Eesti Presidendi kantseleis on 60 töökohta (neli neist küll hetkel täitmata). See arv ei sisalda turvamehi, ihukaitsjaid ega käsundusohvitsere. Võrdluseks, Soome presidendi kantseleis on 51 töökohta. Tõsi, kuna Soome presidendil on uhke suveresidents, võtab tema kantselei suviti mõned inimesed (enamasti poole kohaga) tööle lisaks.

Uurides kahe naaberriigi põhiseadust, on Eesti puhtal kujul parlamentaarne riik, Soome aga midagi parlamentaarse ja presidentaalse vahepealset.

Meie presidendil on väga vähe võimu ja väga vähe ülesandeid. Soomes, kus 1990. aastate reformidega oluliselt kärbiti presidendi võimu ja suurendati valitsuse-parlamendi oma, on presidendil säilinud siiski märksa rohkem ülesandeid, kohustusi ja võimu. Kui aga kantselei koosseisu võrrelda, on Soomes suurem osa neist sinikraed (kokad, autojuhid, majahoidjad, tehnilised töötajad) ning väga vähe on valgekraedest nõunikke ja poliitikakujundajaid. Eestis on vastupidi. Vaatamata põhiseadusega antud napile võimule on Eesti presidendid alates Lennart Merist kuni Toomas Hendrik Ilveseni opereerinud muljetavaldava aparaadiga. Kas see ikka peaks nii olema?

Mida arvavad asjast praegused presidendikandidaadid?

« Avalehele 2 Kommentaari