Preili, te tulete vist polikliinikust?
Kõik alljärgnevad seigad pärinevad elust enesest.
* Milline on Eesti mitteametlik rekord siniste haiglasussidega distantsi läbimises? Võibolla ühe proua saavutus, kes jõudis keskhaiglast Stockmanni kaubamajani ja muudkui imestas, miks on inimestel tema ümber nii hea tuju.
* Kord läks proua poodi lõhnakuuske ostma, aga valik oli niruvõitu. Alles kassa juures avastas ta ilusad lõhnakuused, suur maasika pilt peal. Proua proovis läbi paki kuuske nuusutada – ei mingit lõhna. Mudis veidi, pigistas pakki – ikka ei tunne lõhna. Siis hakkas proua toodet täpsemalt uurima ja kirju lugema ning läks üle kere kuumaks – ta oli kassa juures meelisklenud kondoomipakiga.
* Üks mees aga soovitas kingapoes vanemale prouale, et ära neid kingi küll osta, need on vanamuti kingad. Vanem proua vastas, et tal ongi selline veidi vanamoodne maitse. Mehe oma naine, prouaga sama värvi mantel seljas, seisis mitu meetrit eemal.
* 1990ndate alguses levis praeguseks välja surnud kuritegevusliik, kus poest väljuvatelt inimestelt rööviti kaupa täis kilekotte. Üks kodanik kasutas poe kilekotti prügi välja viimiseks, ja naasis tuppa vapustatuna, kuid ajapikku üha lõbusamaks muutuvana.
* Üks noormees läks poodi lapsele viinereid ostma ja sidus oma koera (õnneks mitte lapse!) seniks posti külge. Võite nüüd isegi oletada, et see vaene loom jälgis üha kasvava ärevusega, kuidas peremees poest väljub ja ilma temata teise poodi suundub ja siis sealt tulles koju läheb, talle mingit tähelepanu pööramata. Alles naabri koerad oma haukumisega panid peremehele mõistuse pähe.
* Paljud, kes kunagi köögis remonti teinud ning selleks ajaks külmkapi näiteks elutuppa paigutanud, on veel pikki kuid pärast remondi lõppu käinud teleka juurest vorsti otsimas.
* Nii mõnigi on poes võhivõõra inimese ostukorvi (või käru) oma kaupu täis ladunud. Teine jälle on läinud võõra inimese juurde, uurinud tolle korvi sisu ja õiendanud: "Mina selle ja selle eest nüüd küll maksma ei hakka!" Alles siin on märganud, et tegu polegi selle inimesega, kellega koos poodi tuldi.
Perekondlikud äpardused
* Minia tuli ämma käest koogi tegemiseks alkoholi laenama. Ämm teadis, et puhvetis peaks olema üks peenemat sorti pudel, ja andis selle. Aga ämm oli unustanud, et vahepeal oli kunagisest alkoholipudelist tütre käe läbi saanud tärpentini hoidmise pudel! Minia võttis kodus prooviks pitsitäie… Ja siiamaani räägitakse selles peres humoorikat lugu, kuidas ämm püüdis miniat mürgitada.
* Seda võib uskuda või mitte, aga mitu ema on unustanud lapse lasteaeda ning siis õhtul lasteaiakasvataja kurva, noore ema allakäigu põhjuseid mõista püüdva pilgu all maapõhja vajunud. Saadud kogemus on olnud nii jube, et mõni on seejärel lapsele lasteaeda järele läinud ka südasuvel, kui laps on tegelikult maal vanaema juures.
* Üks isa tuli töölt koju ning märkas üllatusega – tuba külalisi täis, laud puha kaetud. Ning kuulis siis lapse pärimist: "Issi, kas sa emmele sünnipäevaks õnne ei soovigi?"
Üks teine mees läks nädalapäevad pärast lapse sündi sõprade poole beebi mähkimise lauda laenama ja küsis kohtlaselt: kas teil on siin mingi pidu või? Oligi – sõbral oli sünnipäev.
Maanteede hirm
* Ühel naisterahval lihtsalt ei püsi need autoasjad kuidagi meeles. Möödunud kevadel sõitis üks tüüp tema autole tagant sisse. Naine väljus, et süüdlasega kontaktandmed vahetada – ning just siis helistas talle ema ja teatas, et absoluutselt kõik dokumendid, nii auto kui ka juhi omad, on koju ununenud!
