” mainib pargipingilt päikesesse kissitav Janek Murd,
võitluskaaslane Leslie varasemast kõige kuulsamast
ansamblist Borax. “Tahab olla number üks mitmes
valdkonnas. Ilmselt on pikaldane reklaamitöö ja seal kohustuseks
olev publikule meeldimine andnud laia ettekujutuse ja
fooni sihtgruppidest, tehnikatest, tähelepanu võitmisest,
õigest hoiakust. Leslie oskab maailma näha solaariumitibina,
jõusaalikutina, taksojuhina, rahva saatuse pärast valutava
rahvakirjanikuna ja veel ja veel – anna ainult ette.
Ta ei
rakenda seda päris teadlikult, aga ma ei arva ka, et see on täiesti
juhuslik, et oi, näed, mis tuli.”
Leslie tormas just
Cosmo fotosessioonilt koju, hingeldab tsipa – “Ma annan
intervjuusid nagu mingi Judaškin!!” – ja avab akna:
“Aga jah... eks see ole ühest küljest ilmselge, et
ükskõik mida sa teed, joonistad või sõidad
jalgrattaga, et see mõjutab ka kogu muud tegevust.
Kümneaastane tegevus kopiraiterina on mind kindlasti mõjutanud, aga
mitte sedasi, et olen nüüd leidnud miski inimesteni jõudmise
valemi ja kasutan seda muusikas. Tihti otsisin reklaaminduses ideesid just
muusikast.”
HU? laulude tekstid, mis on selged, trendikad, k&a
uml;egakatsutavad, on kõik tõega ka pärit justkui eri
inimeste maailmadest. Rolle korjab fanaatiline Alfa-Romeode maniakk Leslie (tal
on 60ndate Alfa sportautode märk Il quadrifoglio nahale tätoveeritud)
juhuslikult, kas või linnas ringi sõites. “Näen, et
naljakas beib läheb mööda. Mõtlen, et kes ta on, mis elu
ta elab, ja peas hakkab film käima. Samamoodi metsas kändu
nähes. Mulle on ideeline vabadus väga oluline, iga idee võib
kuidagi hea olla. Muusika tähendab mulle absoluutset vabadust.”
Aga need 16 erinevat rolli ja meeleolu sellel plaadil – kas
mõni neist on päriselt Hannaliisa?
“Minu
isiklikule karakterile ei vasta plaadilt ühegi laulu sõnad,”
mainib raadiomaja juurde jõudes “Filmi” peaosatäitja
Hannaliisa. “Pigem on see kõik näitlemine. Võin
öelda, et lähen lugusid esitades rollidesse täiesti sisse. Need
karakterid seal plaadil on väga vastandlikud. Kui
“Absoluutselt” räägib urban-chick’i kurvast
päevast, siis “Ebanormaalne” räägib
emo-chick’i heast päevast. Midagi, kas või natuke, on neis
lugudes ilmselt ka minust sees.”
“Film”
- Kolmiku HU? heliplaadil “Film” teevad lugude autorite ja produtsentidena kaasa Sten Šeripov (üks lugu) ja Chalice (kaks lugu), kes valmistas aastal 2004 oma taustalauljale Hannaliisale ka tüdruku esimese singelplaadi “Lindprii”.
- “Film” on tähelepanuväärne teos. Lugude tekstid on konkreetsed ja kerged, trendikad ja käegakatsutavad, täis fraase ning hüüatusi, mis kolivad sama lihtsalt folkloori kui superhiti “Absoluutselt” riimid.
- Hannaliisa hääl on neid esitades kui kohv, sidrun, kreem või hommik. Masendunud või võitlev, endassetõmbunud või võitlev. Sõnad kõlavad tema suus selgelt ja mängides.
Moeka ja arusaadava paketi sees viib HU? salakaubana suure publiku muusikakogemusse eri žanre, mis on aastaid klubimuusika piirkonda jäänud. “Filmiga” võib ka vanaemale selgeks õpetada mis on drum’n’bass, mis on elektro, mis on breakbeat, millisena kõlab 80. aastate soulfunk’i bass.