Ja ainult nädalapäevad tagasi ei märganud see naisterahvas tõkkepuud, mille alt ta igal jumala hommikul rutiinselt tasulisest parklast välja sõidab - ja põrutas selle pilbasteks.
See, et ta oma autoga ükskord Tallinnast Vasalemma peigmehe poole sõitma hakkas (tee enam kui tuttav) ja end pooleteise tunni pärast kusagilt Paldiski lähedalt avastas, ei vääri eeltoodu taustal enam üldse mainimist.
* Aga ega ainult naisterahvad autodega kimpus ole. Üks härra istus Tartu vana postimaja juures oma tibukollasesse Ladasse ning hakkas siis vaatama: iste pole nagu õiges asendis, ukse polster on vahepeal ära varastatud ja üht-teist on veel valesti. Siis turgatas pähe: vale auto, mis sest, et samuti tibukollane!
Sama härra on hakkama saanud veel sellisegi teoga, et ärkas ühel suveõhtul pärastlõunasest uinakust, käis WCs, pesi nägu, keetis kohvi, istus autosse ja sõitis tööle. Alles esimesel suuremal ristmikul sai aru, et päike paistab valest suunast.
Mis autodega veel võib juhtuda
* Mitu inimest on istunud pärast tööd bussi või marsruuttakso peale ning koju sõitnud. Kodus mees-naine küsima: mis autoga juhtus? Auto!? Auto ununes nüüd küll linna parklasse. Üks isa jättis lapsed autosse ootama, kui poodi läks, ning poest väljudes märkas rõõmuga: oi, minu buss on just ees! Ja hüppas sisse…
* Üks viisakas kodanik sõitis autoga ja jäi trammipeatuses trammi taha seisma. Ta märkas, et keegi noor ema on jäänud hätta lapsevankriga trammi sisenemisel (keegi ei aidanud ka), ja kuna ta oli ikkagi viisakas kodanik, hüppas autost välja, aitas noore ema lapsega trammi ning ronis ise ka trammi peale. Alles õiges peatuses väljudes meenus tänavale unustatud auto.
* Üks proua annab igal hommikul oma mehele põse peale musi, kui see ta autoga tööle viib. Kord tõi töökaaslane ta autoga koju. Autost väljudes sai temagi proualt musi. Proual aga oli pärast üsna piinlik.
* Äsja ostetud kasutatud autost on leitud järgnevaid esemeid: rahatähti, haavleid, kompvekke, uimasteid, CD-plaate, pornoajakirju (automüüja sõnul kuulunud masin Saksamaal kirikuõpetajale), kolm erinevat juhiluba, naiste aluspesu, fotoaparaate, mobiiltelefone ja käekelli. Kõige sagedasem leid on aga mõni dokument, mis viitab auto tegelikule, odomeetri näiduga võrreldes palju suuremale läbisõidule.
* Väga paljud inimesed on hajameelsushoos istunud valesse autosse ning käratanud selle üllatunud juhile: "Sõida!" Aga üks naine leidis poest tulles autost võõra koera, ajas selle raevukalt välja ning sai siis kokku koera peremehega, kes tundis huvi, milles asi.
Terav keel teeb häbi
* Matustel, kus omakseid tuleb teatavasti lohutada käepigistuse ja kaastundeavaldusega, ütles üks naisterahvas iseendalegi üllatuseks: "Palju õnne!" Teine andis oma jope garderoobitädile sõnadega: "Head isu!" (Sama soovitust võib kuulda ka näiteks tarbekaupade poe müüjalt, kes varem on töötanud toitlustusasutuses). Kolmas ei öelnud töid kätte jagavale õpetajale aitäh, vaid head aega. Neljas, ettekandja, astus eine pooleli jätnud restoranikülastaja juurde ja selmet küsida, kas võib taldriku ära viia, päris: "Kas võin selle ära süüa?" Viies mees, peigmees, kuulis abiellumistseremoonial paaripanijalt "Palju õnne!" ja vastas talle omalt poolt: "Teile ka!"
* Kord vastas üks sekretär firmasse tulnud telefonikõnele kogemata "Direktor on momendil hõivatud," ehkki tegelikult oli direktor puhkusel. Kui küsija uuesti helistas, vastas sekretär nii nagu lood olid: "Direktor läks puhkusele." Seepeale vastati telefonist: "Kiire mees teil seal siis."
* Üks preili pihtis sõbrannale kirjutatud e-kirjas, et tema praegune poiss on paras tühm ja üks teine poiss on märksa huvitavam – ja saatis selle kirja loomulikult oma ametlikule peigmehele.
* Kui Tartus taksot tellida Sõbra maja juurde, võib telefonidispetšer vastuseks küsida: "Aga kus sõber elab?"
* Maris Jesse, Ingrid Rüütel – neile ja kindlasti veel paljudele prominentidele on ligi astutud ja hõisatud: tere, sina ka siin! Alles hiljem omaette on hõiskajad häbi tundes endale tunnistanud, et meediast tuttavaks saanud inimesed n e i d ju ei tunne.
* Üks kontoriinimene saatis klientidele powerpoint´i presentatsiooni asemel laiali hoopis selle pooliku töövariandi, mis oli varustatud märkustega nagu: "siin plädise midagi edasistest arengutest bla-bla-bla" ning "kui sul oidu peas on, siis sellest slaidist libised ruttu üle" ning "siia pane mõni graafik, selline ilusam ja värvilisem".
Juhtumised prouadega
* Üks vanem proua jäi tööle väheke hiljaks, tormas kontorisse, kus klient juba ootamas, hingeldas ja lõõtsutas ning võttis mantli seljast – ja märkas, et seelik oli koju ununenud. Keegi noorem preili tuli ka tööle, pani mantli varna ning nööpis pluusi lõpuni lahti – s i i s alles märkas meeskolleegi tõllaratta suuruseid silmi. Üks härra aga ujus rahumeeli ühes Tallinna ujulas hüppepuki alt läbi ning nägi sellele astumas äsja saunast tulnud prouat, kellel ainsaks kehakatteks vannimüts.
* Üks proua ilmus tööle, üksainus silmalaug roheliseks värvitud, ja andis kolleegidele terveks päevaks ainet arutlusteks, miks ja kuidas küll ning kellelt see väärikas daam ometi peksa on saanud.
* Väiksesse maabensiinijaama (kus enne tankimist tuleb raha ära maksta) tuli klient, tasus bensiini eest, ajas tuttava müüjaga sõnakese juttu ning sõitis minema. Pärast helistas kodust bensiinijaama, et vabandust, aga kas ma kütust ikka võtsin? Müüja oli juba ennist kõvasti naerda saanud, et näis, kaugele ta tühja paagiga jõuab.
* Kord juba mitukümmend aastat tagasi viidi üks vanatädi mootorratta külgkorvis rongijaama. Seal perroonil ootas tädi rongi ja muudkui imestas, miks kõik teda vahivad. Aga sellepärast, et tädil oli kiiver peas.
Õpetussõnad lõpetuseks
* Kui kohvi peale valatud keefir kipub kokku tõmbama, siis selle pärast ei maksa veel keefiripakki ära visata.
* Kas te olete kaardiga makstes müüjale abivalmilt sente pakkunud või siis hoopis pahandanud, miks ta teile raha tagasi ei anna? Ärge muretsege, nii mõnigi teine on.
* Kui kellelgi on käes näiteks piimaklaas või veinipokaal või õllepudel, on talt väga ohtlik kella küsida – võibolla käänabki ta abivalmilt oma randme ümber…
* Inimesed on oma taskutest taskuräti pähe välja võtnud (ja seda loomulikult kõige ebasobivama seltskonna silme all): rinnahoidjaid, siidisukki, aluspükse, pluuse, WC-paberi ribasid.
* Mida on kuhu pandud: kass praeahju, rahakott külmkappi, sool kohvi sisse, säästukaart rahaautomaati, huulepulgaga suitsu peale tuld.
Hajameelsushood tabasid Eesti Ekspressi kirjasaatjaid ning portaalide Perekool, Delfi ja auto24 lugejaid.
